chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Täiskasvanuharidus ja kaasatus: reflektsioon puudelisuse kohta

07/03/2019
by ANGELA KWON
Keel: ET
Document available also in: EN
Täiskasvanuharidus ja kaasatus

UNESCO 2030 säästva arengu agenda, mille eesmärk on kaotada vaesus 2030. aastaks, ja ülemaailmse säästva arengu neljas eesmärk, mis puudutab haridust, leidis rahvusvahelises kogukonnas suure heakskiidu, kuna need on olulised edu saavutamiseks kõigi 17 säästva arengu eesmärgi (SDG) puhul (UNESCO, 2018). Kaasatust määratletakse kui kavatsust või poliitikat kaasata inimesi, kes on tõrjutud või väljajäänu olukorras. Seda rõhutatakse säästva arengu neljandas eesmärgis võrdsuse kõrval, täpsemalt UNESCO hariduse 2030. aasta tegevusraamistikus kui kvaliteetse hariduse alustala.

Seega peaks kaasatus olema arvestatav element kõigi täiskasvanute koolitajate jaoks, kuigi terminit „täiskasvanuharidus” hakati sagedamini kasutama alles 20. sajandil (Merriam ja Brockett, 2007, lk. 9). Veelgi enam, täiskasvanuhariduse valdkond hõlmab mitmeid haridus- ja õppetegevusi, mis ei piirdu üksnes ametlike institutsiooniliste tingimustega, vaid sisaldab ka mitteformaalseid ja informaalseid õpikeskkondi. 

/epale/et/file/gingerbread3jpggingerbread3.jpg

Kõik piparkoogid on tehtud samast taignast, samuti on ka kõik inimesed ühesugused! 

 

/epale/et/file/rszgingerbread6jpgrsz_gingerbread_6.jpg

 

Hoolimata sellest, et kõik on tehtud samast taignast, võivad ka piparkoogid olla erineva kuju ja suurusega! Nii on see ka inimeste puhul, võttes arvesse kõiki meie erinevaid võimeid ja puudeid!  

 
Kellele kaasamine?

Täiskasvanuhariduses on mitmeid asjaolusid, mis võivad põhjustada täiskasvanud õppija õppeprotsessist eemale jäämist, olenemata sellest, kas tegu on formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimisega. Seda eriti juhul, kui täiskasvanud õppija tunneb end liialt heidutatuna, mis viib õppimisest loobumiseni.

Üks neist võimalikest takistustest on õpiraskused nagu neuroloogilised häired, mis mõjutavad inimese võimet teavet mõista, mäletada või edastada (Smith, C. ja Strick, L. 2010, lk. 5). Koolitajad ei pruugi alati aru saada, et õppijatel esineb teatud õpiraskusi, sest õpiraskustega inimestel on tavaliselt keskmine või kõrge intellekt. Samuti ei ole nende olukord sageli koheselt nähtav. Nagu Smith ja Strick (2010, lk. 6) kirjeldavad õpiraskuste mittemärkamist laste puhul: „Kuidas saab nelja-aastane laps teada kõike dinosauruste kohta, kuid ei suuda siiski tähestikku ära õppida?“     

Täiskasvanud õpiraskustega õppijad võivad ennast tunda justkui puudega või tunda, et nad ei suuda õpetatavat mõista sama lennult nagu kaasõppijad. Seda süvendab veelgi asjaolu, et neil ei ole kunagi diagnoositud õpiraskuseid ja/või nad ei ole kunagi saanud vajalikku abi ega toetust.

Lisaks õpiraskustele on olemas ka muid põhjuseid, miks täiskasvanud õppijad tunnevad ennast õppeprotsessis abitumana ja otsustavad sellest loobuda. Siin võivad olla mängus sotsiaalmajanduslikud tegurid, keelebarjäär, asjatundlikkuse tase, kultuuriga seotud tegurid, vaimne tervis, perekondlik taust ja/või sellega seotud probleemid, eelnevad kogemused hariduse vallas, õppeainest mitte aru saamine või mitmed muud tegurid. 

Täiskasvanud õppijad, kes tunnevad, et nad on saamatud või kellel ei ole teatud võimeid, mis on konkreetsetes õppekontekstides edukas olemise eelduseks, võivad raskustesse sattuda erinevatel asjaoludel:

  • Üksikema, kes ei ole kunagi küpsetamisega tegelnud, satub kogukonnakoolis küpsetuskursustele, kus teised õppijad on rohke küpsetamiskogemusega.
  • Düslektikust täiskasvanud õppija ülikoolis edasijõudnute kirjanduskursusel. Aga kursusekaaslased ega juhendaja pole teadlikud vaeglugejatest, kelle lugemis- ja kirjutamisoskust mõjutavad keele visuaalse töötlusega seotud puuded.
  • Täiskasvanud õppija, kelle kultuuriline taust hindab kõrgelt vaikimist ja eraldiolekut, osaleb kõrgharidusprogrammis, kus kaasõppijad on valdavalt ekstravertsed ja otsekohesed isikud.
  • Töölisklassi taustaga hiilgav õpetlane kolmandast riigist sai sponsorilt prestiižika stipendiumi ning osaleb Harvardi MBA programmis, kus kaasõppijad on valdavalt pärit miljonäride või rikaste äriomanike peredest.

Minu isiklik arvamus oma töökogemusest Sihtasutuses Hea Hoog, Eesti

Puuetega inimestega seotud kogemus võib toimida ka vastupidisel viisil, kus täiskasvanute koolitaja püüab olla kasulik ja tõhus, kuid tõkkeid on liiga raske ületada. See võib juhtuda esimese maailma lääneriigist tulnud meditsiiniõega, kes püüab anda vaktsineerimisharidust kolmanda riigi kohalikus kogukonnas, kus keele- ja kultuurierinevused on liiga suured.

Olles kompetentne ja enesekindel täiskasvanute koolitaja, kes on juba mitu aastat inglise keelt õpetanud, tundsin end ootamatult äärmiselt ebapädevana ja kasutuna, kui asusin tööle SA Hea Hoog juurde. Sihtasutus on osa Mastersi programmist, mida ma praegu jälgin. SA Hea Hoog on Eesti valitsuse sidusettevõte, mis loob ja vahendab töövõimalusi ja koolitust erivajadustega inimestele – alates õpiraskustest kuni vaimse puudeni. Järgmised tegurid takistasid mul andmast oma panust organisatsiooni tegevusse:

  • Keelebarjäär, kuna ma ei räägi eesti keelt, mis on SA Hea Hoog inimeste kõnekeeleks. Enamik sealsetest inimestest ei räägi üldse inglise keelt, välja arvatud mõned isikud, kes inglise keelt enam-vähem valdavad.
  • Mul puudusid täielikult erialane koolitus, kogemused ja eriteadmised seoses puuetega inimestega.

Seega, vaatamata oma parimatele kavatsustele ja 200%-le pingutusele tundsin end äärmiselt masendatuna ja väga ebakompetentsena. Tundsin suurt pettumust selle pärast, et minust ei olnud kasu ja ma ei suutnud täita organisatsiooni ootusi. Teisisõnu olin ma kõige selle taustal ise puudega: mul puudusid teatud võimed, mis oleksid lubanud mul anda tohutu positiivse panuse täiskasvanute koolitajana.

Siiski see kogemus, nii masendav kui see ka oli, osutus minu jaoks transformatiivseks õppimiskogemuseks. See muutis mu mõtteviisi puuetega inimeste osas ja vajaduse osas neid rohkem täiskasvanuharidusse kaasata. See pani mind mõtlema ka oma eelnevale ametialasele praktikale inglise keele õpetamisel, eriti selle osas, kui mittekaasav ma olen olnud! Mõtlesin võimalusele, et ka minu klassis võis olla õppijaid, kes nägid ränka vaeva inglise keeles lugemise, kirjutamise, rääkimise või kuulamisega oma visuaalse taju peetuse või keeletöötlemisega seotud neuroloogiliste õpiraskuste tõttu! See oli kui märguanne selliseid tingimusi paremini tundma õppida ja varustada end mõne tõhusa, üldise ja spetsiifilise kaasava õppestrateegiaga, mida oma keeletunnis kasutada.

/epale/et/file/sweepingsnow2jpgsweeping_snow2.jpg

"Puudega praktikant"  sihtasutuses Hea Hoog (mina!) lund pühkimas – klientide ülesandel (kes olid puudega)

 

Täiskasvanute koolitajate mõttelaad

Kas koolitajad peaksid üritama olla võimalikult kaasavad? Raudselt!

Eriti täiskasvanuhariduse puhul, mis hõlmab paljusid tegevusi, mis on tahtlikult ette valmistatud eesmärgiga ajendada õppimist nende hulgas, kelle vanus, sotsiaalsed rollid või enesetajumine määratlevad neid kui täiskasvanuid (Merriam ja Brockett, 2007, lk 8). On võimalik, et mistahes täiskasvanuhariduse omandamise olukorras esineb täiskasvanud õppijaid, kes tunnevad, et neil on teatud kontekstis mõnikord "puue". See nõuab, et koolitajatel oleks tõhus ja kasulik mõttelaad, mis hõlmab järgnevat:

  • hoiduda negatiivset hoiakut väljendamast, kui õppijatel tundub olevat raskusi või kui nad ei haaku õppeprotsessiga;
  • tahe õppida uusi oskusi nagu kaasava õppe strateegiaid ja omandada teadmisi nagu düslektikutest õppijate abistamine lugemisel;
  • olla avatud abi ja nõustamise vastuvõtmiseks teistelt, sealhulgas kolleegidelt ja spetsialistidelt, eriti juhtudel, kui mõnel õppijal on selgeid raskusi;
  • praktiliste väljakutsete ja takistuste tunnistamine raskustes olevate õppijate aitamiseks, samas kasutamata seda ära ettekäändena tõhusate lahenduste leidmiseks;
  • olla reflektiivne praktiseerija, kes on avatud olemasolevatele raamistikele, olles valmis kaasa minema kõikvõimalike muutustega;
  • omada tahet ja võimet õppimata jätta, ümber õppida ja õppida.
Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et maailm oleks parem paik – vähemalt õppijate jaoks – kui kõik koolitajad tegeleksid läbimõeldult õppijate kaasamisega. Kaasamise põhimõte ja tava on selges kooskõlas UNESCO hariduse diskrimineerimise vastase konventsiooniga (1960) ja teiste rahvusvaheliste inimõiguste lepingutega, mis keelavad igasuguse haridusvõimaluste välistamise või piiramise  ühiskondlikult omistatud või  tajutavate erinevuste alusel, nagu sugu, etniline/sotsiaalne päritolu, keel, religioon, rahvus, majanduslik seisund, võimekus (UNESCO, 2018).

Asjad, mille üle mõtiskleda
  • Kuidas on lood teie endaga?
  • Kui kaasavad te olete olnud oma tööd tehes?
  • Mida te saaksite ära teha, et olla oma töös koolitajana veelgi kaasavamad, nii isiklikul tasandil kui kollektiivselt oma kaastöötajatega?

---

Angela Kwon Mei Jun on Malaisiast pärit inglise keele õpetaja, kellel oli piisavalt julgust ja ettevõtmist, et otsustas sukelduda sotsiaalseid muutusi taotlevasse täiskasvanuharidusse laiemas mõttes. Ta veetis kaks aastat Euroopas ning läbis ülimalt rikastava teekonna rahvusvahelisel sotsiaalsetele muutustele suunatud täiskasvanuhariduse (IMAESC) alal magistrikraadi omandamiseks.

Tema haridusalane filosoofia ja lähenemisviisid on veel arengujärgus ja kujunemas, kuid alustalaks on tugev motivatsioon tegutseda selles suunas, et haridusest saaks vahend mõjuvõimu saavutamiseks ja emantsipatsiooniks. Kõik on oma elus ära teeninud, et neile antaks võimalus, ja iga inimelu on väärtuslik!

 

ALLIKAD

Merriam, S. B. and Brockett, R. G. 2007. The profession and practice of adult education: An introduction. USA: Jossey-Bass Publishers. 

Smith, C. and Strick, L. (2010). A complete guide to learning disabilities from preschool to adulthood. New York: Free Press.

The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO). 2018. Website address: https://en.unesco.org/

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn