chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

E-õppest on täiskasvanute gümnaasiumis saanud vajalik õppevorm

06/06/2017
by Agne Narusk
Keel: ET

Neli aastat tagasi pakkus e-õppe võimalust kolm täiskasvanute gümnaasiumi – Rapla, Tallinna vanalinna ja Tallinna täiskasvanute gümnaasium. Praegu aga on vähemuses koolid, kus tarkust jagatakse vaid tunnis, kirjutas 25. mai Maalehe Koolituse rubriik. Huvitav on see, et e-õppega gümnaasiumi tullakse ka teisest Eesti otsast, kui lähemal seda võimalust ei pakuta. Eriti tänulikud on need, kes priiri taga tööl käivad.

Päris ilma kooli jalga tõstmata ei saa siiski läbi ka e-õppe klassis. Sõltuvalt koolist toimub e-õppe puhul ümmarguselt kolmveerand õppetööst interneti vahendusel Moodle’i keskkonnas ning veerand n-ö lähiõppes (tunnid, konsultatsioonid, kontrolltööd). Praktikas tähendab see ühte koolipäeva nädalas. Näiteks peavad paljud koolid vajalikuks õpetada matemaatikat, eesti keelt ja võõrkeeli siiski traditsioonilises koolitunnis.

“Matemaatikas ja keeltes sada protsenti e-õpet rakendada oleks raske ja neis ainetes on kohapeal ka tunde rohkem,” selgitas Maalehele Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi (TäG) õppenõustaja Juta Valvik. Sel õppeaastal saab Rakveres e-õppes õppida 10. ja 11. klassis, tuleval aastal lisandub ka 12. klass. Koolis käivad e-klassi õpilased praegu kord nädalas reedeti, ent Valviku sõnul on paljudel sedagi päeva raske kooli jaoks vabaks teha. Seega on järgmisel aastal plaanis koolipäevadeks seada reede ja laupäev üks kord kuus.

Ei jõua välismaalt kooli

“Paljud tulevad Soomest-Rootsist neljapäeval koju ja saavad siis reedel ja laupäeval koolis olla,” kirjeldab Valvik tänapäeva õpilaste eripära. Kuid kooli pole raske jõuda mitte üksnes võõrsil töötavatel inimestel, e-õppe võimalust kasutavad ka näiteks kutselised sõjaväelased, kes saavad tundides osaleda siis, kuidas teenistus võimaldab. Õppenõustaja nendib, et kuigi koolitunde laupäeval praegu ei peeta, siis töid tegemas ja vastamas saavad õpilased siiski laupäeviti käia.

Laupäev on e-õpilastele koolipäevaks valitud ka Rapla täiskasvanute gümnaasiumis, kus mullu jõudis lõpetamiseni esimene lend e-klassi abituriente. Seal on e-õpe kõigis kolmes gümnaasiumiklassis.

E-õpe on kooli huvijuhi ja õpetaja Kristi Luige hinnangul väga vajalik, sest paljudel puudub võimalus nädala sees koolis käia. Rapla TäG-i laupäevane koolipäev on täiskasvanud õppuri jaoks nii suur asi, et selle kooli e-õppesse on tulnud õpilasi teisest Eesti otsast. Näiteks mullu lõpetanud lennus käis sel põhjusel kaks naist Raplasse Tartust, räägib Luige.

Vastamiseks piisab Skype'ist

Kui eelmainitud koolid ootavad õpilasi kord nädalas koolipinki, siis Viljandi täiskasvanute gümnaasium on suurema osa õppetööst teinud netipõhiseks. Näiteks keeleõpetajatele (aga kui tarvis, siis ka teistele õpetajatele) saab õppetükke vastata Skype'is. Isegi uurimistöö kaitsmist on Skype'is vastu võetud. Samuti on õpetajad pidanud kokkulepitud ajal Moodle'is online-tunde, mida on võimalik pärast järelvaadata.

Kontrolltöid, mida muidu tehakse kõik koos klassis, on tehtud näiteks Google Drive'is. “Kõik on nagu tunnis, aga igaüks on oma kodus,” selgitab Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi kantselei juhataja Sille Tõnisson ja lisab: “Aga eksameid tuleb ikka käia kohapeal tegemas.” Kel graafik vähegi võimaldab, on alati oodatud ka tundidesse. E-õpe on võimalus, mitte kohustus.

Viljandi TäG pakub e-õpet nii kõikides gümnaasiumiklassides kui ka 8. ja 9. klassis. Tõnisson märgib, et see on kooli (tagasi) toonud palju Viljandi juurtega inimesi, kes töötavad välismaal – Soomes, Norras, Rootsis. “Ka Hispaaniast on olnud õppijaid,” nendib Tõnisson. “Kui nad jõulude ajal Eestisse tulevad, siis tulevad ka kooli.”

Kõigi kolme kooli esindajad märgivad, et lihtne e-õppes ei ole – iseseisev õppimine nõuab tublisti pingutust ja enesedistsipliini. Katkestajaid muidugi leidub, nagu ka neid, kes e-õppest tavaõppesse üle lähevad. Sealgi jagatakse ülesandeid ja tehakse koolitöid e-kanalite vahendusel.

“Kes tahab, see jõuab,” tõdeb Tõnisson edasijõudmisest kõneldes. “Ja kes, ei jõua, see võib ühte klassi ka kaks aastat teha.” Pingutust nõuab e-õpe ka õpetajatelt, sest neil tuleb luua e-õppeks sobivad materjalid.

 

Lisainfo

Täiskasvanute gümnaasium

**Eestis on 16 täiskasvanute gümnaasiumi. Neist enamik pakub e-õpet.

**Järgmisel, 2017/2018. õppeaastal avab e-õppe 10. klassi Pärnu täiskasvanute gümnaasium. Vastu võetakse 30 õpilast.

**Lisaks e-õppele pakuvad täiskasvanute gümnaasiumid ka eksternõpet ja üksikainete õpet.

** Alates 2016. aastast viib ETKA Andras Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerina ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine"(ka TERA ehk Teisel Ringil Targaks FB-s). Vaata: www.andras.ee

 

 

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Share on Google+ Share on LinkedIn