chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

5 head tööpõhimõtet täiskasvanutele kirjaoskuse õpetamisel

08/09/2016
by Eliisabeth Käbin
Keel: ET
Document available also in: EN DE NL

1. Töö täiskasvanute kirjaoskusega põhineb täiskasvanuhariduse filosoofial, mis tegeleb isikliku arengu ja sotsiaalse tegevusega.

Kuna kirjaoskus tänapäeva ühiskonnas on keerukas teema, peab töö täiskasvanute kirjaoskusega toimuma nii, et õppijatel on võimalik ühendada oma kirja- ja arvutamisoskuse omandamine igapäevaelu tegelikkuse ja mineviku kogemustega. Seega on isiklik areng õppeprotsessi lahutamatu osa. Lisaks võib kirjaoskuse omandamine juhtida üksikisikuid ja rühmi seostama oma kogemusi laiemate sotsiaalsete probleemidega.

2. Täiskasvanutel on kirjaoskuse omandamine aktiivne ja tähendusrikas protsess. Õppijatel on õigus avastada oma vajadusi ja huvisid, seada endale eesmärke ning otsustada, kus ja millal nad soovivad õppida.

Täiskasvanud õppijatel on kirjaoskuse omandamine kõige edukam siis, kui nad on aktiivselt kaasatud ja neid julgustatakse väljendama oma mõtteid ning ammutama oma kogemustest. Õppijatel peaks olema võimalik tundma õppida meetodeid ja materjale, mis aitavad neil õppida kõige tõhusamalt, ning osalema aktiivselt oma eesmärkide püstitamises ja õppekava planeerimises. See mõjutab koolituse juhendajaid, lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele, materjalide valikut, sh tehnoloogia kasutamist, ja õppimise hindamist. Mõnele õppijale tulevad kasuks erinevad saada olevad paindlikud võimalused, näiteks segaõpe, õpe väljaspool õppekeskust, täiendavad tehnoloogilised abivahendid või kaugõpe.
 

3. Töö täiskasvanute kirjaoskusega austab eri uskumusi, kultuure ja elustiile. Usalduse ja konfidentsiaalsuse eetikakoodeks toetab töö iga aspekti.

See puudutab erinevuste ja mitmekesisuse austamise keskset teemat. Täiskasvanud, kes naasevad õppimise juurde, on väga erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga. Täiskasvanuhariduse juhendajatel ja organisatsioonidel peab olema selge lugupidav seisukoht erinevate uskumuste, keelte, kultuuride ja eluviiside suhtes. Sellist mitmekesisust austades pakutakse õppimisvõimalusi kõigile osalejatele õpperühmas või -programmis.

Konfidentsiaalsuse ja austuse õhkkond tuleb luua kohe alguses, et õppijad end turvaliselt tunneksid. Seejärel võivad nad tunnetada usaldust, mis on mõtestatud õppimise juures väga vajalik.


4. Täiskasvanud õppijate teadmised ja oskused on tähtsad nende õppetöö tõhusaks korraldamiseks. Õpilastel peaks olema võimalus sõna sekka öelda selle igas aspektis.

Õpilastel on kogemusi ja teadmisi, mis on olulised täiskasvanute kirjaoskuse edukaks planeerimiseks, arendamiseks ja hindamiseks. Nende vaated ja arusaamad peavad teavitama, kuidas õppetöö on organiseeritud, eriti reklaam, kursuste valik, õpilaste toetamine, vahendid ja sotsiaalsed tegevused. Õpilasi tuleks aktiivselt julgustada, et nad osaleksid organisatsiooni töös, näiteks võtaksid mõne koha juhatuses. Kui mõni õpilane valib ainult tunnid, tuleb sellist valikut samuti austada.

5. Täiskasvanud õpivad kõige paremini, kui otsus õppimise juurde tagasi pöörduda on nende endi oma ning kui õpikeskkond on toetav, vaba ja sõbralik.

Täiskasvanud, kes otsustavad oma kirjaoskuse kallal vaeva näha, astuvad tähtsa ja sageli raske sammu. Õppijad käivad tõenäoliselt regulaarselt kohal ja jäävad kursusele pidama, kui nad näevad, et organisatsioon hoolib nende vajadustest ja muredest, ning hea juhendamine ja materjalid tagavad õppimiseks head tingimused. Ideaalis ei tohi täiskasvanute kirjaoskuse omandamist seostada sotsiaaltoetuste või töötamisega. Õppijatel, kes asuvad teistsuguses keskkonnas, näiteks koolitusseminaridel, töökohas või vanglas, peaks olema õigus otsustada, kas nad soovivad oma kirjaoskuste kallal vaeva näha.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Christa NIEUWBOER pilt

    Beste Gaby, vanuit ons onderzoek kan ik deze beginselen helemaal onderschrijven. Heel goed dat je zo focust op plezier, veiligheid en participatie. Ik zou voor zeer laag opgeleiden willen toevoegen dat het niet altijd direct gaat om het leren van de taal. Zo is alfabetisering bij ons niet het eerste doel, maar: sociale interactie, zelfvertrouwen opbouwen, succeservaringen opdoen, leren leren, benoemen wat je zou willen kunnen - en dát leidt pas tot het daadwerkelijke leren van taal, in eerste instantie mondeling. De methode die we hebben ontwikkeld gaat dan ook uit van een stap vóór alfabetisering: ontmoeting in de eigen taal, een veilige (niet te diverse) groep en met een rolmodel als begeleider (bijv. een Marokkaanse groep wordt begeleid door een Marokkaanse hbo-opgeleide sociaal werker). Deelnemers geven bijvoorbeeld aan dat zij vijf jaar vast zijn gelopen in alfabetiseringscursussen en dat zij door de Themis-benadering eindelijk zijn gaan genieten van het leren, omdat het lukte. De begeleidster moet dan wel goed getraind zijn om het leerproces uit te dagen. Evt. meer via: www.themis-participatie.nl Ik ben ook erg benieuwd in hoeverre (in NL) je principes onderschreven en uitgevoerd worden?