Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Eluslooduse kaitsmine

Peaaegu pool Euroopa metsikute imetajate liikidest, sh Ibeeria ilves, on inimtegevuse tõttu ohustatud.

Euroopas on tohutu taimede, loomade ja elupaikade mitmekesisus. Väga vähestes paikades maailmas võib kohata sellist elupaikade, looduslike taime- ja loomaliikide ning kultuurmaastike mustrit nii väikesel maa-alal.
Inimese ellujäämine sõltub elusloodusest. Näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, pakkudes Euroopa põllumajandusele teenust, mille väärtus on 22 miljardit eurot aastas.

Inimtegevusest tingitud koormus keskkonnale on aga väga suur ning võib põhjustada looduslike liikide väljasuremist. Suurimateks ohtudeks on looduslike elupaikade kadumine, ülekasutus, võõrliigid, kliimamuutused ja saaste.

Praeguseks on peaaegu pool Euroopa imetajaliikidest ning kolmandik roomajate, kala- ja linnuliikidest ohustatud. Selle peamiseks põhjuseks on nende elupaikade kahanemine, kuna linnad üha kasvavad ja infrastruktuur, nagu teed, võtavad enda alla aina rohkem maad.

Pool Euroopa märgaladest on nüüdseks kuivendatud ning peaaegu kolmveerand Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liivaluidetest on kadunud.
Kõige väärtuslikumad looduslikud elupaigad on seadusega kaitstud, kuid paljud neist on halvas seisus ning vajavad taastamist.
Mõned looduslikud liigid on ohustatud ülekasutuse tõttu. See probleem avaldub eelkõige meredes, kus ülepüük on põhjustanud teatavate kalavarude lõppemise.

Invasiivsed võõrliigid on taimed, loomad, seened ja mikroorganismid, mis kinnistuvad väljapool oma looduslikku leviala. Näiteks vähendavad rändkarbid järvedes vee kvaliteeti ja ummistavad veesüsteeme. Kõik võõrliigid ei ole ohtlikud, kuid mõned neist levivad väga kiiresti ja kohalikud liigid ei suuda nendega konkureerida. Nendega seotud majanduslik kulu on tohutu – 12,5 miljardit eurot aastas – ja probleem suureneb pidevalt.

Kliimamuutustel saab olema Euroopas suur mõju. Osa liikidest kohaneb ja asub elama mujale, kuid osa võitleb ellujäämise eest. Kui temperatuur tõuseb 1,5–2,5 ºC, võib kuni 30% taime- ja loomaliikidest välja surra.

Vee kvaliteet on viimase 20 aasta jooksul tänu ELi õigusaktidele paranenud ning reovett ja tööstusjäätmeid töödeldakse varasemast palju paremini. Kuid me saastame endiselt oma põhjavett väetiste liigse kasutamisega. Selle tulemuseks on eutrofeerumine – liiga suur lämmastikusisaldus meie jõgedes, järvedes ja estuaarides ning sellest tingitud vetikate vohamine.