Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Mürasaaste ELis

Üha suurem hulk eurooplasi puutub tööl või kodus kokku liigse müraga, mis võib kahjustada nende tervist.

Kuigi mürasaastet seostatakse mitmete terviseprobleemidega, suureneb tugeva müraga kokkupuutuvate inimeste arv Euroopas pidevalt. Müral on negatiivne mõju ka elusloodusele. ELi liikmesriigid on kohustatud kaardistama müra taset suuremates linnades, maanteede, raudteede ja lennujaamade ümbruses ning koostama kavad müraprobleemi lahendamiseks.

Liiklusest, tööstusest ja vabaajategevusest tingitud müra on üha suurenev probleem. Linnades on peamiseks müraallikaks liiklus – peaaegu 70 miljonit Euroopa linnaelanikku puutub iga päev kokku liiklusmüraga, mille tase ületab 55 detsibelli. Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt võib pikaajaline kokkupuude sellise müraga tõsta vererõhku ja põhjustada südameinfarkti.

Ligikaudu 50 miljonit linlastkannatab liiga suure öise liiklusmüra tõttu ja 20 miljonil neist kahjustab see tervist.

Suurimaks probleemiks on magamatus. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt peaks hea ööune tagamiseks pideva taustamüra tase jääma alla 30 detsibelli ja üksikute häälte tugevus ei tohiks ületada 45 detsibelli.

Muudeks probleemideks on kuulmishäired, nagu tinnitus, vaimse tervise probleemid ja stress.

Samuti võib see mõjutada tööviljakust ja tekitada lastel õpiraskusi.

Müra tõttu kannatavad ka loomad ja linnud. Kuigi mõned neist on võimelised linnakeskkonnaga kohanema, on olemas oht, et mürasaaste peletab osa loomi ning linde nende tavapärastest paljunemis- ja toitumiskohtadest minema.

ELi õigusaktidega kohustatakse ametiasutusi teavitama üldsust mürasaaste mõjust. Samuti peavad nad kavandatavate mürasaastet vähendavate meetmete osas üldsusega konsulteerima. Nii on kodanikel võimalik teada saada, kuidas mürakontrollimeetmetega olukord märkimisväärselt paraneb, ning pöörduda vajadusel oma rahvaesindajate poole.