Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Õhu kvaliteet ja -saaste Euroopas

Saastest ja heitgaasidest tingitud õhu halb kvaliteet seab ohtu inimeste tervise ja põhjustab Euroopas palju enneaegseid surmajuhtumeid.

Paljud eurooplased tunnevad õhu saastatuse pärast suurt muret. See kahjustab kopse ja hingamisteid, võib põhjustada astmat, bronhiiti ja südame-veresoonkonna haigusi.

Vaatamata õhu kvaliteedi üldisele paranemisele põhjustavad peened osakesed ja maapinnalähedane osoon ELis endiselt igal aastal palju enneaegseid surmasid ning lühendavad inimeste oodatavat eluiga. Õhusaaste läheb tervishoiusüsteemidele maksma miljardeid eurosid aastas.

Õhusaaste kahjustab keskkonda mitmel erineval moel.

Sellised saasteained nagu vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja ammoniaak põhjustavad happevihma, mis kahjustab metsi, jõgesid, järvesid ning muid looduslikke alasid.

Lämmastikupõhiste toitainete sattumine loodusesse suurtes kogustes põhjustab eutrofeerumist. See on oluline bioloogilist mitmekesisust vähendav tegur. Nimetatud toitained jõuavad järvedesse ja vooluveekogudesse ning põhjustavad vetikate vohamist, mistõttu kalad ja teised veeloomad kannatavad hapnikupuuduse all.

Maapinnalähedane osoon kahjustab taimede lehti ja aeglustab nende kasvu, see ohustab metsi ja looduslikke taimeliike ning vähendab põllukultuuride saagikust.

Suurem osa saastest pärineb energiasektorist, kodumajapidamiste küttesüsteemidest, rasketööstusest, nagu terasetehased ja naftatöötlemistehased, transpordist, põllumajandusest ning jäätmekäitlusest.

ELi õigusaktidega on sätestatud ranged normid järgmistele saasteainetele:

  • Tahked osakesed on millimeetri murdosa suurused peenosakesed. Nende allikateks on transport, enamik põletusprotsesse ja teatavad tööstusprotsessid.
  • Maapinnalähedane osoon tekib siis, kui lämmastikoksiidid reageerivad päikesevalguse mõjul lenduvate orgaaniliste ühenditega. See on eelkõige probleemiks suvel.
  • Lenduvad orgaanilised ühendid eralduvad lahustitest, värvidest ja lakkidest ning autode heitgaasidest ja tanklatest.
  • Lämmastikoksiidid, sh lämmastikdioksiid, tekivad põlemisel, nt automootorites ja soojuselektrijaamades.
  • Vääveldioksiid moodustub fossiilkütuste põletamisel.
  • Ammoniaak (NH3) vabaneb loomsetest jäätmetest ja väetistest.
  • Raskemetallid eralduvad tööstusprotsessides, nagu metallide puhastamine ja galvaaniline katmine, jäätmete põletamine ning söe põletamine elektrijaamades (elavhõbe).
  • Benseen on laialdaselt kasutatav tööstuslik lahusti, millel on mitmeid tekkeallikaid, sh tööstustegevus, sõidukite heitgaasid, tanklad, puusuits ja sigaretid.