Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus

Ringlussevõtt ja jäätmete taaskasutamine on palju parem lahendus kui jäätmete põletamine või ladestamine prügilatesse. Parim valik on jäätmetekke vältimine.

Jäätmeid on tavaliselt peetud saasteallikaks. Hästi majandatud jäätmed võivad aga olla väärtuslikuks materjalide allikaks, eriti nüüd, kus paljude materjalide varud vähenevad.

ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik.

Prügilad võivad saastada pinnast ja õhku ning reostada vett. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise. Mis kõige olulisem, kaotsi lähevad jäätmetes leiduvad väärtuslikud materjalid.

Parim lahendus onlõpetada jäätmete tekitamine. Kui see ei ole võimalik, tuleks eelistadakorduskasutamist, ringlussevõttu või taaskasutamist.

Hea jäätmekäitlus võib anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Sellega säästetakse väärtuslikke ressursse, välditakse kulukaid puhastusoperatsioone ja ennetatakse terviseprobleeme.

2012. aastal korraldatud uuringu kohaselt hoitaks Euroopas jäätmekäitlusalaste õigusaktide täieliku rakendamisega kokku 72 miljardit eurot aastas, suurendataks jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet 42 miljardi euro võrra ja loodaks 2020. aastaks üle 400 000 töökoha.

Mis seda siis takistab? Hinnad ei sisalda sageli kaupade kasutusest kõrvaldamisega seotud tegelikke kulusid. Nende kulude lisamine hinnale aitaks jäätmeid vältida. Laialt on levinud ebaseaduslik tegevus, eriti riikides, kus jäätmeid ei sorteerita ning kus ringlussevõtt, taaskasutamine ja õiguslik jõustamine nõuetekohaselt ei toimi.

EL üritab nõrga jäätmepoliitikaga liikmesriikides jäätmekäitlust täiustada, soovitades neil kasutada majandushoobasid. Nendeks võivad olla näiteks prügilamaksud, tootjate kohustus võtta tagasi tooted, mille kasutusiga on lõppenud, või kodanike kohustus maksta nende tekitatud jäätmete eest.

ELi õigusaktid, mis käsitlevad elektriseadmeid, pakendeid, patareisid ja vanametalliks lammutatavaid autosid, on oluliselt parandanud jäätmete kogumist ja käitlemist ning paljud tooted sisaldavad nüüd vähem ohtlikke aineid. Siiski on võimalik olukorda veelgi parandada.