Koolipoliitikast

Euroopa Komisjon teeb ELi riikidega koostööd nende kooliharidussüsteemide arendamisel. Kuigi iga riik vastutab ise oma haridus- ja koolitussüsteemi korralduse ja sisu eest, on kasulik teha koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Millega on tegemist?

Euroopa Komisjon teeb ELi riikidega koostööd nende kooliharidussüsteemide arendamisel. Kuigi iga riik vastutab ise oma haridus- ja koolitussüsteemi korralduse ja sisu eest, on kasulik teha koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes. Euroopa Komisjon toetab riikide tegevust peamiselt kahel viisil.

  • Ta teeb tihedat koostööd riikide poliitikakujundajatega, et abistada neid oma hariduspoliitika ja -süsteemide arendamisel, kogub ja jagab teavet ja analüüse ning soodustab heade tavade jagamist HK 2020 töörühmade kaudu. Aastateks 2016–2018 on koolide töörühmal laialdased volitused kooliharidussüsteemide juhtimise valdkonnas, et edendada hariduse kvaliteeti jätkusuutliku innovatsiooni ja kaasamise abil.
  • Peale selle eraldab komisjon programmi Erasmus+ kaudu igal aastal miljoneid eurosid õpilasvahetust edendavatele Euroopa koostööprojektidele.

Prioriteetsed valdkonnad

ELi riikide haridusministrid on seadnud järgmised prioriteedid.

Euroopa Komisjon koostab edusammude jälgimiseks korrapäraselt üleeuroopalisi uuringuid.

30. mai 2017. aasta teatises „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“ esitatakse tõendid ja tehakse ettepanekud meetmete võtmiseks, et parandada koolide õppekvaliteeti ja kaasavust, toetada suurepäraseid õpetajaid ja koolijuhte, ning parandada koolide juhtimist. Vt ka lisatud komisjoni talituste töödokumenti.

14. novembri 2017. aasta teatises hariduse ja kultuuri kaudu Euroopa identiteedi tugevdamise üle esitatakse nägemus Euroopa haridusruumist. Selles määratletakse võtmevaldkonnad ELi kooliharidusalases koostöös: liikuvus, diplomite tunnustamine ja välismaal veedetud õppeperioodid, keeled, alusharidus ja lapsehoid, õpetaja elukutse, innovatsioon ja digitehnoloogiad.