Keeleõpe

Euroopa Ülemkogu istungil Barcelonas kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada põhioskuste valdamist. Eelkõige soovitati hakata väga varasest east alates õpetama kahte võõrkeelt ning võtta kasutusele Euroopa keeleoskuse näitaja. Alates sellest ajast on komisjon toetanud püüdlusi keeleõppepoliitika ja tulemusnäitajate väljatöötamiseks.

Millega on tegemist?

Euroopa Ülemkogu istungil Barcelonas kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada põhioskuste valdamist. Eelkõige soovitati hakata väga varasest east alates õpetama kahte võõrkeelt ning võtta kasutusele Euroopa keeleoskuse näitaja. Alates sellest ajast on komisjon toetanud püüdlusi keeleõppepoliitika ja tulemusnäitajate väljatöötamiseks.

Euroopa keeleoskuse uuringust 2011–2012 (mis korraldati 14 ELi riigis) nähtus, et:

  • 15-aastastest õpilastest 42% oli oma esimeses võõrkeeles jõudnud iseseisva keelekasutaja tasemele (B1/B2 – Euroopa keeleõppe raamdokument);
  • 25% oli samale tasemele jõudnud oma teises võõrkeeles;
  • 14% ei olnud saavutanud piisavaid põhiteadmisi mitte üheski.

2014. aasta nõukogu järeldustes mitmekeelsuse ja keeleoskuse arendamise kohta võtsid ELi riigid endale siduva kohustuse tõhustada koolides võõrkeelte õpetamist.

Nõukogu 2018. aasta soovituses tervikliku lähenemise kohta keelte õpetamises ja õppimises kirjeldatakse praeguseid probleeme ja pakutakse välja tegevuskava, mille eesmärk on:

  • edendada keeleõpet, et saavutada kohustusliku haridustee lõpuks konkreetsed pädevustasemed, mis põhinevad Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendil;
  • luua hariduse ja koolituse valdkonnaga seotud keeleteadlikkuse kontseptsioon, mis pakub kaasavat keeleõppe raamistikku ja võtab arvesse õppurite erinevat keeleoskust;
  • tagada, et rohkem keeleõpetajaid saaks välismaal õppimise võimalustest osa;
  • määrata kindlaks ja edendada uuenduslikku, kaasavat ja mitmekeelset pedagoogikat, kasutades Euroopa vahendeid ja platvorme, nagu portaalid School Education Gateway ja eTwinning.

Mida on seni tehtud?

Ajavahemikus 2011–2013 keskendus keeli hariduses ja koolituses käsitlenud temaatiline töörühm oma tegevuses võimalikele viisidele, kuidas keeleõppetulemusi parandada. Töörühm korraldas võrdleva analüüsi ja koostas seejärel aruande, mis käsitles innovatiivseid ja teaduslikult tõestatud meetodeid keeleõppe kiirendamiseks. Aruande kaks põhiteemat on järgmised:

  • sisu ja keele integreeritud õpe;
  • arvutipõhine keeleõpe.

See hõlmab tulemusi, mis on saadud innovatiivseid keeleõppemeetodeid käsitleva projekti ICT-Rev raames.

Keelte õpetamise täiustamisega seotud püüdlused peavad käima käsikäes kaasaegsete hindamismeetodite väljatöötamisega. Paljudes haridussüsteemides sellised meetodid aga puuduvad. Projekti RELANG raames püütakse toetada haridusasutusi keeleeksamite vastavusse viimisel Euroopa keeleõppe raamdokumendis kindlaks määratud oskuste tasemetega.

Suutlikkus suhelda mitmes eri keeles on üks tööturunõuete rahuldamiseks vajaminevatest põhioskustest. Sarnaselt teiste ülekantavate oskustega, muudab see nii üksikisikud kui ka majanduse konkurentsivõimelisemaks. Toetudes Euroopa keeleõppe raamdokumendiga seotud kogemustele, on keeleõppespetsialistid alates septembrist 2014 osalenud HK 2020 töörühma tegevuses ning aitavad välja töötada raamdokumente ka digitaal- ja ettevõtlusalaste oskuste jaoks.

Programm Erasmus+ pakub uusi võimalusi, nagu poliitikaeksperimendid ning ulatuslikud partnerlused, et koostada uusi keeleõpetamise ja -õppe strateegiaid mitmekeelsetes klassides.