Tõenduspõhine poliitika

Euroopa Komisjon tugevdab keelepoliitika valdkonna tõendusbaasi eelkõige korrapärase järelevalve kaudu. See on oluline, et aidata valitsustel mõista teise keele oskuse hetketaset, mis omakorda aitab neil võtta meetmeid keeleõppe tulemuste parandamiseks.

Keelepoliitika tõendusbaasi loomine

Selleks et tagada asjakohase poliitika ja tõhusate algatuste kujundamine, töötab komisjon keelepoliitika valdkonnas välja usaldusväärset tõendusbaasi. Kasutades ära olemasolevaid andmeallikaid, jälgib ta keelte õpetamise ja õppimise valdkonnas tehtavaid edusamme.

Komisjon teeb koostööd Eurostati, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et koguda ja analüüsida andmeid keelte õpetamise kohta kogu Euroopas. Selle põhjal töötatakse Euroopa tasandil välja usaldusväärsed keeleoskuse näitajad ja standardid.

Väljaanne „Põhiandmed keeleõppe kohta Euroopa koolides“, mille on koostanud võrgustik Eurydice, lisab samuti olulist teavet riiklike arengute kohta.

Mida teeb EL tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamiseks?

Komisjon tugevdab keelepoliitika valdkonna tõendusbaasi eelkõige korrapärase järelevalve kaudu. Järelevalve on väga oluline, et aidata koguda andmeid praeguste teise keele oskuse tasemete kohta ning toetada meetmeid, mille abil täiustada keeleõpet edendavate poliitikastrateegiate ja algatuste tulemusi.

Regulaarne jälgimine võimaldab saada teavet ka selle kohta, kuidas demograafilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja haridusalased muutujad mõjutavad keeleoskust ELi riikides.

Euroopa keeleoskuse näitaja oli esimene oluline samm usaldusväärse tõendusbaasi loomise suunas, et toetada keeleõppe valdkonna poliitika kujundamist. Näitajaga seoses koguti tõendeid keeleprogrammide ja -poliitika kohta, et aidata ELi riikidel oma standardeid täiustada.

Euroopa keeleoskuse uuringust 2011–2012 (mis korraldati 14 ELi riigis) nähtus, et:

  • 15-aastastest õpilastest 42% oli oma esimeses võõrkeeles jõudnud iseseisva keelekasutaja tasemele (B1/B2 – Euroopa keeleõppe raamdokument);
  • 25% oli samale tasemele jõudnud oma teises võõrkeeles;
  • 14% ei olnud saavutanud piisavaid põhiteadmisi mitte üheski.

Komisjon avaldab mitmesuguste kokkulepitud näitajate ja võrdlusaluste põhjal nüüd hariduse ja koolituse valdkonna ülevaateid. Need on iga-aastased aruanded, mille eesmärk on hõlbustada ja julgustada tõenduspõhist poliitikakujundamist keeleõppe valdkonnas. Ülevaatega püütakse näidata haridus- ja koolitussüsteemide arengut kogu Euroopas ning selles hinnatakse erinevaid võrdlusaluseid, näitajaid, hiljutisi uuringuid ja poliitikaarenguid. 

Aruandega püütakse luua ELi riikide ja Euroopa institutsioonide vaheliste arutelude raamistik, mis on osa hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilisest raamistikust (HK 2020).