Poliitiline dialoog konkreetsete piirkondade ja riikidega üle kogu maailma

Poliitilise dialoogi kaudu aitab EL vahetada parimaid tavasid, tihendab koostööd ja toetab mõnel juhul partnerriigi või -piirkonna jõupingutusi kõrghariduse reformimisel.

Millega on tegemist?

EL on loonud mitu kõrghariduspoliitika teemalist dialoogifoorumit väljaspool ELi asuvate riikide ja piirkondadega.

Need kõnelused toovad kokku ELi ja konkreetse riigi/piirkonna kõrgemad ametnikud ning asjaomase valdkonna eksperdid. Kõnelustega kaasneb sageli konverentside, seminaride ja uuringute korraldamine konkreetsetel teemadel.

Miks on see vajalik?

Poliitilise dialoogi kaudu aitab EL vahetada parimaid tavasid, tihendab koostööd ja toetab mõnel juhul partnerriigi või -piirkonna jõupingutusi kõrghariduse reformimisel.

Laiemas mõttes peaks poliitiline dialoog parandama koostööd ja liikuvust ELi ja partnerriikide/-piirkondade vahel.

Partnerpiirkonnad

Lisateave programmi „Erasmus+“ ja rahvusvahelise koostöö kohta. Riikide ja piirkondade teabelehtedel näidatakse, kuidas programmiga „Erasmus+” rahastatakse liikuvust ja koostööd Euroopa ja maailma teiste piirkondade vahel.

Poliitiline taust

Idapartnerlus on ühine poliitikaalgatus, mille eesmärk on süvendada ja tugevdada Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide suhteid kuue idapartnerluse riigiga, kelleks on Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.

Poliitikaküsimusi arutatakse neljal temaatilisel platvormil:

  • institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine
  • majandusareng ja turuvõimalused
  • ühenduvus, energiatõhusus, keskkond ja kliimameetmed
  • liikuvus ja inimestevahelised kontaktid

Poliitiline dialoog

Haridust, noori ja kultuuri käsitletakse 4. platvormi raames, mis hõlmab ka dialoogi rände, liikuvuse, integreeritud piirihalduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni teemal.

Hariduse, kultuuri ja noorsooküsimuste eksperdirühm kiideti heaks idapartnerluse tippkohtumisel aastal 2017. Eksperdirühm keskendub noorte ja hariduse paketi 18. ja 19. eesmärgi rakendamisele, juhtides arutelu hariduse, kultuuri ja loomesektori, noorte oskuste, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime üle.

Eksperdirühm edendab haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, rahvusvahelistumist ja digiteerimist (e-õpe). Samuti tegeletakse mitteformaalse hariduse laiema tunnustamisega ning toetatakse kultuuri- ja loomesektori arendamist idapartnerluse riikides.

Esmatähtsaks peetakse järgmist:

  • toetada ja võimestada noort põlvkonda, aidates kaasa kaasava ja tõenditel põhineva noortepoliitika loomisele; ning
  • toetada noorte haridust, koolitust ja tööellu astumist vastastikust õppimist võimaldava dialoogi kaudu poliitika ja institutsioonide teemal.

Poliitiline taust

Tugevdatud Euroopa naabruspoliitika raames on Euroopa Komisjon alates 2011. aasta teatisest ja Euroopa naabruspoliitika 2016. aasta läbivaatamisest kohustunud:

  • toetama kõrgharidussüsteemide ajakohastamist
  • suurendama toetust õpetamisele ja õpirändele Vahemere lõunapiirkonna riikidest pärit üliõpilaste, õpetajate, ülikoolide töötajate ja noorte jaoks

ELi koostöövahendid

Kõrghariduse, kutsehariduse, koolituse ja noortega seotud eesmärke toetab komisjon erinevate rahvusvaheliste koostööprogrammide ja -algatuste kaudu, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

Poliitiline taust

2012. aastal käivitati ELi algatus hariduskoostöö tegemiseks Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Kosovo, Montenegro ja Serbiaga.

Igal aastal korraldatakse ministrite kohtumisi, kus määratakse kindlaks ühised prioriteedid, arutatakse viimaseid poliitika- ja reformimeetmeid ning otsustatakse, milliseid teemasid ELi toetatav piirkondlik koostöö peaks hõlmama.

Kuigi piirkonna riigid on pühendunud vabatahtlikule lähenemisele ELi ja rahvusvahelistele standarditele, on uute poliitikameetmete ja reformide elluviimine keeruline. Iga riik on ELi standarditele lähenemisel erinevas etapis ja vajab seetõttu abi.

Lääne-Balkani riikide haridus- ja koolitusplatvorm soodustab piirkondlikku koostööd ja teabevahetust, heade tavade jagamist piirkonnas ja ELis ning ressursside ühendamist. Samuti nähakse selles ette järelmeetmed ühisprojektide, uuringute ja ürituste näol.

Poliitilise dialoogi pikaajalisem perspektiiv on Lääne-Balkani riikide abistamine reformide läbiviimisel ja nende ettevalmistamisel ELi liikmeks saamise kohustuste täitmiseks, sealhulgas täielikuks osalemiseks ELi haridusprogrammides.

Poliitiline taust

„Investeerimine noortesse kaasava majanduskasvu ja säästva arengu kiirendamiseks“ oli peateema 29.–30. novembril 2017 Abidjanis toimunud Aafrika Liidu ja ELi tippkohtumisel, kus arutelude keskmes olid rahvastiku kasv, ränne, noored, tööhõive ja oskused.

Mõlema maailmajao riigipead kinnitasid endale võetud kohustust investeerida järgmisel perioodil noortesse, haridusse ja oskustesse. Euroopa Liit ongi juba asunud seda kohustust täitma, võttes vastu 400 miljoni euro suuruse üleaafrikalise programmi aastateks 2018–2020.

Heaks näiteks ELi ja Aafrika Liidu suurepärasest koostööst kõrghariduse valdkonnas on kaks ELi ja Aafrika strateegilise partnerluse omavahel seotud algatust, mis kokku hõlmavad 107 ülikooli 41 Aafrika riigist, piirkondlikke asutusi ja üliõpilasi.

  • Projekt Tuning Africa on koostööprotsess, mille käigus vaadatakse läbi konkreetse valdkonna jaoks vajalikud pädevused ja oskused ning kohandatakse õppeprogramme nii, et üliõpilased omandaksid pädevused, mille järele on tööturul suurem vajadus.
  • Projekt HAQAA toetab üleaafrikalist kvaliteedi tagamise ja akrediteerimise raamistikku ning eelkõige kõrghariduse kvaliteedi tagamise standardite ja suuniste väljatöötamist, suutlikkuse suurendamist kõrghariduse eest vastutavates piirkondlikes ja riiklikes asutustes ning oskusteabe kogumist institutsioonide töö hindamise ja kvaliteedi valdkonnas.

Need kaks algatust peaksid jätkuma ning 2019. aastal lisandub ka kaks uut juhtalgatust. EL toetab Aafrika üliõpilas- ja vilistlasühenduse loomist, et võtta noorte seisukohti arvesse haridusprotsessis ja -poliitikas ning uuenduslikes tavades. ELi rahaline toetus aitab parandada ka kutseharidus- ja kutseõppesüsteemi õpetajate ja juhtide ametialase arengu võimalusi, üliõpilaste oskusi ning õpetamise ja õppimise kvaliteeti kutseharidus- ja kutseõppesüsteemi õpetajatele ja õpilastele mõeldud Aafrika ja Euroopa kutsehariduse ja -õppe pakkujate ja instituutide vahelise õpirände katsealgatuse kaudu.

Aafrika osaleb aktiivselt ka programmis „Erasmus+“ ning Marie Skłodowska-Curie meetmete raames antakse toetust Aafrika teadlastele. Aafrika-sisese akadeemilise liikuvuse programmi raames rahastatakse partnerlusi ja liikuvust Aafrika ülikoolide vahel.

Poliitiline dialoog

2009. aastal sõlmisid EL ja Brasiilia ühisdeklaratsiooni hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö kohta. Alates 2011. aastast on Euroopa Komisjoni ja Brasiilia haridus- ja koolitusasutuste vahel toimunud kaks poliitilist dialoogi valitsuse tasandil ja üks sümpoosion.

Poliitiline taust

Viimase kümne aasta jooksul on EL ja Hiina teinud hariduse ja koolituse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte valdkonnas tihedat koostööd. Koostöö koosneb korrapärastest poliitilistest dialoogidest valitsuse tasandil ning konkreetsetest väljunditest ühisprojektide ja -ürituste näol.

Alates 2012. aastast on kõik need meetmed integreeritud ELi ja Hiina kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi alla, see on ELi ja Hiina suhete kolmas sammas, mis täiendab kahte ülejäänud sammast – kõrgetasemelist majandus- ja kaubandusdialoogi ja kõrgetasemelist strateegilist dialoogi.

Inimestevaheline dialoog on üldine mehhanism, mis ühendab kõiki ELi ja Hiina ühisalgatusi inimestevahelise suhtluse valdkonnas. Need algatused põhinevad järeldustel, milleni on jõutud riigipeade dialoogidel ja kõrgemate ametnike kohtumistel, kus seatakse pikaajalised eesmärgid, vahetatakse parimaid tavasid ja uuritakse tulevase koostöö valdkondi.

Inimestevaheline dialoog peaks aitama luua vastastikust usaldust ja tugevdada kultuuridevahelist mõistmist ELi ja Hiina vahel.

Poliitiline taust

EL ja India teevad koostööd mitmesugustes haridusküsimustes, nagu:

  • kõrghariduse ajakohastamine;
  • akadeemiline tipptase;
  • teaduskondade ja tudengite liikuvus;
  • kutseharidus ja -koolitus;
  • elukestev õpe;
  • läbipaistvus;
  • hariduse kvaliteet ja võrdsed võimalused ning
  • kvalifikatsioonide tunnustamine.

ELi ja India 2008. aasta tippkohtumisel teatasid EL ja India oma kavatsusest edendada dialoogi ja koostööd hariduse ja kultuuri valdkonnas. Hariduse valdkonnas hõlmab koostöö kutseõpet, tehnilist haridust, kvalifikatsioonide tunnustamist, kõrghariduse ajakohastamist, keskendudes kvaliteedile, läbipaistvusele ja partnerlusele, ning keeleõpet.

Poliitiline taust

Alates 2010. aastast on Euroopa Komisjoni ja Mehhiko haridus- ja koolitusasutuste vahel toimunud kaks poliitilist dialoogi valitsuse tasandil.

Dialoogide eesmärk oli arutada ühist huvi pakkuvaid teemasid kõrgemal tasemel, et vahetada parimaid tavasid ja teha kindlaks tulevase koostöö konkreetsed valdkonnad. Pikemas perspektiivis on dialoogi eesmärk ergutada kõrgharidusalast koostööd ja liikuvust ELi ja Mehhiko vahel.

Poliitiline taust

2012. aasta mais avaldatud ühisdeklaratsioonis tunnistavad Euroopa Liit ja Lõuna-Aafrika Vabariik hariduse ja koolituse olulist panust teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse arengusse ning nende olulist rolli majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel. Sellest ajast saadik toimunud neli ELi ja Lõuna-Aafrika kõrgemate ametnike kohtumist keskendusid kogemuste vahetamisele seoses kõrghariduse rahvusvaheliseks muutumise ning õpetajate ja õppejõudude kutseala ajakohastamise ja innovatsiooniga.

Strateegiline dialoog on andnud võimaluse arutada ühist huvi pakkuvaid teemasid, vahetada parimaid tavasid, vaadata läbi programmides tehtav koostöö ja määrata kindlaks konkreetsed vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad järgmiseks perioodiks.

Poliitiline taust

Euroopa Liit ja Korea Vabariik teevad kõrghariduse valdkonnas koostööd, sest mõlemad tunnustavad selle otsustavat panust ülemaailmselt konkurentsivõimelise teadmistepõhise majanduse arendamisse ning majanduskasvu ja töökohtade loomisse.

Praeguseks on koostöö ning üliõpilaste ja personalivahetuse programmid olnud edukad, kuid leitakse, et vaja oleks rohkem suhelda. Seetõttu kuulutati ELi ja Korea Vabariigi 2013. aasta tippkohtumisel välja kavatsus tihendada koostööd, edendades kõrghariduse valdkonnas poliitilist dialoogi ja ühiseid koostööprojekte.

Esimene poliitiline dialoog toimus 15. märtsil 2016 Brüsselis, kus arutati praktilisi viise koostöö tugevdamiseks kõrghariduses, vahetati parimaid tavasid, vaadati läbi poliitikastrateegiaid ning koguti ja jagati teadmisi. Teine dialoog toimub Lõuna-Koreas 2018. aasta viimases kvartalis.

Koostööd Ameerika Ühendriikidega toetatakse ELi akadeemilise koostöö programmide kaudu, mis on kättesaadavad kogu maailmas, ning seda toetavad muud täiendavad algatused, sealhulgas Fulbrighti programmi kahepoolne haru koostööks ELiga.

 

Fulbrighti-Schumani programm

Ameerika Ühendriikide ja Belgia vahelise hariduskomisjoni hallatavat Fulbrighti-Schumani programmi rahastavad ühiselt USA välisministeerium ning Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraat. Alates 1991. aastast rahastatakse ühisprogrammist Ameerika või ELi kodanikest huviliste magistri- ja doktoriõpet, teadusuuringuid ja loenguid USA ja ELi suhete, ELi poliitika või ELi institutsioonide valdkonnas.

ELi ja USA noorte juhtide seminar

ELi ja USA noorte juhtide seminar on Euroopa Komisjoni ja USA välisministeeriumi koostöö tulemusel loodud platvorm, mille eesmärk on edendada inimestevahelisi kontakte ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene seminar toimus 2017. aastal (2.–5. aprill, Brüssel) ning tõi kokku 50 USA ja Euroopa noort juhti. Sellel keskenduti probleemidele ja võimalustele, mida loob rändajate ja pagulaste majanduslik, hariduslik ja kultuuriline integratsioon. 2018. aastal (15.–17. aprill, Brüssel) toimunud teine seminar tõi kokku sarnase rühma, kes arutles töö tuleviku üle, keskendudes tehnoloogia rollile tulevikutöös, tulevase tööjõu oskustele ja muutuva töökeskkonna sotsiaalsetele mõjudele.

Kõrghariduse ajakohastamine: võrdlev uuring ELi ja USA kohta

Kõrghariduse reformimise Bologna protsessi raames leppisid Euroopa ministrid 2003. aastal kokku, et kõrgharidusasutused peaksid oma kraadiõppeprogrammid ümber kujundama tulemuspõhiseks ning muutma need tudengikesksemaks, et valmistada koolilõpetajaid paremini ette nende tulevase rolli täitmiseks ühiskonnas. Euroopa haridusstruktuuride projekt „Tuning“ loodi selleks, et töötada välja vahendid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada. Sama metoodikat kasutatakse üha rohkem kogu maailmas. Ameerika Ühendriikides on teostatud uuring, mis hõlmab ajavahemikku juulist 2013 kuni jaanuarini 2016. Kättesaadav on ka uuringu kommenteeritud kokkuvõte.