Kvaliteetne ja asjakohane kõrgharidus

Kvaliteetne ja asjakohane kõrgharidus annab üliõpilastele teadmisi, oskusi ning valdkonnaüleseid põhipädevusi, mida neil on vaja pärast kooli lõpetamist edu saavutamiseks. See toimub kvaliteetses õpikeskkonnas, milles hinnatakse ja toetatakse heal tasemel õpetamist.

Mis see on?

Kvaliteetne ja asjakohane kõrgharidus annab üliõpilastele teadmisi, oskusi ning valdkonnaüleseid põhipädevusi, mida neil on vaja pärast kooli lõpetamist edu saavutamiseks. See toimub kvaliteetses õpikeskkonnas, milles hinnatakse ja toetatakse heal tasemel õpetamist.

Euroopa Komisjoni hiljutine uuring kõrghariduse asjakohasuse kohta näitas, et kõrgharidus on asjakohane, kui see edendab kõiki kolme eesmärki:

  • kestlik tööhõive,
  • isiklik areng ja
  • kodanikuaktiivsus.

Miks on see vajalik?

ELi juhid on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peaks kõrgharidus või sellega samaväärne kvalifikatsioon olema 40%-l 30–34aastastest inimestest. Kuigi kõrgkooli lõpetanute puhul on tõenäosus tööd leida suurem kui madalama kvalifikatsiooniga inimestel, viiakse kõrghariduse õppekavad sageli majanduse muutuvate vajadustega vastavusse liiga aeglaselt ning neis ei osata tulevasi töökohti ette näha ega neid kujundada.

Et täita Euroopas valitsev vajadus kõrgetasemeliste oskustega töötajate järele, on vaja võtta meetmeid. Esiteks on vaja äratada rohkemates inimestes huvi selliste õppesuundade vastu, mis valmistavad õppijaid ette tööks ametikohtadel, kus esineb või on tekkimas oskustega töötajate puudus. Paljudes ELi liikmesriikides on täitmata vajadus loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste, (kunstiteaduste) ja matemaatika (science, technology, engineering, (arts) and maths ehk STE(A)M) valdkonnas ning meditsiinierialadel ja õpetaja erialal hariduse omandanute järele. Teiseks peavad kõik kõrgharidustasemel õppijad erialast olenemata omandama kõrgetasemelised valdkonnaülesed oskused ja põhipädevused, mis aitavad neil edu saavutada. Üha tähtsamad on väga head digitaaloskused, arvutusoskus, iseseisvus, kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus.

Eksisteerib tungiv vajadus paindlike ja innovatiivsete õppekäsitluste ning õpetamismeetodite järele, millega täiustataks kvaliteeti ja asjakohasust, suurendades samas üliõpilaste arvu. Kooskõlas ELi poliitikadokumendiga hariduse ümbermõtestamise kohta on üks peamisi viise selle saavutamiseks kasutada ära IKT ning muude uute tehnoloogiate pakutavad hüved, et nende abil mitmekesistada õpetamist, toetada õppekogemust ja edendada personaliseeritud õpet.

Mida on praeguseks tehtud?

Euroopa Komisjon lõi hariduse omandanute käekäigu jälgimist käsitleva Euroopa algatuse, et saada riikide ja ELi tasandil parem ülevaade nende karjäärist või jätkuharidusest. See teave võib aidata täiustada kutsenõustamist, programmide kavandamist, asutuste strateegiaid ja poliitikakujundamist.

Nõukogu soovitusega haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (2017/C 423/01) pandi alus riikidevahelisele koostööle hariduse omandanute käekäigu jälgimise mehhanismide parandamiseks. Selle töö jätkamiseks lõi komisjon mitteametliku eksperdirühma.

Komisjon algatas katseprojektina hariduse omandanuid käsitleva Euroopa uuringu, mille eesmärk on koguda võrreldavaid ELi andmeid selle kohta, mil määral on õpingud, hariduse omandanute oskused, liikuvus, õppimisvõimalused, suhtumine ja kodanikuaktiivsus tööturu seisukohast asjakohased.

Komisjon rajab ka ulatuslikuma ELi STE(A)Mi koalitsiooni, mis toob kokku eri haridussektorid ning ettevõtlus- ja avaliku sektori tööandjad, et suurendada asjakohaste STE(A)M-õppeainete valimist ning ajakohastada STE(A)Mi ja muude ainetega seotud õppekavasid.