Liikuvus ja koostöö

ELi riikide ministrid on leppinud kokku kahekordistada nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või koolitusperioodi välismaal, nii et 2020. aastaks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammi Erasmus+ keskseks teemaks.

Millega on tegemist?

Õpiränne on õpilastele ja üliõpilastele pakutav võimalus minna välismaale õppima või koolitusele, et omandada väärtuslikke oskusi ja avardada oma silmaringi. Õpirändest tõusvat suurt kasu on laialdaselt tunnustatud. (15–30 aasta vanuste) noorte eurooplaste hulgas tehtud uuring näitab, et üle 90% neist peab oluliseks võimalust osaleda õpirändes.

ELi riikide ministrid on leppinud kokku kahekordistada nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või koolitusperioodi välismaal, nii et 2020. aastaks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammi Erasmus+ keskseks teemaks.

Kui olete üliõpilane ja soovite kasutada võimalust minna välismaale õppima või koolitusele, alustage oma teekonda sellest, et laadite alla Erasmus+ mobiilirakenduse, mis on teile teejuhiks nii enne reisi kui ka selle ajal ja hiljemgi.

Miks on see vajalik?

Välismaale õppima või koolitusele minek aitab inimestel arendada oma kutsealaseid, sotsiaalseid ja kultuuridevahelise suhtlemise oskusi ning suurendada oma tööalast konkurentsivõimet. Õpirände kogemusega üliõpilastel on kaasüliõpilastega võrreldes suurem tõenäosus leida töökoht ühe aasta jooksul pärast ülikooli lõpetamist. 93% õpirände kogemusega üliõpilastest ütleb, et pärast õpirännet hindavad nad kõrgemalt teisi kultuure, 84% parandas oma keeleoskust ning 80% leiab, et oskab pärast õpirännet paremini probleeme lahendada. Erasmuse mõju-uuringu kohaselt otsib üheksa tööandjat kümnest valdkonnaüleste oskustega (probleemide lahendamine, meeskonnatöö, uudishimu) töötajaid – just neid oskusi omandavad aga välismaal õppivad üliõpilased.

Liikuvus ja piiriülene koostöö võivad aidata vähendada ka oskuste nappust, edendades tänapäeva tööturul vajalikke erioskusi. Näide sellisest koostööst on digivõimaluste praktikaprogramm, mille eesmärk on anda kõigi erialade üliõpilastele võimalus omandada praktilisi digikogemusi.

Uute piiriülese koostöö vormide väljatöötamine aitab parandada ka kõrghariduse kvaliteeti ja hõlbustab välismaal omandatud diplomite tunnustamist.

Mida on seni saavutatud?

Euroopa kõrgharidusruum (Bologna protsess) on kaasa toonud kaugeleulatuvaid muutusi, mis lihtsustavad välismaal õppimist: bakalaureuse-magistri-doktoriõppe struktuur ning edusammud kvaliteedi tagamises on lihtsustanud üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet ning tugevdanud institutsioone ja süsteeme.

Euroopa liikuvuse ja kvaliteedi tagamise vahendite, nagu Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS), akadeemilise õiendi ning kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri kasutamine suurendab vastastikust usaldust, akadeemiliste kraadide tunnustamist ja liikuvust.

Programmi Erasmus+ raames pakutakse otsest toetust projektidele, millega toetatakse piiriülest koostööd kõrgharidusasutuste vahel.

Siiski on veel palju teha, et õpirände võimalusi saaksid kasutada kõik soovijad. Seetõttu on komisjon avaldanud ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta. Komisjon töötab praegu välja ka Euroopa üliõpilaspileti kontseptsiooni, mis hõlbustab üliõpilasteabe vahetamist ja Euroopa ülikoolide võrgustike loomist, et soodustada konkurentsivõimet, kvaliteeti ja tipptaset õpetamise, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.