Tulemuslik ja tõhus kõrgharidus

Kõrghariduse tulemuslikkus ja tõhusus on seotud juhtimise ja rahastamisega ning kvaliteedikultuuri edendamisega kõrgharidussüsteemides ja -asutustes.

Millega on tegemist?

Kõrghariduse tulemuslikkus ja tõhusus on seotud juhtimise ja rahastamisega ning kvaliteedikultuuri edendamisega kõrgharidussüsteemides ja -asutustes. Sellel, kuidas kõrgharidussüsteemid on korraldatud ja rahastatud, on suur mõju nende üldisele tõhususele.

ELi strateegias „Euroopa 2020“ rõhutatakse, et:

  • kõrgharidussüsteemid vajavad piisavat rahastamist ning majanduskasvu suurendava kuluvaldkonnana tuleks kõrgharidusse tehtavaid avaliku sektori investeeringuid kaitsta;
  • kõrgkoolide ees seisvaid ülesandeid arvestades on vaja paindlikumaid juhtimis- ja rahastamissüsteeme, et kõrgkoolide suurenev autonoomia ning vastutus kõikide sidusrühmade ees oleksid tasakaalus.

Bologna protsessi raames teevad liikmesriigid tihedat koostööd kvaliteedikultuuri arendamiseks. Kvaliteedi tagamise meetmed suurendavad usaldust kõrghariduse vastu. Igal kõrgkoolil peaks olema range asutusesisene kvaliteedi tagamise süsteem, mida hindavad väliseid kontrolle teostavad kvaliteeditagamisasutused.

Miks on see vajalik?

Kuigi kõrgharidusse tehtavate kulutuste tase erineb liikmesriigiti märkimisväärselt, on kõrgharidusse tehtavate koguinvesteeringute maht Euroopas liiga väike, mis seab täiendava surve avaliku sektori investeeringutele. On oluline mitmekesistada kõrghariduse rahastamisallikaid ja maksimeerida investeeritud vahenditest saadavat väärtust.

Euroopa kõrghariduse reformimine ja ajakohastamine sõltub õpetajate ning teadlaste pädevusest ja motiveeritusest. Siiski ei ole haridustöötajate arvu kasv toimunud sageli samas tempos õpilaste arvu suurenemisega ning see avaldab lisasurvet juba niigi vähestele ressurssidele.

Paremad töötingimused, sh läbipaistev ja õiglane töölevõtmise kord, parem erialane väljaõpe ja täienduskoolitus ning tipptasemel õpetamise ja teadustöö tunnustamine ja hindamine on tegurid, mille abil Euroopa saab koolitada, ligi tõmmata ja tööl hoida kõrgekvaliteedilist akadeemilist personali.

Sellised väljakutsed eeldavad suuremat paindlikkust ning autonoomsed õppeasutused saavad hõlpsamalt spetsialiseeruda, edendades hariduse ja teadustöö tulemuslikkust, toetades samal ajal kõrgharidussüsteemide siseselt tipptaseme saavutamist. Õiguslikud, finants- ja haldustõkked piiravad siiski jätkuvalt kõrgkoolide vabadust määratleda oma strateegiad ja struktuuri ning end konkurentidest eristada.

Mida on seni saavutatud?

Toetades teadus- ning poliitilist koostööd, abistab Euroopa Komisjon ELi liikmesriike tõhusate juhtimis- ja rahastamismudelite väljatöötamisel kõrghariduses. Euroopa Komisjon teeb OECDga koostööd kõrgharidussüsteemide rahastamis-, stiimuli- ja tunnustamissüsteemide läbivaatamisel.

Samuti edendab Euroopa Komisjon ELi liikmesriikide seas vastastikust õppimist juhtimise ja rahastamise headest tavadest vastastikuse nõuandmise vahendi kaudu.

Programmiperioodil 2014–2020 investeeris Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid kõrgharidusse 17 liikmesriiki. Kokku eraldati Euroopa Sotsiaalfondist 5,2 miljardi euro eest vahendeid üksikisikute koolitamiseks, programmide reformimiseks ja hariduse tööturu vajadustega vastavusse viimiseks.

Lisaks eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist 1,5 miljardit eurot haridustaristu uuendamiseks või uue rajamiseks (ühiselamud, laborid jne). EIP grupp annab kõrgharidusasutustele teatavat laenudel põhinevat abi rajatiste uuendamiseks või innovatiivsete rahastamisvõimaluste väljatöötamiseks.

Euroopa kvaliteedikultuuri silmas pidades on Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega (mille vaatasid läbi ja võtsid 2015. aastal vastu liikmesriigid ja teised Bologna protsessis osalevad riigid) kehtestatud ühtne vastutustundliku haridusjuhtimise raamistik Euroopa, riikliku ja rahvusvahelise tasandi kvaliteeditagamise süsteemide jaoks.

Kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), aitab samuti kaasa ühtlase kvaliteedi tagamisele kogu Euroopas. Kvaliteedi tagamise asutused peavad kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrisse (EQAR) kandmiseks vastama Euroopa kvaliteedikindlustuse standarditele ja suunistele. Euroopa Komisjon avaldab Euroopa tasandil kvaliteedi tagamise valdkonda käsitlevaid eduaruandeid.