Bologna protsess ja Euroopa kõrgharidusruum

Bologna protsessiks nimetatakse 48 Euroopa riigi valitsustevahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas.

Millega on tegemist?

Bologna protsessiks nimetatakse 48 Euroopa riigi valitsustevahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas. Selle abil suunatakse riigiasutuste, ülikoolide, õpetajate ja üliõpilaste ning sidusrühmade ühenduste, tööandjate, kvaliteedi tagamise asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide, sealhulgas ka Euroopa Komisjoni kõrghariduse rahvusvahelistumiseks tehtavaid ühiseid jõupingutusi.

Põhitähelepanu on järgmisel:

Miks on see vajalik?

Euroopa väga erinevad haridus- ja koolitussüsteemid muudavad ühe riigi kvalifikatsioonide kasutamise teises riigis töökohale kandideerimisel või koolitusele registreerimisel eurooplaste jaoks keerukaks. Haridussüsteemide parem ühilduvus lihtsustab üliõpilaste ja tööotsijate liikumist Euroopas.

Samal ajal aitavad Bologna reformid kaasa sellele, et Euroopa ülikoolid ja kolledžid muutuvad konkurentsivõimelisemaks ning ülejäänud maailma jaoks atraktiivsemaks.

Bologna protsess toetab ka haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, et tagada nende vastavus muutuva tööturu vajadustele. See on oluline, sest erioskusi nõudvate töökohtade osakaal ning nõudlus innovatsiooni ja ettevõtluse järele on suurenemas.

Mida on seni saavutatud?

Reformide rakendamisel on tehtud suuri edusamme, nagu ilmneb korrapärastest aruannetest.

2018. aasta mais kohtusid haridusministrid Pariisis ja võtsid vastu kommünikee järgmiste aastate prioriteetide kohta.

Pariisi kommünikees on esitatud 48 ministri ühine nägemus ambitsioonikamast Euroopa kõrgharidusruumist pärast 2020. aastat, seades eesmärgiks:

  • kaasava ja innovatiivse lähenemise õpetamisele ja õppimisele;
  • integreeritud riikidevahelise koostöö kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas; 
  • meie planeedi jätkusuutliku tuleviku kindlustamise kõrghariduse kaudu.

Kommünikees kutsutakse üles andma alaesindatud ja haavatavatele rühmadele tugevamat ja paremat toetust, et võimaldada nende juurdepääsu kõrgharidusele ja saavutada silmapaistvaid tulemusi.

Need sihid on kooskõlas ELi eesmärkidega suurendada jõupingutusi, et toetada neid, kes soovivad olla ambitsioonikamad, liikuda kiiremini edasi ja teha rohkem selleks, et saavutada kõrgharidusruumi rajamise kaudu tunnustamise ja liikuvusega seotud eesmärgid.

Üksikasjalikum teave Bologna protsessi ja Euroopa kõrgharidusruumi valdkonnas alates 2015. aastast tehtud edusammude kohta on esitatud brošüüris „ELi toetus Bologna protsessile“. Järgmine ministrite konverents toimub juunis 2020 Roomas.

Kes on liikmed?

Osalevate riikide nimekirja leiate Euroopa kõrgharidusruumi veebisaidilt.