Bologna protsess ja Euroopa kõrgharidusruum
Bologna protsess on vahend, millega edendatakse 48 Euroopa riigi valitsustevahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas.

Mis on Bologna protsess?

Bologna protsessi eesmärk on tuua suuremat sidusust kõrgharidussüsteemidesse üle kogu Euroopa. 

Sellega loodi Euroopa kõrgharidusruum, et hõlbustada üliõpilaste ja töötajate liikuvust, muuta kõrgharidus kaasavamaks ja juurdepääsetavamaks ning Euroopas üleilmselt atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks

Euroopa kõrgharidusruumi raames leppisid kõik selles osalevad riigid kokku järgmises:

Miks on Bologna protsess oluline?

Bologna protsessi raames osalevad Euroopa valitsused aruteludes, mis käsitlevad kõrghariduspoliitika reforme, ja püüavad ületada takistusi Euroopa kõrgharidusruumi loomisel. 

Bologna reform on oluline usalduse rajamiseks, mis on aluseks õpirändele, piiriülesele akadeemilisele koostööle ja välismaal veedetud õppeperioodide ja seal omandatud kvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele. Õppimise ja õpetamise kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine on ka Bologna protsessi üks põhiülesandeid. Siiski ei rakendata neid reforme 48 osalevas riigis ühetaoliselt. 

Bologna protsessi raames on loodud ka foorum naaberriikide vahelisteks dialoogideks, mis käsitlevad kõrgharidusreforme ja akadeemiliste põhimõtetega seotud küsimusi, nt ülikoolide autonoomsus ja üliõpilaste osalemine kodanikuühiskonna tegevuses. Sellest on saanud oluline pehme diplomaatia vahend suhtluses Lääne-Balkani naaberriikide (välja arvatud Kosovo), idapartnerlusriikide, Türgi ja Venemaa ning paljude teiste riikidega.

Mida teeb EL kõrgharidusreformi toetamiseks?

Alates Erasmuse programmi algusaegadest (umbes 30 aastat tagasi) on komisjon koos riikide ametiasutuste, kõrgharidusasutuste, üliõpilaste ja muude sidusrühmadega käivitanud Euroopa kõrgharidusasutuste vahel tiheda ja struktureeritud koostöö. 

Kuna nõudlus õpirände järele kasvas kiiresti, sai selgeks, kui raske on üksikutel kõrgharidusasutusel tunnustada erinevate riiklike kõrgharidussüsteemide raames läbitud õppeperioode erinevate kraadistruktuuride ja akadeemiliste traditsioonide tõttu.

Bologna protsess, mis sai alguse Sorbonne’i ja Bologna deklaratsioonidega, oli lahenduseks riikide valitsuste probleemidele seoses Euroopa üliõpilaste ja ülikoolilõpetanute liikuvusega.

Komisjon on Bologna järelmeetmete rühma ja selle nõukogu täieõiguslik liige. Nimetatud rühm toetab Bologna ministrite konverentsi otsuste rakendamist.

Rakendamisaruannete kohaselt on tehtud suuri edusamme kõrgharidussüsteemide reformimisel ELi liikmesriikides ja ka väljaspool.

Haridusministrid on vastu võtnud ka Pariisi kommünikee, milles tuuakse välja prioriteetsemad meetmed asjaomases valdkonnas järgnevate aastate jooksul. Kommünikees on esitatud 48 Euroopa riigi ministri ühine nägemus 2020. aastaks saavutatavast ambitsioonikamast Euroopa kõrgharidusruumist.

Selles kutsutakse üles võtma järgmiseid meetmeid: 

  • kaasav ja innovatiivne lähenemine õpetamisele ja õppimisele;
  • integreeritud riikidevaheline koostöö kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas;
  • meie planeedi jätkusuutliku tuleviku kindlustamine kõrghariduse kaudu.

Lisaks rõhutatakse kommünikees vajadust anda haavatavatele ja alaesindatud rühmadele paremat toetust, et võimaldada nende juurdepääsu kõrgharidusele ja saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need sihid on kooskõlas ELi eesmärkidega, mis on seotud Euroopa kõrgharidusruumi rajamisega aastaks 2025, liikuvuse edendamise ja kvalifikatsioonide akadeemilise tunnustamisega kõigi ELi kodanike jaoks. 

Järgmine Bologna protsessi käsitlev ministrite konverents toimub juunis 2020 Roomas. 

Lisateavet ELi rolli kohta Bologna protsessis ja selle edusammude kohta Euroopa kõrgharidusruumi rajamisel võite leida brošüürist ELi toetus Bologna protsessile