Kõrghariduspoliitika ülevaade

ELi tegevuse eesmärk on lisada õppimisele, õpetamisele, teadustööle ja kõrghariduspoliitika kujundamisele rahvusvaheline mõõde.

Ülevaade

Haridus ja kultuur on üliolulised, et arendada kaasavamat, sidusamat ja konkurentsivõimelisemat Euroopat. 2017. aastal toimunud Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel esitas Euroopa Komisjon kava luua 2025. aastaks Euroopa haridusruum, kus oleks tagatud õppijate vaba liikumine, et Euroopa oleks maailmajagu, „kus on tavaline õppida või töötada teises liikmesriigis ja kus enamik inimesi räägib peale oma emakeele veel kahte keelt; maailmajagu, mille elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes väärtustab Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust.“

Nende eesmärkide saavutamiseks kõrghariduse valdkonnas töötab Euroopa Komisjon praegu kolme peamise prioriteedi kallal, mis edendavad liikuvust ja õpilasvahetust kõigis õppevormides.

  1. Euroopa ülikoolide võrgustik
  2. Diplomite automaatne vastastikune tunnustamine
  3. Euroopa üliõpilaspilet

Miks on kõrgharidus oluline?

Kõrgharidusel ning selle seostel teadustegevuse ja innovatsiooniga on elutähtis roll üksikisiku ja ühiskonna arengus, kuna see tagab Euroopale kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja aktiivsed kodanikud, kelle abil luua uusi töökohti ning edendada majanduskasvu ja heaolu.

Kõrgkoolid on olulised partnerid ELi jätkusuutliku majanduskasvu strateegia elluviimisel. Strateegias „Euroopa 2020“ on eesmärgiks seatud, et 2020. aastaks on kõrgharidus 40% Euroopa noortest.

Kuidas toetab Euroopa Liit Euroopa kõrgharidust?

Selleks et muuta haridus arengu mootoriks, on vaja püsivaid suuri investeeringuid. Kõrghariduse korraldamise ja andmise eest oma riigis vastutavad liikmesriikide ametiasutused. ELi tegevuse eesmärk on lisada õppimisele, õpetamisele, teadustööle ja hariduspoliitika kujundamisele rahvusvaheline mõõde.

Programmide Erasmus+ ja Horisont 2020 kaudu toetab Euroopa Liit rahvusvahelist üliõpilaste, akadeemiliste töötajate ja teadlaste vahetust ning struktureeritud koostööd eri riikide kõrgkoolide ja avaliku sektori asutuste vahel.

Eesmärk on luua kõrgharidust omandavatele või selles valdkonnas töötavatele inimestele uusi võimalusi õppida üksteiselt üle riigipiiride ja teha koostööd ühisprojektide raames, et kujundada häid õppimis- ja õpetamistavasid, teha tipptasemel teadusuuringuid ja edendada innovatsiooni.

Mida Euroopa Komisjon selleks teeb?

Euroopa Komisjon teeb tihedat koostööd poliitikakujundajatega, et toetada kõrghariduspoliitika väljatöötamist ELi riikides kooskõlas hariduse ja koolituse 2020. aasta strateegiaga (HK 2020). 2017. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ELi uue kõrghariduse tegevuskava, milles on esitatud Euroopa kõrghariduskoostöö neli peamist eesmärki.

Nende eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku konkreetseks ELi tasandi tegevuseks, mida toetatakse peamiselt programmide Erasmus+ ja Horisont 2020 eri osadest. Eelkõige toetab Euroopa Komisjon meetmeid, mille abil:

  1. vältida tulevikus olukorda, kus töötajate oskused ei vasta tööturu vajadustele, ning soodustada tipptasemel oskuste omandamist;
  2. luua kaasavaid ja omavahel ühendatud kõrgharidussüsteeme;
  3. aidata kõrgharidusasutustel panustada innovatsiooni;
  4. toetada tulemuslikke ja tõhusaid kõrgharidussüsteeme.

Nende eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku konkreetseks ELi tasandi tegevuseks, mida toetatakse peamiselt programmide Erasmus+ ja Horisont 2020 eri osadest. Eelkõige toetab Euroopa Komisjon:

  • heade poliitikakujundamise tavade vahetamist eri riikide vahel HK 2020 kõrghariduse töörühma kaudu;
  • Bologna protsessi, mille eesmärk on edendada kõrghariduse rahvusvahelistumist Euroopas, suurendades liikuvust, lihtsustades kvalifikatsioonide tunnustamist ning ühtlustades kvaliteedi tagamise meetmeid;
  • liikuvuse ja kvalifikatsioonide tunnustamise vahendite, näiteks Euroopa ainepunktisüsteemi ja ühtse akadeemilise õiendi väljatöötamist ja kasutamist, et suurendada Euroopas läbipaistvust ja vahetusvõimalusi.

Hiljuti on Euroopa Komisjon teinud veel mitu Euroopa haridusruumiga seotud algatust:

  • Euroopa ülikoolide võrgustike loomine toob kaasa olulise muutuse kõrghariduses, kuna toetab integreeritud õppekavu ja liikuvust ning seeläbi ka kvaliteeti, tipptasemel õppe- ja teadustööd ning innovatsiooni;
  • kavandatav nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta aitab Euroopas kõrvaldada (üli)õpilaste liikuvuse takistused;
  • tulevane Euroopa üliõpilaspilet hõlbustab üliõpilaste andmete turvalist vahetamist ja vähendab kõrgkoolide halduskoormust – see on konkreetne näide kujunevast Euroopa haridusruumist.