Kaasav haridus
Kaasavama ja sidusama ühiskonna loomine hariduse ja kultuuri kaudu on üks komisjoni prioriteetidest.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Detsembris 2017 kiitsid Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja komisjon heaks Euroopa sotsiaalõiguste samba vastuvõtmise. Kokkuleppes rõhutatakse ELi poliitika sotsiaalse, haridus- ja kultuurimõõtme tähtsust ühise Euroopa tuleviku ehitamisel.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimeses põhimõttes rõhutatakse järgmist:

„Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad täiel määral osaleda ühiskonnaelus ja aitavad suunduda edukalt tööturule“.

Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine on üks hariduse ja koolituse valdkonnas ELi tasandil tehtava koostööga seotud strateegilistest eesmärkidest. Komisjoni ja nõukogu 2015. aasta ühisaruandes strateegia HK 2020 rakendamise kohta on hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö prioriteetidena kehtestatud „kaasav haridus, võrdsus, võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine ja kodanikupädevuse edendamine“.

Strateegiates „Euroopa 2020“ ja HK 2020 on seatud kaks peamist eesmärki, mis tuleb aastaks 2020 kogu Euroopas saavutada:

Göteborgi sotsiaalvaldkonna tippkohtumisel esitas Euroopa Komisjon oma nägemuse Euroopa haridusruumist. Selles algatuses rõhutatakse, et kvaliteetne ja kaasav haridus alates lapsepõlvest loob aluse sotsiaalsele ühtekuuluvusele, sotsiaalsele liikuvusele ja võrdsele ühiskonnale.

Seda visiooni toetati ka komisjoni teatises, milles märgiti, et üks Euroopa haridusruumi eesmärkidest peaks olema ELi liikmesriikide toetamine nende haridus- ja koolitussüsteemide kaasavuse parandamisel.

Komisjoni ettepanekute põhjal on juba vastu võetud mitu poliitilist algatust:

Mais 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku uue Erasmus+ programmi kohta, millega kahekordistatakse programmi eelarvet. Uus programm peaks võimaldama miljonitel erineva sotsiaalse taustaga noortel eurooplastel õppida ja osaleda koolitustel ning see hõlmab ka Euroopa kaasatuse raamistikku ja riiklikke kaasamisstrateegiaid.

ELi roll kaasava hariduse saavutamisel

Liikmesriikide edusamme kaasava hariduse saavutamisel jälgitakse Euroopa poolaasta protsessi ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate kaudu. Ülevaates esitatakse ka tõendeid hariduse rolli kohta ebavõrdsuse vastases võitluses ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel.

Komisjon on selles valdkonnas rakendanud erinevaid meetmeid, nt:

  • loonud HK 2020 ühiste väärtuste ja kaasava hariduse edendamise töörühma, mis koostas täpse veebipõhise loendi asjaomase valdkonna headest tavadest, millele on võimalik juurde pääseda Yammeri platvormi kaudu;
  • käivitanud algatuse, mis tutvustab positiivseid eeskujusid sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning tõrjutuse ja vägivaldse radikaliseerumise ennetamiseks noorte seas;
  • välja töötanud töövahendi noorsootöötajatele, kes tegelevad marginaliseerumisohus olevate noortega;
  • välja andnud Euroopa auhinna sotsiaalse kaasamise eest spordi kaudu.

Lisaks toetatakse programmiga Erasmus+ algatusi ja meetmeid, mille eesmärk on välja töötada uuenduslikke tavasid ja poliitikat rohujuuretasandil, seades prioriteediks sotsiaalse kaasatuse.

Mis saab edasi?

Komisjon tegeleb järgmiste meetmetega:

  • koolidele ettenähtud Euroopa töövahendi (veebipõhine platvorm koolidele ja õpetajatele) laiendamine. See töövahend hõlmab näiteid headest tavadest ja vahendeid koostööpõhise lähenemise juurutamiseks koolides, et parandada kaasavust ja pakkuda võrdseid võimalusi;
  • veebipõhise eTwinningu platvormi laiendamine, mille eesmärk on ühendada õpetajaid ja klassiruume kõikjal Euroopas ning toetada õpetajate kodanikuhariduse teemalisi koolitusi;
  • stiimulite võimaldamine kõrgharidusasutustele, et need annaksid ainepunkte vabatahtliku tegevuse eest ja töötaksid välja õppekavad, mis ühendaksid akadeemilise sisu ja ühiskonnaelus osalemise;
  • Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine. See on ELi algatus, mille raames saavad noored kas oma koduriigis või välismaal teha vabatahtlikku tööd või osaleda projektides, millega toetatakse Euroopa kogukondi või piirkondi;
  • Erasmus+ virtuaalsete vahetuste programmi täiendavad meetmed, mis võimaldavad nii Euroopa kui ka Vahemere lõunapiirkonna riikide noortel saada veebipõhiselt osa tähendusrikastest kultuuridevahelistest kogemustest nende formaalse või mitteformaalse hariduse osana.