Haridus töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks

Haridus ja koolitus on nii majandusliku kui ka sotsiaalse arengu võtmetegurid. Seepärast on väga oluline kohandada oskused tööturu vajadustega.

Millega on tegemist?

Haridus ja koolitus on nii majandusliku kui ka sotsiaalse arengu võtmetegurid. Seepärast on väga oluline kohandada oskused tööturu vajadustega. Majanduskriisile reageerimise strateegia „Euroopa 2020“ raames seadis EL eesmärgiks viia koolist väljalangejate osakaal alla 10% ning suurendada kõrghariduse omandanute osakaalu aastaks 2020 vähemalt 40%-ni.

Miks on see vajalik?

Üha enam globaliseeruva ja teadmistepõhise majanduse tingimustes vajab Euroopa heade oskustega töötajaid, et olla tootlikkuse, kvaliteedi ja innovatsiooni alal konkurentsivõimeline.

Hiljutised märgid viitavad aga sellele, et 20%-l ELi tööealisest elanikkonnast on kehv kirja- ja arvutamisoskus. See suurendab kasvavat lõhet inimeste omandatavate oskuste ja tööturul nõutava vahel. Need tegurid soodustavad omakorda töötust ning piiravad majanduskasvu. Haridus ja koolitus seevastu toetavad ka inimeste isiklikku arengut ja kodanikuaktiivsust ning edendavad võrdsust, sotsiaalset kaasatust ja ühtekuuluvust.

Kuidas see toimib?

Kuigi haridus- ja koolitussüsteemide eest vastutavad liikmesriigid, on ELil keskne roll haridussüsteemide parandamiseks ja ajakohastamiseks tehtava töö toetamisel ja täiendamisel.

ELi tasandil tehtava ühistöö eesmärgid, vahendid ja kord on esitatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus (HK 2020). Raamistik kehtib kuni aastani 2020.

Edusamme jälgitakse näitajate abil, mida võrreldakse kokku lepitud sihttasemetega. Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaasta raames:

  • koostab EL riigipõhiseid analüüse, et toetada liikmesriike nende haridus- ja koolituspoliitika väljatöötamisel. Analüüsid lähtuvad ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud probleemidest ning nende eesmärk on toetada vastastikust õpet, parimate tavade vahetamist, investeerimisvajaduste kindlakstegemist ja edusammude hindamist. ELi riikidele antakse igal aastal konkreetseid nõuandeid prioriteetsete reformide kohta (riigipõhised soovitused);
  • toetab EL ka mitmesugust konsulteerimis- ja koostöötegevust, millesse on kaasatud eri huvirühmad, nagu koolituse pakkujad, kodanikuühiskond, ettevõtjad ning sotsiaalpartnerite organisatsioonid.

Euroopa haridus-, koolitus- ja noortefoorum on iga-aastaseks seisukohtade vahetamise kohaks erinevatele haridus-, koolitus- ning noortevaldkonna huvirühmadele.