Haridus töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks

ELi meetmed haridus- ja koolitusvaldkonnas on väga olulised majandusliku ja sotsiaalse progressi saavutamiseks Euroopas.

Hariduse olulisus tööhõive ja ELi majanduse seisukohast

Tõhusa hariduse tagamiseks peame tööjõu oskused viima kooskõlla ELi majanduse tegelike vajadustega.

EL vajab oskustega tööjõudu, et saavutada tänapäevases üha globaliseeruvas majanduses maksimaalne tootlikkus ja jätkuv innovatsioon. Tõhus haridus- ja koolituspoliitika võib samuti kaasa aidata isiklikule arengule, kodanikuaktiivsuse edendamisele, võrdsuse suurendamisele ning sotsiaalse kaasatuse ja lõimumise soodustamisele. 

Hiljutised tõendid näitavad aga kasvavat lõhet hariduse ja koolituse kaudu omandatud oskuste ning tööturu tegelike vajaduste vahel. Näiteks 20%-l kogu ELi tööealisest elanikkonnast on kehv kirja- ja arvutamisoskus.

See piirab inimeste isikliku arengu potentsiaali ja nende võimalusi töö leidmisel. Samuti on see üks aeglasemat majanduskasvu põhjustav tegur.

ELi roll hariduse ja koolituse valdkonna parandamisel 

Kuigi haridus- ja koolitussüsteemide eest vastutavad liikmesriigid, on ELil keskne roll riiklike haridussüsteemide parandamiseks ja ajakohastamiseks tehtava töö toetamisel ja täiendamisel.

Strateegias „Euroopa 2020“ seatakse ELi tasandi eesmärgid: vähendada koolist väljalangejate osakaalu alla 10% ning suurendada kõrghariduse omandanute osakaalu aastaks 2020 vähemalt 40%-ni.

ELi tasandil tehtava ühistöö eesmärgid, vahendid ja kord on esitatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus (HK 2020). Raamistik kehtib kuni aastani 2020.

Edusamme jälgitakse näitajate abil, mida võrreldakse sihttasemetega. Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa poolaasta raames:

  • koostab EL riigipõhiseid analüüse, et toetada liikmesriike nende haridus- ja koolituspoliitika väljatöötamisel ja jälgida nende reformimisega seotud edusamme. Need analüüsid lähtuvad ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil kindlaks tehtud probleemidest ning nende eesmärk on toetada vastastikust õpet, parimate tavade vahetamist, sealhulgas investeerimisvajaduste kindlakstegemist.
  • ELi liikmesriikidele võidakse igal aastal anda konkreetseid nõuandeid prioriteetsete reformide kohta (riigipõhised soovitused).
  • EL toetab ka mitmesugust konsulteerimis- ja koostöötegevust, millesse on kaasatud eri huvirühmad, nagu haridus- ja koolitusasutused, kodanikuühiskond, ettevõtjad, sotsiaalpartnerite ja tööhõiveorganisatsioonid.

Euroopa haridus-, koolitus- ja noortefoorum on seisukohtade vahetamise kohaks erinevatele haridus-, koolitus- ning noortevaldkonna huvirühmadele.