ELi poliitika kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Kutseharidus ja -õpe on elukestva õppe süsteemide põhielement, mis varustab inimesi konkreetse ameti puhul või laiemalt tööturul vajaminevate teadmiste, oskusteabe, oskuste ja/või pädevusega.

Mis on kutseharidus ja -õpe (VET)?

Kutseharidus ja -õpe on elukestva õppe süsteemide põhielement, mis varustab inimesi konkreetse ameti puhul või laiemalt tööturul vajaminevate teadmiste, oskusteabe, oskuste ja/või pädevusega. See vastab majanduse vajadustele ning aitab kaasa õppijate isiklikule arengule ja kodanikuaktiivsusele. Kutseharidus ja -õpe aitab kaasa ettevõtjate tulemuste parandamisele, konkurentsivõime suurendamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile ning sellel on oluline osa tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas.

Kutsehariduse ja -õppe süsteemid saavad tugineda hästi väljaarendatud kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikule. Need põhinevad juhtimisstruktuuridel, millesse on kaasatud ka sotsiaalpartnerid (tööandjad, ametiühingud) erinevatest organitest (kaubandus- ja tööstuskojad, komiteed, nõukogud jne). Kutsehariduse ja -õppe süsteemid koosnevad alus- ja täiendusõppest.

  1. Esmakutseõpe (I-VET) toimub üldjuhul keskhariduse tasemel, enne tööturule sisenemist. See toimub kas koolikeskkonnas (suurem osa õppest toimub klassiruumis) või töökeskkonnas, mis on võimalikult sarnane tegeliku elu kogemusele (kas koolides, õppekeskustes või ettevõtetes – õpipoisiõpe on kõige tüüpilisem näide). See sõltub suurel määral iga riigi haridus- ja koolitussüsteemist, kuid ka majanduse struktuurist.
  2. Jätku-kutseõpe (C-VET) toimub pärast esmakutseõpet või pärast tööturule sisenemist. Selle eesmärk on parandada või täiendada teadmisi ja/või oskusi, omandada uusi oskusi, saada ümberõpet karjäärimuutuse tegemise eesmärgil või jätkata isiklikku ja tööalast arengut. Jätku-kutseõpe on suurel määral tööpõhine ning suurem osa õppest toimub töökohas.

Keskmiselt 50% noortest eurooplastest vanuses 15–19 aastat osalevad esmakutseõppes (keskhariduse tasemel). Vaatamata sellele on ELis erinevate geograafiliste piirkondade vahel suured erinevused (osalemise määrad kõiguvad alla 15% kuni üle 70% – vt allpool).

ELi prioriteedid kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (2015–2020)

Euroopa koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (mis algatati Kopenhaagenis 2002. aastal) on täiendavalt tõhustatud 2010. aastal vastu võetud Brügge’i kommünikee ja 2015. aasta Riia järeldustega, mille puhul ELi kandidaatriigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid, ELi sotsiaalpartnerid, Euroopa Komisjon ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe pakkujad leppisid kokku, et ajavahemikus 2015–2020 püütakse:

  1. edendada töökeskkonnas õppimist kõigis selle vormides, pöörates erilist tähelepanu õpipoisiõppele, kaasates sotsiaalpartnereid, ettevõtteid, kaubandus-tööstuskodasid ning kutsehariduse ja -õppe pakkujaid ning soodustades uuendusmeelsust ja ettevõtlikkust;
  2. arendada edasi kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi tagamise mehhanisme kooskõlas EQAVETi (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas) soovitustega (vt jaotist allpool), luua esma- ja jätku-kutseõppe süsteemides pidevaid õpitulemustel põhinevaid teabe- ja tagasisideahelaid;
  3. parandada kõigi juurdepääsu kutseharidusele ja -õppele ning kvalifikatsioonidele paindlikumate ja läbitavamate süsteemide abil, pakkudes eeskätt tõhusat ja lõimitud juhendamisteenust ning võimaldades informaalse ja mitteformaalse õppe tulemuste tunnustamist;
  4. tugevdada veelgi võtmepädevusi kutsehariduse ja -õppe õppekavades ning pakkuda tulemuslikumaid võimalusi omandada või arendada neid oskusi esma- ja jätku-kutseõppes;
  5. võtta kasutusele süsteemsed meetodid ning pakkuda võimalusi kutseharidus- ja kutseõppesüsteemi õpetajate, koolitajate ja juhendajate esialgseks ja edaspidiseks erialaseks arenguks nii kooli- kui ka töökeskkonnas õppimise põhiselt.

Komisjoni tööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas toetavad kaks ametit:

  • Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP) aitab välja töötada Euroopa kutsehariduse - ja õppe alast poliitikat. CEDEFOP aitab kaasa asjaomase poliitika rakendamisele, mida toetavad ameti uurimistegevus, analüüsid ja ka teave kutsehariduse ja -õppe süsteemide, poliitika ja tavade, oskustega seotud vajaduste ja nõudluse kohta ELis.
  • Euroopa Koolitusfond (ETF) aitab ELi välissuhete poliitika raames kaasa inimkapitali arendamisele. Selles kontekstis tähendab inimkapitali arendamine tegevust, millega aidatakse kutsehariduse ja -õppe süsteeme täiustades kaasa inimeste oskuste ja pädevuste elukestvale arendamisele.

Mida tehakse kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ELi tasandil?

  • 2016. aastal alguse saanud iga-aastane Euroopa kutseoskuste nädal on üleeuroopaline algatus, mille eesmärk on suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja parandada selle mainet.
  • 2013. aastal asutatud Euroopa Õpipoisiõppe Liit on edukalt kaasanud ELi liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja ELi kandidaatriigid ning üle 230 sidusrühma, et pakkuda rohkem õpipoisiõppevõimalusi, parandada selle kvaliteeti ja mainet. Viimati lisati liidu eesmärkide hulka ka õpipoiste liikuvus.
  • 2017. aastal loodi Euroopa õpipoiste võrgustik, et õpipoisid saaksid kaasa rääkida aruteludes, mis käsitlevad kutseharidust ja -õpet ning õpipoisiõpet.
  • HK 2020 raames loodud kutsehariduse- ja õppe töörühma eesmärk on aidata poliitikakujundajatel ja muudel sidusrühmadel kujundada poliitikat ja tavasid, mis võimaldaksid õpetajatel ja koolitajatel saavutada oma täielik potentsiaal ning anda oma panus õpipoisiõppe ja tööpõhise õppe parandamisse.

Kutsehariduse ja -õppe poliitikat toetavad rahastamisvahendid

  • Erasmus+ programmi üldine soovituslik rahastamispakett on 14,774 miljardit eurot. Sellest 3 miljardit eraldatakse ajavahemikus 2014–2020 kutseharidusele ja -õppele. Igal aastal saavad Erasmus+ õpirände võimalusi kasutada umbes 13 000 kutsehariduse -ja õppe õpilast ja 20 000 kutsehariduse -ja õppe valdkonna töötajat. Lisaks saavad aastas umbes 500 kutsehariduse ja -õppe projekti rahalisi vahendeid Erasmus+ strateegiliste partnerluste vahendusel. Programmi raames rahastatakse ka teisi meetmeid, nagu valdkondlike oskuste ühendused (sealhulgas valdkondlikud kavad).
  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on kutsehariduse ja -õppe valdkonna oluliseks finantshoovaks. ESFil on ajavahemikuks 2014–2020 seatud valdkondlik eesmärk, mille raames eraldatakse märkimisväärne osa eelarvest kutseharidust ja õpet toetavatele meetmetele. Ligikaudu 15 miljardit eurot eraldati muu hulgas võrdse juurdepääsu tagamiseks elukestvale õppele ja paindlike võimaluste edendamisele, aga ka selleks, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele.