ELi poliitika kutsehariduse ja -õppe valdkonnas

Kutseharidus ja -õpe on elukestva õppe põhielement, mis annab õppijale konkreetse ameti puhul või laiemalt tööturul vajaminevad teadmised, oskused ja pädevused.

Mis on kutseharidus ja -õpe?

See vastab majanduse vajadustele ning aitab kaasa õppijate isiklikule arengule ja kodanikuaktiivsusele. Kutseharidus ja -õpe saab kaasa aidata ettevõtjate tulemuste parandamisele, konkurentsivõime suurendamisele, teadusuuringutele ja innovatsioonile ning sellel on oluline osa tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas.

Euroopa kutsehariduse ja -õppe süsteemid saavad tugineda hästi väljaarendatud kutsehariduse ja -õppe pakkujate võrgustikule. Nende võrgustike juhtimisse on kaasatud ka sotsiaalpartnerid (tööandjad, ametiühingud) erinevatest organitest (kaubandus- ja tööstuskojad, komiteed, nõukogud jne).

Kutsehariduse ja -õppe süsteemid koosnevad esma- ja täiendusõppest.

Esmakutseõpe (I-VET) toimub üldjuhul keskhariduse tasemel enne tööelu alustamist. See toimub kas koolikeskkonnas (suurem osa õppest toimub klassiruumis) või töökeskkonnas (õppekeskustes või ettevõtetes). Esmakutseõpe on riigiti erinev ja sõltub riiklikest haridus- ja koolitussüsteemidest ning majandusstruktuuridest.

Jätku-kutseõpe (C-VET) toimub pärast esmakutseõpet või pärast tööelu alustamist. Selle eesmärk on täiendada teadmisi, anda uusi oskusi ning aidata inimestel säilitada ja jätkata isiklikku ja tööalast arengut. Jätku-kutseõpe on suurel määral tööpõhine ning suurem osa õppest toimub töökohas.

Keskmiselt 50% noortest eurooplastest vanuses 15–19 aastat osalevad esmakutseõppes (keskhariduse tasemel). Euroopa Liidus on erinevate geograafiliste piirkondade vahel siiski suured erinevused (osalemise määrad kõiguvad alla 15% kuni üle 70%).

ELi kutsehariduse ja -õppe prioriteedid

Euroopa koostööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas on täiendavalt tõhustatud Brugge’i kommünikee ja Riia järeldustega.

ELi institutsioonid, liikmesriigid, kandidaatriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid, ELi sotsiaalpartnerid ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe pakkujad leppisid kokku, et ajavahemikus 2015–2020 püütakse:

  • edendada töökeskkonnas õppimist kõigis selle vormides, pöörates erilist tähelepanu õpipoisiõppele, kaasates sotsiaalpartnereid, ettevõtteid, kaubandus-tööstuskodasid ning kutsehariduse ja -õppe pakkujaid ning soodustades uuendusmeelsust ja ettevõtlikkust;
  • arendada kvaliteedi tagamise mehhanisme kooskõlas EQAVETi (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas) soovitustega, luua esma- ja jätku-kutseõppe süsteemides pidevaid õpitulemustel põhinevaid teabe- ja tagasisideahelaid;
  • parandada kõigi juurdepääsu kutseharidusele ja -õppele ning kvalifikatsioonidele paindlikumate ja läbitavamate süsteemide abil, pakkudes eeskätt tõhusat ja lõimitud juhendamisteenust ning võimaldades informaalse ja mitteformaalse õppe valideerimist;
  • tugevdada veelgi võtmepädevusi kutsehariduse ja -õppe õppekavades ning pakkuda tulemuslikumaid võimalusi omandada või arendada neid oskusi esma- ja jätku-kutseõppes;
  • võtta kasutusele süsteemsed meetodid ning pakkuda võimalusi kutseharidus- ja kutseõppesüsteemi õpetajate, koolitajate ja juhendajate esialgseks ja edaspidiseks erialaseks arenguks nii kooli- kui ka töökeskkonnas õppides.

Kutseõppe nõuandekomitee kiitis heaks arvamuse kutsehariduse- ja õppe tuleviku kohta, mille põhjal Euroopa Komisjon kujundab 2020. aasta järgset poliitikat.

Viimased sündmused

1. juulil 2020 esitas komisjon ambitsioonika tegevuskava COVID-19 kriisist taastumise meetmete võtmiseks tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Kava keskendub oskustele ning kutseharidusele ja -õppele. 

Need ettepanekud on oluline panus president von der Leyeni Euroopa majanduse taastekavasse. Ettepanekud hõlmavad järgmist.

  • Komisjoni teatis jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta Teatises esitatakse 12 ELi meedet, mille eesmärk on toetada oskuste, täiendus- ja ümberõppe ning elukestva õppe edendamise alaseid partnerlusi. 

    Teatise oluline väljund on uus oskuste pakt, mis käivitatakse 2020. aasta novembris oskuste nädala ajal. Sellega seatakse ELi tasandil ambitsioonikad kvantitatiivsed eesmärgid ja selles kirjeldatakse, kuidas EL toetab oskustesse investeerimist. 
     

  • Teatisele on lisatud komisjoni talituste töödokument nõukogu 2012. aasta soovituse (mis käsitleb mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist) hindamise kohta.
     
  • Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavat kutseharidust ja -õpet käsitleva nõukogu soovituse alase komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada, et kutseharidus ja -õpe annab noortele ja vanadele töötajatele sotsiaalselt õiglasel viisil oskused, mis on vajalikud COVID-19 pandeemiast taastumiseks ning rohe- ja digipöördeks. 

    Ettepanekus esitatakse ELi tasandil võetavad selgete kvantitatiivsete eesmärkidega meetmed, millega toetatakse kutsehariduse ja -õppe reformi. Ettepanekule on lisatud komisjoni talituste töödokument.

Komisjoni tööd kutsehariduse ja -õppe valdkonnas toetavad kaks ametit:

  • Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) aitab välja töötada Euroopa kutseharidus- ja -õppepoliitikat. Cedefop aitab kaasa asjaomase poliitika rakendamisele, mida toetavad ameti uurimistegevus, analüüsid ja ka teave kutsehariduse ja -õppe süsteemide, neid käsitleva poliitika ja käsitlevate tavade ning oskustega seotud vajaduste ja nõudluse kohta ELis;
  • Euroopa Koolitusfond (ETF) aitab ELi välissuhete poliitika raames kaasa kutseoskuste ja -pädevuste arendamisele.

Kuidas EL kutseharidust ja -õpet arendab?

  • Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) hõlbustab kutsehariduses ja -õppes osalejatel erinevates süsteemides ja riikides seoses tööga saadud oskuste ning teadmiste valideerimist ja tunnustamist. Lisateavet leiate ECVETi veebisaidilt.
  • Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik (EQAVET) on vahend, mis aitab ELi riikidel ühiselt kokkulepitud võrdlusandmete alusel edendada ja jälgida oma kutsehariduse ja -õppe süsteemide pidevat arengut. Lisateavet leiate EQAVETi veebisaidilt.
  • Nõukogu soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta sätestatakse 14 olulist kriteeriumi, mida ELi riigid ja sidusrühmad peaksid kasutama, et töötada välja kvaliteetne ja tõhus õpipoisiõpe.
  • 2013. aastal asutatud Euroopa Õpipoisiõppe Liit on edukalt kaasanud ELi liikmesriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja ELi kandidaatriigid ning üle 230 sidusrühma, et pakkuda rohkem õpipoisiõppevõimalusi, parandada selle kvaliteeti ja mainet. Viimati lisati liidu eesmärkide hulka ka õpipoiste liikuvus.
  • Euroopa õpipoiste võrgustik loodi selleks, et noored õpipoisid saaksid kaasa rääkida aruteludes, mis käsitlevad kutseharidust ja -õpet ning õpipoisiõpet.
  • 2016. aastal alguse saanud iga-aastane Euroopa kutseoskuste nädal on üleeuroopaline algatus, mille eesmärk on suurendada kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ja parandada selle mainet.
  • HK 2020 raames loodud kutsehariduse ja -õppe töörühma eesmärk on aidata poliitikakujundajatel ja muudel sidusrühmadel kujundada poliitikat ja tavasid. Praegu töötav rühm keskendub kutsehariduses ja -õppes ning kõrgema tasandi kutsehariduses ja -õppes süsteemi tasandil innovatsiooni ja digitehnoloogiale ülemineku edendamisele. UNESCO juhitav ametitevaheline tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe töörühm (Interagency Group on Technical and Vocational Education and Training (IAG-TVET)) tagab tegevuse koordineerimise nende peamiste rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas Euroopa Komisjoni) vahel, kes osalevad tehnilise ning kutsehariduse ja -õppe poliitikastrateegiate ja programmide väljatöötamises ning nendega seotud teadusuuringutes.

Kutsehariduse ja -õppe poliitikat toetavad rahastamisvahendid

  • Programmi „Erasmus+“ üldine soovituslik rahastamispakett on 14,774 miljardit eurot, millest 3 miljardit eraldatakse ajavahemikus 2014–2020 kutseharidusele ja -õppele. Igal aastal saavad Erasmus+ õpirände võimalusi kasutada umbes 130 000 kutsehariduse ja -õppe õpilast ja 20 000 kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajat. Lisaks saavad aastas umbes 500 kutsehariduse ja -õppe projekti rahalisi vahendeid Erasmus+ strateegiliste partnerluste vahendusel. Programmi raames rahastatakse ka teisi meetmeid, nagu valdkondlike oskuste ühendused.
  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on kutsehariduse ja -õppe valdkonna oluliseks finantshoovaks. ESFil on ajavahemikuks 2014–2020 seatud valdkondlik eesmärk, mille raames eraldatakse märkimisväärne osa eelarvest kutseharidust ja -õpet toetavatele meetmetele. Ligikaudu 15 miljardit eurot eraldati muu hulgas elukestvale õppele võrdse juurdepääsu tagamiseks, paindlike võimaluste edendamiseks ning selleks, et parandada haridus- ja koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele.