Liikuvus ja koostöö
Euroopa riikide ministrid on leppinud kokku kahekordistada nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või koolitusperioodi välismaal, nii et 2020. aastaks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb endiselt Erasmus+ programmi keskseks teemaks.

Suurem liikuvus ja tõhusam koostöö kõrghariduse valdkonnas

Õpiränne on õpilastele ja üliõpilastele pakutav võimalus minna välismaale õppima või koolitusele, et omandada väärtuslikke oskusi ja avardada oma silmaringi. Õpirändest tõusvat kasu on laialdaselt tunnustatud. (15–30 aasta vanuste) noorte eurooplaste hulgas tehtud uuring näitab, et üle 90% neist peab õpirändes osalemise võimalust oluliseks. 

Euroopa riikide ministrid on leppinud kokku kahekordistada nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või koolitusperioodi välismaal, nii et 2020. aastaks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammi Erasmus+ keskseks teemaks. 

Kui olete üliõpilane ja soovite kasutada võimalust minna välismaale õppima või koolitusele, alustage oma teekonda sellest, et laadite alla Erasmus+ mobiilirakenduse, mis on teile liikuvuskogemuse teejuhiks nii enne reisi kui ka selle ajal ja hiljemgi.

Liikuvuse ja koostöö tähtsus kõrghariduse valdkonnas

Välismaale õppima või koolitusele minek aitab inimestel arendada oma kutsealaseid, sotsiaalseid ja kultuuridevahelise suhtlemise oskusi ning suurendada oma tööalast konkurentsivõimet. Välismaal õpirändes osalenud üliõpilased leiavad aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist suurema tõenäosusega töö. 

93% neist üliõpilastest märgib, et pärast õpirännet hindavad nad kõrgemalt teisi kultuure. 91% toovad esile veel keele- ja 80% probleemilahendusoskuse paranemise. 

Erasmus+ programmi mõju-uuringutest selgub, et liikuvuse ja koostöö eelised nii ELi kui ka väljaspool ELi asuvate kõrgkoolide vahel on mitmekesised. 

Esimese Erasmuse mõju-uuringu kohaselt otsib üheksa tööandjat kümnest valdkonnaüleste oskustega (probleemide lahendamine, meeskonnatöö, uudishimu) töötajaid – just neid oskusi omandavad aga välismaal õpirändes osalevad üliõpilased. 

Sellele järgnenud Erasmus+ programmi kõrgharidusele avalduvat mõju käsitlev uuring tõi täiendavalt välja liikuvusperioodi positiivse mõju üliõpilastele. Üle 70% endistest Erasmus+ üliõpilastest märgib, et neil on parem arusaamine sellest, mida nad välismaalt naastes tahavad edaspidi tööalaselt teha. 80% neist said tööd kolme kuu jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist ja 72% märkis seda, et välismaal saadud kogemus aitas kaasa nende esimese töökoha saamisele. 

Mõju-uuringu „Erasmus+ kõrgharidusvaldkonna strateegilised partnerlused ja teadmusühendused“ käigus leiti, et Erasmus+ koostööprojektid aitavad suuremal osal osalevatest ülikoolidest digiüleminekuks paremini valmistuda. Lisaks märkis kaks kolmandikku osalevatest ülikoolidest, et ELi-ülesed projektid aitavad kaasa tõhusamale sotsiaalsele kaasamisele ja mittediskrimineerimisele kõrghariduse valdkonnas. 

Liikuvus ja piiriülene koostöö võivad aidata vähendada ka oskuste nappust, edendades tänapäeva tööturul vajalikke erioskusi. Üheks näiteks sellisest koostööst on digivõimaluste praktikaprogramm, mille eesmärk on anda kõigi erialade üliõpilastele võimalus omandada praktilisi digikogemusi. 

Uute piiriülese koostöö vormide väljatöötamine aitab parandada kõrghariduse kvaliteeti ja hõlbustab välismaal saadud diplomite tunnustamist.

Mida teeb EL liikuvuse ja koostöö toetamiseks?

Euroopa kõrgharidusruum on kaasa toonud kaugeleulatuvaid muutusi, mis lihtsustavad välismaal õppimist: bakalaureuse-magistri-doktoriõppe struktuur ning edusammud kvaliteedi tagamises on lihtsustanud üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet ning tugevdanud kõrgharidusasutusi ja -süsteeme. 

Euroopa liikuvuse ja kvaliteedi tagamise vahendite, nagu Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS), akadeemilise õiendi ning kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) kasutamine suurendab vastastikust usaldust, akadeemiliste kraadide tunnustamist ja liikuvust.

Erasmus+ programmi raames pakutakse otsest toetust inimestele, kes soovivad õppida või saada koolitust välismaal, ning projektidele, millega toetatakse piiriülest koostööd kõrgharidusasutuste vahel. Siiski on veel palju teha, et õpirände võimalusi saaksid kasutada kõik soovijad. 

Seetõttu on komisjon avaldanud ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpitulemuste automaatse vastastikuse tunnustamise kohta.

Komisjon toetab ka Euroopa üliõpilaspileti algatust, mis hõlbustab üliõpilasteabe vahetamist ja Euroopa ülikoolide liitude loomist, et parandada konkurentsivõimet, kvaliteeti ja saavutada tipptase õpetamise, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.