Euroopa käsitlusviis mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta

Euroopa käsitlusviis mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta aitab suurendada kodanikele pakutavaid õpivõimalusi ning tugevdada kõrg- ja kutseharidusasutuste rolli elukestvas õppes.

Paindlikud ja kaasavad õppimisvõimalused

Mikrokvalifikatsioonitunnistus on tõend selliste õpiväljundite kohta, mille õppur on omandanud lühikese, läbipaistvalt hinnatava kursuse või mooduli kaudu, mille võib läbida kas klassiruumis, veebis või põimõppe vormis. 

Kuna sellised kvalifikatsioonid on paindlikud, saab õppimisvõimalusi pakkuda paljudele inimestele, sealhulgas neile, kes töötavad täisajaga.

Seega kujutavad mikrokvalifikatsioonitunnistused endast väga paindlikku ja kaasavat õppevormi, mis võimaldab omandada kindlaid oskusi ja pädevusi.

Mikrokvalifikatsioonitunnistusi pakuvad nii kõrg- ja kutsekoolid kui ka eraorganisatsioonid.

Eriti kasulikud on need inimestele, kes soovivad:

  • täiendada oma teadmisi ilma täielikku kõrgharidusprogrammi läbimata;
  • läbida täiendus- või ümberõpet, et vastata tööturu nõudmistele, või pärast tööleasumist end kutsealaselt arendada.

Avalik konsultatsioon

20. aprillil 2021 algatas Euroopa Komisjon 12-nädalase avaliku konsultatsiooni, mille teema on Euroopa käsitlusviis mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamisest elukestvas õppes ja tööalase konkurentsivõime suurendamises.

Avaliku konsultatsiooniga soovitakse koguda ideid, et töötada välja mikrokvalifikatsioonitunnistuste ühtne määratlus ning Euroopa Liidu standardid nende kvaliteedi ja läbipaistvuse kohta, samuti ideid edasiste sammude kohta, mida astuda institutsioonide, riikide ja ELi tasandil.

Konsultatsioon on avatud 13. juulini 2021, kuni kella 23.59ni Kesk-Euroopa suveaja (CEST) järgi.

Osalege avalikus konsultatsioonis ja jagage oma seisukohti juba täna! 

Miks on vaja Euroopa käsitlusviisi

Üha rohkem inimesi Euroopas peab ajakohastama oma teadmisi, oskusi ja pädevusi, et täita tühimikud oma formaalhariduse ning kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturu vajaduste vahel. 

COVID-19 pandeemiast taastumine ning vajadus kiirendada rohe- ja digipööret nõuab ka üksikisikutelt oskuste täiendamist või ümberõpet.

Uute pädevuste omandamine ja säilitamine on oluline ka selleks, et võimaldada aktiivset osalemist ühiskonnas, tagada jätkuv isiklik, sotsiaalne ja kutsealane areng ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaal-majanduslikku innovatsiooni. 

Ent ilma ühtsete standarditeta, mis tagaksid kvaliteedi, läbipaistvuse, piiriülese võrreldavuse, tunnustamise ja ülekantavuse, ei saa mikrokvalifikatsioonitunnistuste potentsiaali täielikult ära kasutada.

Seetõttu soovib komisjon võimalikult suurel määral olemasolevatele vahenditele tuginedes välja töötada mikrokvalifikatsioonitunnistuste ühtse määratluse ja Euroopa standardid, mis ei sõltu tunnistuse väljaandjast. 

Kavatsusest töötada välja mikrokvalifikatsioonitunnistuste Euroopa käsitlusviis on teada antud järgmistes dokumentides:

Mikrokvalifikatsioonitunnistuste nõuanderühma soovitused

2020. aasta kevadel moodustas komisjon ajutise nõuanderühma, milles osalevad kõrghariduse eksperdid, sealhulgas valdkonna praktikud, kvaliteeditagamisasutuste liikmed ja külalisesinejad kogu Euroopast.

Rühm pidas 2020. aasta 26. maist 17. septembrini kolm virtuaalkoosolekut ning pakkus välja Euroopa ühtse määratluse, ühtsed tunnused ja tegevuskava.

Tegevuskavas on esitatud ettepanekud meetmete kohta, mida on Euroopa ja riikide tasandil vaja Euroopa käsitlusviisi väljatöötamiseks ja rakendamiseks, ning välja pakutud ajakava.

Tegevuskavas keskendutakse järgmistele meetmetele:

  • töötada välja ühtsed Euroopa kvaliteedi- ja läbipaistvusstandardid, kaasates kõik asjassepuutuvad sidusrühmad (haridus- ja koolitusringkonnad, tööturu osalejad, sotsiaalpartnerid, noorteorganisatsioonid, kodanikuühiskond, kaubanduskojad ning tööandjad kõigist liikmesriikidest ja Euroopa kõrgharidusruumi riikidest);
  • uurida võimalusi lülitada mikrokvalifikatsioonitunnistused riiklike kvalifikatsiooniraamistike koosseisu, luues võimaluse tugineda Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule;
  • töötada välja usaldusväärsete pakkujate loetelu ja soodustada kvaliteedi tagamise protsesse;
  • uurida võimalusi kasutada Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) seoses mikrokvalifikatsioonitunnistustega muudel haridustasemetel ja muudes sektorites;
  • tegeleda kiirema tunnustamise teemaliste suunistega, kohandades olemasolevaid valideerimis-ja tunnustamisvahendeid või töötades välja uusi;
  • lihtsustada inimeste jaoks mikrokvalifikatsioonitunnistuste talletamist ja esitamist Europassi ja selle digitaalsete kvalifikatsioonitunnistuste taristu ning Euroopa üliõpilaspileti algatuse kaudu;
  • parandada mikrokvalifikatsioonitunnistuste abil juurdepääsu elukestva õppe võimalustele, tagades parema liikuvuse haridus- ja koolitussektorite vahel ning selle, et õppurid teevad tänu reaalajas saadavatel tööturuandmetel põhinevate orientatsiooniteenuste laiendamisele teadlikke valikuid;
  • pakkuda programmi „Erasmus+“ ja struktuurifondide kaudu ELi toetust kõrg- ja kutseharidus- ning muudele haridus- ja koolitusasutustele ja koolitusteenuse osutajatele, et propageerida mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutuselevõttu.

Soovitatud meetmed keskenduvad peamiselt kõrgharidusele, kuid on suunatud ka muudele haridus- ja koolitustasanditele ja -sektoritele.

Järgmised sammud

Meetmete tulemusi võetakse arvesse ulatuslikumas, kõiki haridus- ja koolitussektoreid hõlmavas konsulteerimises, mis aitab valmistada 2021. aasta lõpuks ette nõukogu soovituse elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta.


Päise kujutis: © Euroopa Liit, 2020.