Back to WiFi4EU main page
Veebisaiti ajakohastatakse. Lisateavet leiate ingliskeelselt saidilt.

1. TAUST

1.1 Milline on WiFi4EU algatuse üldeesmärk?

Algatuse WiFi4EU raames püütakse kogu ELis avalikus ruumis (pargid, väljakud, üldkasutatavad hooned, raamatukogud ja tervisekeskused) pakkuda ELi kodanikele ja külalistele WiFi levialade vahendusel tasuta kvaliteetset internetiühendust. Algatuse raames Euroopa Komisjoni rahastatavad vautšerid antakse omavalitsustele, et need saaksid WiFi paigaldusettevõtete teenuseid kasutades avaliku elu keskustesse WiFi levialad rajada.

1.2 Kes saavad WiFi4EU algatuses osaleda?

Algatuses WiFi4EU saavad osaleda ELi liikmesriikide ja osalevate EMP riikide (Norra ja Islandi) avaliku sektori asutused. Osaleda saavad ainult omavalitsused ise või nendega samaväärsed kohalikud haldusüksused ja omavalitsuste moodustatud ühendused. Iga liikmesriigiga lepiti kokku osalemiskõlblike üksuste loetelu neljanda taotlusvooru tarbeks, mis on kättesaadav siin: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/list-eligible-entities-wifi4eus-fourth-call

Igal omavalitsusel on kogu WiFi4EU algatuse vältel võimalik saada ainult üks vautšer. Seega ei ole varasemates WiFi4EU taotlusvoorudes vautšeri saanud omavalitsustel võimalik seekord vautšerit taotleda, samal ajal kui need omavalitsused, kes valituks ei osutunud, võivad selles taotlusvoorus uuesti proovida.

1.3 Kui suur on ühe WiFi4EU vautšeri rahaline väärtus?

Ühe vautšeri väärtus on 15 000 eurot.

2. REGISTREERIMINE

Registreerimine etapid

2.1 Kes on need omavalitsused ja omavalitsuste moodustatud ühendused, kellel on lubatud registreeruda? Kuidas ja millal registreeruda?

Algatuses WiFi4EU osalemiseks peavad kõik eespool nimetatud loetelus (küsimus 1.2) olevad toetuskõlblikud omavalitsused (või omavalitsuste ühendused) kõigepealt WiFi4EU portaalis (https://www.wifi4eu.eu/#/home) täitma registreerimisvormi.

Palun pange tähele, et registreerumisprotsessi käigus tuleb kasutada omavalitsusega seotud EU Logini kontot. (Lisateavet EU Logini konto loomise kohta saate siit: http://europa.eu/!Uv63Cx).

Selleks et registreeruda, minge WiFi4EU portaali avalehele. Seejärel valige rippmenüüst omavalitsus. Esitage omavalitsuse kohta nõutav teave (sh riik, registreeritava organisatsiooni tüüp (omavalitsus või ühendus), aadress).

Palun lisage linnapea / omavalitsuse juhi / seadusliku esindaja ehk toetuslepingule allakirjutamise pädevusega isiku kontaktandmed. Tähelepanu: soovitame, et toetuslepingule kirjutaks alla AINULT omavalitsuse juht / linnapea ning mitte omavalitsuse seaduslik esindaja. Kui linnapea / omavalitsuse juht soovib siiski määrata teise isiku (st volitatud isiku) toetuslepingule alla kirjutama, tuleks registreeringusse lisada ka selle volitatud isiku kontaktandmed.

Palun pange tähele, et juurdepääs portaalile on alati seotud selle isikuga (sh tema e-posti aadressiga), kes lõi registreerimisprotsessi käigus EU Logini konto ja on seepärast portaalis kontaktisikuks märgitud. Juhul kui soovite oma taotlusele lisada volitatud isiku, soovitame tungivalt, et see isik oleks toetuslepingule allakirjutamise protsessi hõlbustamiseks sama kui kontaktisik (sh tema e-posti aadress).

Omavalitsuste ühendused võivad registreerida mitu omavalitsust, et hõlbustada nende registreeringute haldamist. Siiski tuleb neil veebis lõplik taotlus esitada iga registreeritud omavalitsuse kohta eraldi. Palun pange tähele, et omavalitsuste ühendustel endil ei ole võimalik vautšerit saada; iga vautšer antakse ühele konkreetsele toetusesaajast omavalitsusele.

Igal juhul avalikustatakse ainult registreeritud omavalitsuse nimi. (Vt 8. küsimus andmekaitse kohta).

Omavalitsused ei pea oma registreeringule (või taotlusele) lisama tehnilist kirjeldust ega dokumente loodava WiFi võrgu kohta. Samuti ei ole vaja esitada projektikulude esialgset hinnangut (nt WiFi paigaldusettevõttelt saadud kulude prognoos).

2.2 Oleme WiFi paigaldusettevõte? Kuidas ja millal registreeruda?

WiFi paigaldusettevõtteid julgustatakse osalema algatuses WiFi4EU. WiFi4EU portaalis on olemas registreeritud WiFi paigaldusettevõtete nimekiri. Vautšeri saanud omavalitsused võivad selle nimekirjaga tutvuda, kui nad otsivad oma piirkonnas WiFi paigaldusettevõtet, mis võiks asjaomaseid teenuseid osutada.

WiFi paigaldusettevõte peaks end WiFi4EU portaalis huvi avaldamiseks registreerima. Selleks et registreeruda, minge WiFi4EU portaali avalehele. Esitage teave riigi/riikide ja piirkonna/piirkondade kohta, kus te tegutsete, ning ettevõtte kontakt- ja pangaandmed.

Palun ärge registreerige oma ettevõtet portaalis rohkem kui ÜHE KORRA. Kui Teil ei ole võimalik oma registreeringule juurde pääseda või seda muuta, võtke ühendust kasutajatoega.

WiFi paigaldusettevõte saab end WiFi4EU portaalis ükskõik millal registreerida. Ettevõte peab siiski olema portaalis registreeritud ajaks, mil väljavalitud omavalitsus sõlmib temaga lepingu WiFi4EU võrgu loomiseks, et ta saaks pärast projekti lõpuleviimist esitada võrgu rakendamise kohta vajaliku teabe.

2.3 Kuidas saan portaalis oma omavalitsuse registreerimisandmeid muuta/ajakohastada?

Kõiki oma andmeid, mille omavalitsused on portaalis registreerinud, võivad nad muuta peaaegu igal ajal, välja arvatud lühikese aja jooksul, mil konkursikutse on avatud, ja võitnud omavalitsusüksuste puhul ajavahemikul alates ajast, mil nad toetuslepingu allkirjastavad, kuni ajani, mil toetuslepingu allkirjastab INEA. Muudatused võivad hõlmata näiteks linnapea/omavalitsuse juhi/seadusjärgse esindaja nime ja/või e-posti aadressi ajakohastamist pärast kohalike omavalitsuste valimisi või organisatsiooni sisemisi muudatusi või kontaktisiku nime ja/või aadressi muutmist, tõendavaid dokumente jms. 

Ainsad andmed, mida omavalitsus ei tohi otse muuta/ajakohastada, on selle isiku e-posti aadress, kes omavalitsusüksuse algselt portaalis registreeris, sest see on seotud kontaktisiku EU Loginiga. Võite siiski paluda INEA-l kontaktisiku e-posti aadressi ajakohastada/muuta, kui käitute järgmiselt.

  1. Saatke e-kiri aadressil INEA-CEF-WIFI4EU(AT)ec.europa.eu ja kirjutage teemareale „CONTACT PERSON UPDATE“ (kontaktisiku ajakohastamine).
  2. Märkige järgmine teave:
  • omavalitsuse nimi;
  • riigi nimi;
  • kontaktisiku praegune e-posti aadress, nagu seda kuvatakse WiFi4EU portaalis;
  • uus kontaktisiku e-posti aadress. (Pange tähele, et see tuleb kõigepealt EU Logini konto all registreerida. Lisateavet EU Logini konto loomise kohta saate siit: https://webgate.ec.europa.eu/cas/manuals/EU_Login_Tutorial.pdf)

Omavalitsused kinnitavad eespool nimetatud taotluse saatmise teel, et e-kirjas märgitud teave on õige ja seda hakatakse vajaduse korral kasutama kogu WiFi4EUga seotud teabevahetuse ja kõigi järelmeetmete jaoks.

INEA teeb taotluse korral kõik vajalikud muudatused ja annab Teile pärast muudatuste tegemist sellest vahetult teada.

3. TAOTLEMINE

Taotlemine etapid

3.1 Oleme omavalitsus. Kuidas ja millal esitada taotlus?

WiFi4EU konkursil osalemiseks peavad omavalitsused end kõigepealt WiFi4EU portaalis registreerima, kasutades kehtivat EU Logini kontot.

Kui konkurss on avatud, on omavalitsustel võimalik esitada taotlus, klõpsates portaalis lehel „Minu taotlus“ nupul „Esita vautšeritaotlus“.

3.2 Milliseid dokumente taotluse esitamiseks vaja läheb?

Taotlemiseks peavad omavalitsused registreerumise lõpuleviimiseks WiFi4EU portaali üles laadima järgmised kaks tõendavat dokumenti:

1. Täielikult täidetud tõend taotlemisõiguse kohta, sealhulgas seadusliku esindaja / linnapea / omavalitsuse juhi passi või ID-kaardi koopia.

2. Koopia ametisse nimetamise otsusest või muust dokumendist, mis tõendab, et seaduslik esindaja / linnapea / omavalitsuse juht esindab seaduslikult omavalitsust.

Kui seaduslik esindaja soovib anda teatavale isikule volitused toetuslepingu sõlmimiseks tema nimel, tuleb hiljemalt vahetult enne toetuslepingule allakirjutamist esitada ka järgmised kaks täiendavat dokumenti:

- volitatud isiku vorm, millele on alla kirjutanud nii seaduslik esindaja (s.t linnapea/omavalitsuse juht) kui ka volitatud isik, kes hiljem toetuslepingule alla kirjutab;

- volitatud isiku passi/ID-kaardi koopia.

Tõend taotlemisõiguse kohta ja volitatud isiku vorm on kõigis liikmesriikide keeltes kättesaadavad WiFi4EU portaalis lehel „Minu registreering“.

WiFi4EU portaali lehel „Minu registreering“ tuleb eraldi failidena sobilikus vormingus (.pdf, .png või .jpg) üles laadida ka kõik tõendavad dokumendid.

3.3 Kas võime oma WiFi võrgu loomist juba alustada ja, kui vautšer meile antakse, lunastada see tulevikus?

ELi finantsmääruse kohaselt (vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:32018R1046) ei anta toetusi tagasiulatuvalt juba lõpule viidud meetmetele. Teisisõnu ei saa vautšerit anda, kui võrgu loomine on enne toetuslepingule alla kirjutamist täielikult lõpule viidud ja see toimib.

4. VÄLJAVALIMINE JA TOETUSE ANDMINE

Väljavalimine ja toetuse andmine etapid

4.1 Kuidas vautšeri saajad välja valitakse?

Omavalitsused valitakse välja taotluse esitamise järjekorra (taotluse esitamise kuupäeva ja kellaaja) alusel (s.t otsustav on aeg, mil nad vajutasid portaalis taotlemiseks nuppu, ning MITTE registreerimise kuupäev ja kellaaeg). Lisateavet valikumenetluse kohta leiate konkursikutse jaotisest 7.

4.2 Ma ei saa toetuslepingule alla kirjutada. Mida ma peaksin tegema?

Toetuslepingule allakirjutamine võib erandjuhtudel olla blokeeritud, kui on probleeme portaalis tehtud registreeringuga.

Näiteks, kui linnapea / omavalitsuse juhi / seadusliku esindaja e-posti aadress on sama, mis kontaktisikul, kuid linnapea ja kontaktisiku nimed on erinevad, võib juhtuda, et toetuslepingule ei ole võimalik alla kirjutada. Olukorra parandamiseks on lihtsaim lahendus see, et omavalitsus muudab linnapea e-posti aadressi (vt küsimus 2.3). Teise võimalusena võib ta volitada kontaktisikut toetuslepingule alla kirjutama.

Kui teil on IT/tehnilisi probleeme, võtke palun ühendust kasutajatoega ja selgitage, milles probleem seisneb, lisades vajaduse korral ekraanipildid.

4.3. Kuidas reservnimekiri toimib?

Juhul kui konkreetse taotlusvooru raames tehakse kättesaadavaks täiendavad vahendid, kui omavalitsus on selle vooru reservnimekirjas ja kui reservnimekiri endiselt kehtib, võidakse ka sellele omavalitsusüksusele pakkuda võimalust toetusleping sõlmida.

Praktikas tähendab see, et kui üks põhinimekirjas olev taotleja loobub, valitakse konkursikutse teksti valikukriteeriumides (jaotis 7) esitatud taotluse esitamise järjekorra ja geograafilise tasakaalu põhimõtte alusel taotleja reservnimekirjast.

Kui eelarve ei ole ammendatud ja kui on olemas toetuslepingu sõlmimise võimalus, teatatakse sellest hiljemalt 60 päeva pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist kõigile reservnimekirjas olevatele taotlejatele.

4.4. Kas saan WiFi4EU algatusest taganeda ka pärast toetuslepingu allkirjastamist?

Jah, ka pärast seda, kui omavalitsus on WiFi4EU portaalis toetuslepingule, võib ta otsustada WiFi4EU algatusest loobuda. Sellisel juhul peab omavalitsus teavitama INEAt (aadressil INEA-CEF-WiFi4EU@ec.europa.eu) ja esitama linnapea allkirjastatud ametliku kirja, milles on selgelt esitatud loobumise põhjused. Seejärel menetleb INEA lepingust taganemist ja hoiab omavalitsust toimuvaga kursis.

5. RAKENDAMINE JA TOIMIMINE

Rakendamine ja toimimine etapid

(konkreetsete tehniliste küsimuste puhul vt ka jaotis 9)

5.1 Meie omavalitsusele anti vautšer ning toetuslepingule oleme alla kirjutanud nii meie kui ka Euroopa Komisjon (INEA). Mida edasi teha?

Omavalitsus peab tagama, et seadmed oleksid paigaldatud ja WiFi võrk hakkaks tööle hiljemalt 18 kuu jooksul pärast toetuslepingule allakirjutamist.

Kõigepealt peab omavalitsus võrgu loomiseks valima WiFi paigaldusettevõtte. (Palun pange tähele, et ka valitud WiFi paigaldusettevõte peab end portaalis registreerima – vt küsimus 2.2)

Iga omavalitsus võib sõlmida WiFi seadmete paigaldamise lepingu vabalt valitud paigaldusettevõttega. Palun pange tähele, et komisjon/INEA ei sekku omavalitsuse ja paigaldusettevõtte vahelistesse lepingulistesse suhetesse.

Omavalitsused määravad kindlaks need avaliku elu keskused, kuhu WiFi4EU levialad rajatakse. WiFi levialad tuleks rajada sellistesse kohtadesse, kus sarnast tasuta WiFi ühendust veel ei ole.

Omavalitsused kohustuvad vähemalt kolme (3) aasta jooksul võrgu loomisest katma internetiühenduse kulud ja seadmete hoolduskulud, et pakkuda kohalikele elanikele ja külalistele tasuta ja kvaliteetset WiFi ühendust.

Samuti peaksid omavalitsused avalikus ruumis, kus WiFi4EU internetiühendust pakutakse, selgelt esile tooma WiFi4EU visuaalse identiteedi. Lisateavet visuaalse identiteedi eeskirjade ja WiFi4EU embleemi/logo kohta leiate algatuse WiFi4EU teemaliselt INEA veebilehelt: https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-telecom/wifi4eu.

Lisateavet algatusega seotud konkreetsete tehniliste nõuete kohta leiate konkursikutse jaotisest 6.2.

5.2 Milliseid kulusid vautšer katab?

WiFi4EU vautšer kujutab endast ühekordset makset, mis hõlmab ainult selliste WiFi levialade seadmete ja paigaldusega seotud kulusid, mis vastavad osalemiskutses ja valitud omavalitsustega sõlmitud toetuslepingu I lisas esitatud nõuetele.

Seadmete hulka kuuluvad WiFi4EU võrgu kasutuselevõtuks vajalikud seadmed, nagu toiteseadmed (nt Ethernet-toite (PoE) adapter, toiteadapter, PoE lüliti) või internetiühenduse loomiseks vajalikud seadmed (nt ruuterid, lülitid, tulemüürid). Kuid vautšer on mõeldud eelkõige pääsupunktide loomiseks, järgides nõutavat minimaalset paigaldatavate pääsupunktide hulka (vt ka küsimus 9.2).

Omavalitsused võivad valida ka seadmete ostuvõimalusega rentimise.

Omavalitsused vastutavad ühendustasu (internetiühenduse kulude), tegevuskulude ja seadmete hoolduskulude eest vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Vt allpool ka jaotis 6 maksete kohta.

5.3 Milliseid kulusid vautšer ei kata?

Vautšer ei hõlma seadmeid, millega laiendatakse tagasiühendust teisest asukohast WiFi4EU asukohta. Samuti kuulub tavaliselt internetiga ühendav ruuter internetiühenduse juurde ning selle lepingu sõlmimine ja hoolduskulud on kolme aasta jooksul omavalitsuse kohustus. Seepärast ei ole ka see vautšeriga hõlmatud. Tagasiühendus peaks olema kättesaadav WiFi4EU võrgu kasutuselevõtukohas või see tuleks kasutusele võtta muul viisil.

5.4 Kas projekti maksumus võib ületada vautšeriga saadava toetuse? Kas ühendusega saab varustada mitu kohaliku elu keskust?

Omavalitsusüksused võivad kasutada WiFi4EU vautšerit suurema väärtusega projekti osaliseks rahastamiseks. Sel juhul käsitletakse vautšeri väärtust ületavaid seadmete ja paigaldusega seotud kulusid tarnija ja omavalitsuse vahelises lepingus.

Näiteks, saaks mitu kohalikku avaliku elu keskust ühendada kas ühte võrku (üks ühine pääsuleht) või mitmesse võrku (erinevad pääsulehed). Siiski, kui seadmete ja paigaldamise maksumus ületab vautšeri väärtuse, peaks lisakulude rahastus tulema kas omavalitsuselt või siis muudest riiklikest/piirkondlikest rahastamisallikatest.

5.5 Kas olemasolevad üldkasutatavad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda?

Olemasolevad üldkasutatavad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda tingimusel, et nad täidavad toetuslepingu I lisas esitatud tingimusi ja tehnilist kirjeldust, mille eesmärk on vältida selliste WiFi4EU põhiomaduste muutmist nagu tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta juurepääs ning vastavus teatavatele brändimisnõuetele.

Olemasolevad võrgud saavad WiFi4EU algatusega ühineda vautšerit kasutamata. Tegeleme praegu sellega, et pakkuda sobilikke lahendusi kõigi võimalike olukordade puhuks.

5.6 Mida tähendab „minimaalne allalaadimiskiirus 30 Mbit/s“, mida WiFi4EU võrgud peaksid pakkuma?

WiFi4EU võrgud peaksid suutma pakkuda kvaliteetset kogemust kõigile lõppkasutajatele. Seetõttu peavad kõik võitnud omavalitsused täitma toetuslepingu punktis I.3 esitatud tingimused: „toetusesaaja peab tellima piirkonna kiireima turul pakutava ühenduse, mille allalaadimiskiirus peab igal juhul olema vähemalt 30 Mbit/s. Toetusesaaja peab samuti tagama, et tagasiühenduse kiirus on samaväärne sellega, mida toetusesaaja kasutab oma siseühenduse vajadusteks, kui see on asjakohane.“

Selleks et kontrollida eespool nimetatud lepingulise kohustuse täitmist aastaks kavandatud WiFi4EU rakendamise II etapis (vt KKK 9.4) WiFi4EU pääsupunktide teenuse kvaliteedi nõuete seiret vastavalt toetuslepingu näidise artiklile I.3. Iga võrgu puhul peab kõikide pääsupunktide (vähemalt 10) kiiruste kogusumma olema vähemalt 30 Mbit/s. Omavalitsusi kutsutakse üles tagama lõppkasutajate huvides ja kooskõlas Euroopa Komisjoni seatud ühenduvuseesmärkidega suurim võimalik kiirus (määruse (EL) 2017/1953 põhjendus 2; vt https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/1953/oj).

5.7 Mis saab siis, kui allalaadimiskiirust 30 Mbit/s ei ole võimalik tagada?

Vastavalt toetuslepingu I lisa punktile I.3 peab omavalitsus tellima piirkonna kiireima turul pakutava ühenduse ning tagama tagasiühenduse, mille kiirus on vähemalt samaväärne sellega, mida toetusesaaja kasutab oma siseühenduse vajadusteks (kui see on olemas), ning mille allalaadimiskiirus peab igal juhul olema vähemalt 30 Mbit/s. See nõue on seega ette nähtud tagasiühenduse, mitte kasutaja internetiühenduse jaoks. Tagasiühendus kiirusega 30 Mbit/s tuleb saavutada hiljemalt 18 kuu jooksul pärast toetuslepingule alla kirjutamist. Kiiruse ajutine vähenemine ettenägematute asjaolude korral on vastuvõetav, kuid seda jälgitakse ja selle kohta antakse korrapäraselt aru. Kiiruse vähenemine ei tohiks olla tingitud vähenenud tagasiühenduse kiirusest. Eesmärk ei ole pakkuda mitte ainult tasuta, vaid ka kiiret ja tõhusat WiFi ühendust.

5.8 Mida tähendab „vaba juurdepääs“?

Nagu on märgitud määruse (EL) 2017/1953 (vt https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/1953/oj) põhjenduses 4, peaks WiFi4EU levialas pakutav teenus olema esimese kolme (3) tegutsemisaasta jooksul tasuta, s.t seda „pakutakse nii, et selle eest ei küsita tasu ei otsemakse ega üheski muus vormis, näiteks ärireklaamina või isikuandmete loovutamisena ärilisel otstarbel“.

Kui pääsulehel (ehk uutele kasutajatele kuvataval omavalitsuse veebilehel) on reklaami, mis kujutab endast omavalitsuse jaoks tuluallikat, või kui lõppkasutaja on kohustatud võrgule juurdepääsuks ostma mis tahes toote või teenuse, ei kvalifitseeru see „vabaks juurdepääsuks“ käesoleva määruse tähenduses.

5.9 Kui kaua WiFi4EU vautšer kehtib?

WiFi4EU vautšeri kehtivusaeg on 18 kuud alates toetuslepingule kaasallkirja andmisest. See tähendab, et pärast seda, kui kaasallkiri on toetuslepingule antud, on valitud omavalitsustel WiFi4EU võrgu tööleseadmiseks aega 18 kuud. Pärast seda tähtaega vautšer aegub ja WiFi paigaldusettevõtted ei saa seda enam lunastada.

5.10 Kas WiFi4EU võrkude suhtes kohaldatakse turvanõudeid?

Mõned turvanõuded kuuluvad seadmete tehnilise kirjelduse juurde ja on toetuslepingus (eelkõige selle I lisas) üksikasjalikult kirjas. Ent lõppkokkuvõttes on omavalitsus see, kes vastutab WiFi4EU võrgu kohapealse haldamise eest ning määrab kooskõlas ELi ja riiklike õigusnormidega kindlaks turvaseaded.

Algetapis ei nõuta, et avalikud WiFi4EU levialad oleksid krüpteeritud. Siiski aga nähakse ette, et teises etapis (eeldatavasti alates 2019. aastast) luuakse ühtne autentimisplatvorm, kus lisatakse lõppkasutajate loodud ühendusele uusi turvaelemente. Lisaks sellele lihtsustab platvorm sujuvat rändlust erinevate piirkondade WiFi4EU levialade vahel.

6. MAKSED

Maksed etapid

6.1 Kuidas vautšerit lunastada, s.t millised on WiFi paigaldusettevõttele makse tegemise etapid?

Selleks et WiFi paigaldusettevõte saaks Euroopa Komisjonilt lunastada 15 000 euro suuruse vautšeri, peab ta olema täitnud selles järjekorras kõik alljärgnevad tingimused:

  1. paigaldusettevõte peab olema registreeritud WiFi4EU portaalis;
  2. paigaldusettevõte peab olema omavalitsuse poolt portaalis teenuseosutajaks määratud;
  3. paigaldusettevõte peab olema sisestanud WiFi4EU portaali lehe „Minu registreering“ pangakonto jaoks ette nähtud osas ühe või mitme konto rekvisiidid koos kõigi oluliste andmete ja tõendavate dokumentidega. Kui pangakonto ainult registreeritakse, ei saadeta seda automaatselt valideerimiseks. Täita tuleb ka punkt 4;
  4. paigaldusettevõte peab olema sidunud (ühe) oma registreeritud pangakonto(dest) omavalitsusega. Seda tuleks teha WiFi4EU portaali lehe „Minu paigaldus“ pangakonto jaoks ette nähtud osas, klõpsates „Vali pangakonto“. Alles siis hakkab komisjon pangakontot valideerima;
  5. komisjon peab olema pangakonto andmed WiFi4EU portaalis kinnitanud (vt ka küsimused 6.5 ja 6.6);
  6. paigaldusettevõte peab olema esitanud paigaldusaruande (vastavalt toetuslepingu artiklile 4), mille nii omavalitsus kui ka komisjon peavad seejärel WiFi4EU portaalis heaks kiitma.

6.2 Kas vautšer katab käibemaksu?

Vautšer on ühekordne makse, mis on ette nähtud rakenduskulude katmiseks. INEA ei analüüsi tegelike kulude (sh käibemaksu) rahastamiskõlblikkust. Nagu on märgitud ka järgmises küsimuses (6.3), peab omavalitsus katma kõik kulud, mis ületavad vautšeri väärtust 15 000 eurot, sõltumata sellest, kas nimetatud kulud sisaldavad käibemaksu või mitte.

6.3 Mis saab siis, kui paigalduskulud on suuremad või väiksemad kui 15 000 eurot?

Konkursikutse WiFi4EU teksti artikli 4 kohaselt eraldatakse iga vautšeriga ühekordse maksena 15 000 eurot. Sellest suuremat summat ei saa vautšeriga katta. Kasutamata jäänud toetusraha ei pea Euroopa Komisjonile tagastama.

6.4 Kas omavalitsus saab teha võrgu ülesseadmise ülesandeks mitmele kolmandale isikule ja seega taotleda vautšeri jagamist mitme WiFi paigaldusettevõtte vahel?

WiFi4EU vautšerid katavad ainult WiFi pääsupunkti seadmete ostu ja nende paigaldamise. Vautšeri summa võib maksta ainult ühele WiFi paigaldusettevõttele, mille omavalitsus on selle jaoks portaalis kindlaks määranud. Valitud WiFi paigaldusettevõte võib siiski osa ülesannetest teistelt ettevõtetelt tellida või neile delegeerida. Sel juhul on omavalitsuse ülesanne ettevõtete tegevust hallata, pidades meeles, et makse tehakse ainult tema valitud esialgsele paigaldusettevõttele.

6.5. Kuidas toimub WiFi paigaldusettevõtte pangakonto valideerimine?

Pärast seda, kui omavalitsus on WiFi paigaldusettevõtte välja valinud, peab viimane tegema järgmised toimingud.

  1. Sisestama WiFi4EU portaali lehe „Minu registreering“ pangakontole ette nähtud osas (vt ka küsimus 6.6) selle konto pangarekvisiidid, kuhu ta makset soovib saada.
  2. Lisama asjakohased tõendavad dokumendid.
  3. Siduma WiFi4EU portaalis pangakonto, kuhu ta makset soovib saada, omavalitsusega, millele ta loob / on loonud võrgu (vt ka küsimuse 6.1 punkt 4).

Pärast pangakonto sisestamist ja üksnes pärast seda, kui paigaldusettevõte on sidunud WiFi4EU portaalis pangakonto, kuhu ta makset soovib saada, omavalitsusega, millele ta loob / on loonud võrgu, valideeritakse nii konto rekvisiidid kui ka tõendavad dokumendid pärast seda, kui komisjoni talitused on neid põhjalikult kontrollinud. Valideerimisprotsess algab alles siis, kui WiFi paigaldusettevõte on määranud konkreetse pangakonto vähemalt ühe omavalitsuse jaoks. Kui kõik kontrollid on nõuetekohaselt läbitud, teavitatakse WiFi paigaldusettevõtet valideerimise õnnestumisest. Kui valideerimiseks on vaja lisateavet, võetakse WiFi paigaldusettevõttega selles suhtes mailitsi ühendust. Lisaks sellele saab WiFi paigaldusettevõte oma valideerimise staatust jälgida portaali lehel „Minu registreering“.

6.6. Kuidas sisestada andmeid pangakonto kohta WiFi4EU portaali ja millised andmed on vajalikud?

WiFi4EU portaali lehe „Minu registreering“ pangakontole ette nähtud osas tuleb sisestada järgmised andmed.

  • Konto nimi: konto avanud isiku nimi, mis võib olla sama nagu konto omaniku nimi, kuid ei pruugi seda olla, näiteks juhul, kui tegu on jagatud või sihtotstarbelise kontoga. Portaalis tuleb sisestada konto nimi, mis on tavaliselt kirjas pangaväljavõtetel ja muudel pangadokumentidel.
  • IBAN: IBAN (rahvusvaheline pangakontonumber) on rahvusvahelistele standarditele vastaval kujul esitatud kontonumber, mis lubab pankadel teha riikidevahelisi piiriüleseid tehinguid.
  • Panga nimi: siin on silmas peetud sihtpanka, st panka, kus kontoomaniku pangakonto asub.
  • BIC/SWIFT kood: BIC on ettevõtte tunnuskood, mille SWIFT (Ülemaailmse Pankadevahelise Finantsinfo Ühingu) pankadele (tasu eest) määrab.
  • Riik: riik, kus konto asub.

WiFi4EU portaali lehe „Minu registreering“ kontoomaniku andmete jaoks ette nähtud osas tuleb sisestada järgmised andmed:

  • Tänav – Majanumber – Linn – Riik: kontoomaniku aadress, mis on pangale teatatud.

6.7. Kuidas toimub WiFi paigaldusettevõttele maksmine?

Makse saamiseks peab WiFi paigaldusettevõte eelnevalt portaalis oma pangarekvisiidid valideerima (vt küsimus 6.5). Kui teave on valideeritud,

  1. saadab WiFi paigaldusettevõte omavalitsusele paigaldusaruande, et see WiFi4EU portaali kaudu valideerida.
  2. Omavalitsus valideerib portaalis paigaldusaruande, kinnitades, et kõik loetletud pääsupunktid on tõepoolest olemas ja et nende paigutus vastab kindlaksmääratud GP-koordinaatidele.
  3. Pärast seda, kui omavalitsus on aruande valideerinud, peab INEA 60 päeva jooksul:
  • kontrollima, kas paigaldatud WiFi vastab toetuslepingu artiklile 4.2 (st et võrk töötab, kuvatakse WiFi4EU logo jne);
  • kinnitama, et portaali paigaldusaruandes esitatud asjaomane teave on kvaliteetne ja usaldusvääne, ning
  • tegema makse.

Juhul kui toetuslepingu artikli 4.2 nõuded ei ole täidetud, peatatakse paigaldusaruande valideerimine ja sellele järgnev makse seniks, kuni nõuded on täidetud. NB! Samuti tuleb veenduda, et kood on korralikult installeeritud; vastasel juhul ei ole võimalik maksekorraldust teha ( Vt koodi installeerimise juhend ja HTML vorming WiFi4EU teemalisel INEA veebisaidil.

6.8. Kas WiFi paigaldusettevõte esitab arve INEA-le / Euroopa Komisjonile või omavalitsusele?

WiFi paigaldusettevõte peab arve esitama otse omavalitsusele. NB! INEA/komisjon ei sekku omavalitsuse ja paigaldusettevõtte vahelistesse lepingulistesse suhetesse ja ei vaja arvete koopiaid. Oluline on meeles pidada, et omavalitsuste ja WiFi paigaldusettevõtete vaheline arveldamine peab toimuma vastavalt riigis kehtivatele finantsreeglitele. Omavalitsused võivad võtta ühendust oma riiklike pädevate asutustega, et saada lisateavet hankemenetlusi, lepingute sõlmimist ja/või raamatupidamist puudutavate normide kohta.

NB! Lisaks sellele peavad omavalitsused alles hoidma kõigi tõendavate dokumentide originaalid, et tõendada nõuetekohane paigaldamine kolmeaastase perioodi jooksul alates toetussumma maksmise kuupäevast. Pooleliolevate auditite puhul tuleb dokumente säilitada seni, kuni sellised auditid on lõpetatud või edasikaebused, kohtuvaidlused või nõuded on lahendatud.

6.9. Kas WiFi paigaldusettevõte saab juba omavalitsusele esitatud paigaldusaruannet muuta?

Pärast paigaldustööde valmimist esitab WiFi paigaldusettevõte omavalitsusele paigaldusaruande. Paigaldusaruande esitamisega teatab WiFi paigaldusettevõte ametlikult, et paigaldustööd on valmis ja et need vastavad toetuslepingu näidise I lisas esitatud tehnilistele nõuetele. Kui paigaldusaruande esitamisega on liigselt kiirustatud, peaks WiFi paigaldusettevõte paluma, et omavalitsus selle tagasi lükkaks. Kui omavalitsus ei ole paigaldusaruannet veel kinnitanud, suunatakse see tagasi WiFi paigaldusettevõttele, et ta saaks aruandes muudatusi teha.

Kui WiFi paigaldusettevõte on paigaldusaruande esitanud, teatab WiFi4EU portaal sellest automaatse e-kirjaga omavalitsusele, paludes tal WiFi paigaldusettevõtte esitatud teavet kontrollida ja kinnitada, et paigaldustööd on valmis ja et need vastavad toetuslepingu näidise I lisas esitatud tehnilistele nõuetele.

Omavalitsus võib paigaldusaruande tagasi lükata. WiFi4EU portaal teatab sellest WiFi paigaldusettevõttele automaatse e-kirjaga, milles on märgitud omavalitsuse esitatud põhjused aruande tagasilükkamiseks. Kui omavalitsus paigaldusaruande tagasi lükkab, on see uuesti redigeeritav ning paigaldusettevõte saab selles muudatusi teha ja selle uuesti esitada.

Kui omavalitsus on paigaldusaruande kinnitanud, ei ole see enam redigeeritav ja selles ei saa muudatusi teha.

WiFi paigaldusettevõtte esitatud paigaldusaruanne, mille õigsust omavalitsus on kinnitanud, on vajalik selleks, et komisjon saaks alustada omapoolset kontrolli toetuslepingu näidises esitatud nõuetele vastavuse üle. Kui kõik vastab nõuetele, maksab komisjon vautšeri summa 60 päeva jooksul välja.

6.10 - Kas omavalitsus tohib 18-kuulise rakendusperioodi jooksul algselt valitud paigaldusettevõtja asemel valida mõne teise ettevõtja?

Toetusesaajal (omavalitsus) on lubatud paigaldusettevõtjat vahetada. Toetusesaaja peaks veenduma, et 18-kuulise rakendusperioodi (mis algab pärast seda, kui INEA on lepingule omalt poolt alla kirjutanud) lõpuni on jäänud küllaldaselt aega selleks, et uus valitud WiFi paigaldusettevõtja jõuaks WiFi võrgu paigaldamise lõpule viia. Igal juhul tuleb seda teha enne, kui toetusesaaja valideerib portaalis paigaldusaruande (vt KKK nr 6.7). Toetusesaaja saab WiFi paigaldusettevõtja üksikandmeid kontrollida ja oma algset valikut muuta, klõpsates vahekaadil „Minu vautšer“ WiFi paigaldusettevõtja linki „Vaata üksikandmeid“.

7. WIFI4EU PORTAAL

7.1 Ma ei saa WiFi4EU portaali sisse logida. Mida ma peaksin tegema?

Juhul, kui isikul ei ole enam juurdepääsu WiFi4EU portaalile (s.t algsel registreerimisel kasutatud EU Logini sisselogimisandmetele), peaksid omavalitsused täitma asjakohase veebivormi, et seda teavet ajakohastada ja portaali pääseda. See vorm on kättesaadav kõigis ELi keeltes:

https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/WiFi4EU_NEW_Change_Request_form. Järgige esitatud juhiseid ja märkige omavalitsuse vormil ära vajalikud muudatused / vajalik teave. Vt ka küsimust 2.3.

Kui teil on IT/tehnilisi probleeme, võtke palun ühendust kasutajatoega ja selgitage, milles probleem seisneb.

8. ANDMEKAITSE

8.1 Kuidas kaitstakse minu isikuandmeid?

Kooskõlas kohaldatavate ELi õigusnormidega (eelkõige määrusega (EÜ) nr 2018/1725) kogutakse WiFi4EU portaalis ainult neid isikuandmeid, mis on vajalikud algatuses WiFi4EU osalemiseks ja selle Euroopa Komisjoni (või INEA) poolseks haldamiseks. Andmeid ei säilitata, välja arvatud juhul, kui see on kontrolli ja auditi eesmärgil vajalik.

Samuti võivad Euroopa Komisjon või INEA teatavat osa nimetatud andmetest teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt jagada muude ELi institutsioonide või asutuste ning liikmesriikide, sealhulgas nende piirkondlike või kohalike ametiasutuste, või Euroopa õiguse kohast kontrolli või läbivaatamist tegevate muude teenistustega, nagu Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Ombudsman jne.

Lisateavet leiate WiFi4EU isikuandmete kaitse põhimõtetest, mis on kättesaadavad WiFi4EU portaali avalehel.

NB! WiFi4EU võrgu puhul vastutab esimeses etapis kasutajate registreerimise ja autentimise ning seega mis tahes võimaliku andmete kogumise ja töötlemise eest omavalitsus ja internetiteenuse osutaja, kellega omavalitsus on lepingu sõlminud. Selles etapis peavad kõik WiFi4EU levialad vastama isikuandmete kaitse põhimõtetele ning kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktide ning eriti määruse (EL) nr 2018/1725 nõuetele.

Teises etapis võimaldab ühtne autentimisteenus lõppkasutajatel registreeruda ainult ühe korra ja liikuda sujuvalt ühest WiFi4EU levialast teise nii, et nad ei pea oma andmeid uuesti sisestama.

9. TEHNILISED KÜSIMUSED

Tehnilised nõuded etapid

9.1 Mis on toetuslepingu artikli 4.1 määratluse järgi „domeeninimi“?

Domeeninimi on WiFi4EU võrgu pääsulehe veebiaadress (URL). See on pääsulehe asukohaks olev veebisait ja mitte see, kuhu kasutaja pärast sisselogimist edasi suunatakse. Selle kohta teeb valiku omavalitsus.

9.2 Pääsupunktid

9.2.1 Millised on WiFi4EU pääsupunktidele esitatavad tehnilised nõuded?

Seadmete tehniline kirjeldus on esitatud konkursikutse jaotises 6.2.2 ning omavalitsuse ja komisjoni vahel allakirjutatava toetuslepingu I lisa punktis I.2.

Omavalitsus tagab, et iga pääsupunkt vastab järgmistele tingimustele:

  • toetab samaaegse kahesüsteemsuse (2,4 Ghz–5 Ghz) kasutamist;
  • omab viiest aastast pikemat tugiteenuse perioodi;
  • tõrgete vaheline miinimumaeg on vähemalt viis aastat;
  • omab spetsiaalset ja keskset halduse ühtset kontaktpunkti iga WiFi4EU võrgu kõigi pääsupunktide jaoks;
  • toetab IEEE 802.1x;
  • järgib IEEE 802.11ac Wave I;
  • toetab IEEE 802.11r;
  • toetab IEEE 802.11k;
  • toetab IEEE 802.11v;
  •  suudab teenindada vähemalt 50 samaaegset kasutajat, ilma et toimivus halveneks;
  • vähemalt 2x2 MIMO (Multiple-Input-Multiple-Output);
  • vastab HotSpot 2.0 spetsifikatsioonidele (WiFi Alliance’i sertifitseerimisprogramm Passpoint).

9.2.2 Milline on sisemiste ja välimiste pääsupunktide miinimumarv?

Pääsupunktide miinimumarv, mis on esitatud ka konkursikutse jaotises 6.2.2 ja toetuslepingu I lisa punktis I.2, on järgmine:

väliste pääsupunktide miinimumarv

sisemiste pääsupunktide miinimumarv

10

0

9

2

8

3

7

5

6

6

5

8

4

9

3

11

2

12

1

14

0

15

9.2.3 Kas pääsupunktide miinimumarvu on võimalik (proportsionaalselt vautšeri väärtusega) vähendada?

Ei, see ei ole võimalik. Pääsupunktide arv on kindlaks määratud toetuslepingu I lisa punktis I.2. Selles osas ei ole võimalik erandit teha, sest algatuse raames ei ole osalist rahastamist ega osalist tingimuste täitmist ette nähtud. Pääsupunktid võivad siiski hõlmata mitut piirkonda, isegi kui need ei asu füüsiliselt üksteise lähedal ega ole omavahel seotud. Lisaks sellele saab igasse asukohta paigaldada rohkem kui ühe pääsupunkti (nt WiFi signaali tugevdamiseks).

9.2.4 Mitu võrku peaksin oma projekti jaoks looma? Kas samas omavalitsusüksuses on kasulik luua mitu võrku?

Üks võrk võib majutada kõiki pääsupunkte, olenemata internetiühenduse pakkujast või pääsupunkti IP aadressist. Kuigi mitme võrgu loomine on põhimõtteliselt lubatud, peaks see olema põhjendatud vajadusega luua ja hooldada mitut pääsulehte (üks iga võrgu kohta): nt üks võrk kohaliku muuseumi jaoks, teine võrk kõigi teiste pääsupunktide jaoks (raekoda, jalakäijate ala, park jne).

Nagu eespool märgitud, kuigi miski ei takista WiFi paigaldusettevõtet võtmast kasutusele mitut võrku ja jaotamast pääsupunktide miinimumarvu erinevate võrkude vahel, soovitatakse tungivalt võtta kasutusele võimalikult vähe võrke järgmistel põhjustel.

  1. Väheste pääsupunktidega võrgud võivad saada vaid väga väikese arvu ühendusi nädalas, käivitades seega WiFi4EU kaugjälgimissüsteemi automaatsed hoiatusteated.
  2. Iga loodav WiFi4EU võrk tuleb ühendada eri pääsulehega.
  3. Mitu võrku – ja seega mitu pääsulehte – suurendavad üldisi käitus- ja hoolduskulusid.
  4. Kui kasutusel on mitu võrku, tehakse WiFi4EU kaugjälgimissüsteemi tehtav väljamaksele eelnev vastavuskontroll igale deklareeritud võrgule eraldi. Teisisõnu, kui kõik deklareeritud võrgud ei vasta toetuslepingu artikli 4 lõikes 2 osutatud tehnilistele miinimumnõuetele (nt visuaalne identiteet, lõppkasutajate minimaalne ühenduvus), ei saa INEA vautšeri põhjal maksmist algatada.

Siiski võib omavalitsusel olla kasulik võtta kasutusele mitu võrku (st jagada minimaalne arv pääsupunkte mitme võrgu vahel), kui ta peab oluliseks, et tema digitaalteenuseid edendataks eraldi kodulehtedel (pääsuleht). Näiteks võib omavalitsusel olla üks võrk pääsupunktidega, mis asuvad linnavalitsuse hoones / muudes avalikes hoonetes, kus pakutakse e-valitsuse teenuseid kohalikele kodanikele, ning teine võrk, mille pääsupunktid asuvad turismibüroos või muudes kultuuriobjektides ja mis on mõeldud väliskülalistele.

9.2.5 Kas ühes asukohas võib olla rohkem kui üks pääsupunkt?

Jah. Toetuslepingus ei ole pääsupunktide jaotusele piiranguid seatud. Selles osas teevad otsuse omavalitsused ise, võttes arvesse seda, kuidas nad näevad pääsupunkte kõige paremini kasutajaid teenindamas.

9.2.6 Kas WiFi4EU vautšer hõlmab ka olemasolevate pääsupunktide uuendamist?

Jah, WiFi4EU vautšerit võib kasutada olemasoleva üldkasutatava WiFi võrgu uuendamise rahastamiseks, tingimusel et uuenduse abil tagatakse võrgu vastavus konkursikutses esitatud tingimustele (s.t vastavus WiFi4EU tehnilistele nõuetele). Pääsupunktide miinimumarv hõlmab nii uute pääsupunktide paigaldamist kui ka olemasolevate ajakohastamist.

9.3 SSID (võrgu nimi)

9.3.1 Kuidas tuleks võrk (SSID) üles seada?

WiFi4EU võrgu SSID tuleks nimetada vastavalt toetuslepingu I lisale. WiFi4EU võrgunimi on nimi, mille omavalitsus soovib WiFi4EU võrgule (nt raekoda) anda, et seda oleks võimalik suhtluses INEAga identifitseerida ja seda muudest võrkudest eristada.

9.3.2 Kas võime kasutada muud SSIDd kui WiFi4EU?

Lisaks standardsele SSID-le WiFi4EU (mis põhineb avatud võrgul ja pääsulehel) on võimalik edastada ka:

- ühte SSIDd omavalitsuse sisekasutuseks, nt teenindades linnavalitsuse või avaliku raamatukogu haldustöötajaid, või osalemiseks aruka linna projektis

ja/või

- ühte SSIDd, et osutada WiFi4EU kasutajatele WiFi4EU rakendamise esimeses etapis turvatud autentimisteenust (nt „WiFi4EU – Turvatud“).

NB! Algatuse WiFi4EU rakendamise teises etapis luuakse ühtne turvatud autentimisteenus, mis katab kõiki WiFi4EU võrke Euroopas (vt ka küsimus 9.4). See tähendab, et kui esimeses etapis (nagu eespool kirjeldatud juhul) on turvatud autentimisteenust osutav kohalik SSID rajatud, võib selle teises etapis kas eemaldada või jätkata selle kasutamist paralleelselt.

Ükski täiendav SSID ei tohiks ühelgi juhul mõjutada avalikkusele pakutava teenuse kvaliteeti. Omavalitsus peaks samuti asjakohaselt eristama täiendavate SSIDde nimesid avatud SSID nimest WiFi4EU.

Täpsema teabe saamiseks vt toetuslepingu I lisa punkt I.5.

9.3.3. Kas omavalitsus on kohustatud edastama SSIDi kasutajatuvastuseta avatud pääsulehe vahendusel?

WiFi4EU eesmärk on pakkuda avalikus ruumis tasuta WiFi võrgu kasutamiseks võimalikult lihtsat viisi. Seega on meie arvates kõige parem, kui võrguga oleks võimalik ühendust saada põhimõtteliselt ühe hiireklõpsuga. Kui omavalitsus peab siseriikliku õiguse kohaselt kasutama muid registreerimis- ja autentimisviise, nt küsima kasutaja andmeid, võib seda siiski teha. Kui sellist õiguslikku kohustust pole aga kehtestatud, tuleks eelistada võimalust luua ühendus ühe hiireklõpsuga.

9.4 Kes vastutab kasutajate autentimise eest?

Algatuse esimeses etapis vastutavad kasutajate autentimise, neile õiguste andmise ja aruandluse eest omavalitsused. Teises etapis rajatakse ELi tasandil ühtne autentimissüsteem ning omavalitsused peavad oma WiFi4EU võrgud ümberkonfigureerima, et ühendada need selle lahendusega. Kasutajatele õiguste andmine ja asjaomane aruandlus jäävad jätkuvalt omavalitsuste pädevusse. Nende kahe etapi kohta saate täpsemalt lugeda toetuslepingu I lisast.

9.5 Kas sertifitseerimisprogrammi Passpoint kasutamine on nõutav?

Nagu on kindlaks määratud toetuslepingu I lisas, on paigaldatavatele WiFi4EU seadmetele kehtestatud nõue, et need peavad vastama HotSpot 2.0 spetsifikatsioonidele, et WiFi4EU vautšerit oleks üldse võimalik kasutada. Sertifitseerimisprogramm Passpoint on nõutav, et tagada seadmete koostalitlusvõime mitte ainult teiste tootjate seadmetega, vaid ka ühtse autentimisteenusega, mida komisjon hiljem algatuse WiFi4EU teises etapis osutama hakkab.

9.6 Kas saaksite esitada WiFi4UE nõuetele vastavate seadmete nimekirja?

Siit leiate Wi-Fi CERTIFIED Passpoint® seadmete nimekirja - Passpoint sertifitseeritud tooted.

9.7 Kas algatuse WiFi4EU puhul on kasutusel pääsulehe server?

Toetuslepingu I lisa artiklis I.5.1 on loetletud nõuded, mis tuleb esimeses etapis seoses pääsulehega täita. NB! Keskset pääsulehe serverit ei ole. Teise etapi jooksul hakkab komisjon osutama ühtset turvatud autentimisteenust ja omavalitsused peavad oma võrgud sellega ühinemiseks ümber konfigureerima. Omavalitsused peavad pääsulehte siiski jätkuvalt käigus hoidma. Vt ka küsimus 9.4.

9.8 Kui kiiresti peame paigaldusettevõtte valima?

Omavalitsustel on 18 kuud aega, et projekt vastavalt toetuslepingule ellu viia. Selle 18-kuulise rakendamisperioodi jooksul ei kehti paigaldusettevõtte valimiseks eraldi tähtaega. Siiski on soovitatav, et omavalitsused teeksid oma valiku võimalikult kiiresti, et pidada kinni rakendamise lõpptähtajast.

9.9. Kas WiFi võrgu kasutuselevõtu teises etapis peavad kasutajad end turvatud autentimis- ja seirelahenduse kohaselt mingil viisil tuvastama (nt telefoninumbrit kasutades)?

Teises etapis tehakse ELi tasandil kättesaadavaks ühtne registreerimis- ja autentimissüsteem, millega ühtlustatakse WiFi võrguga ühenduse saamine ja antakse kasutajatele digiteenustele lihtne juurdepääs. Praegu meil pole veel kahjuks teavet selle kohta, milline tehniline lahendus kasutusele võetakse, sest süsteem hangitakse selle aasta lõpu poole.

9.10. Kas WiFi4EU võrgus saab liiklust piirata, näiteks kehtestades kasutajale andmemahu- või ajapiirangu, et vältida sidevõrgu ummistust, või keelates täielikult juurdepääsu teatavatele teenustele, sisule ja saitidele, et tagada võrgu turvalisus?

Kohalikud omavalitsused, mis pakuvad kohaliku traadita võrgu kaudu WiFi4EU algatuse raames tasuta internetiühendust, peavad täitma määruses (EL) 2015/2010 ette nähtud kohustust tagada avatud juurdepääs internetile, olenemata sellest, kas teenust osutab kutseline vahendaja või kohalik omavalitsus ise.

Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2015/2010 artikli 3 lõikes 1, peavad internetiühenduse teenuste osutajad põhimõtteliselt käsitlema internetiühenduse teenuste osutamisel kogu liiklust võrdselt, ilma diskrimineerimata, piiramata või sekkumata ning olenemata saatjast ja vastuvõtjast, sisust, mille poole pöördutakse või mida levitatakse, kasutatud või pakutavatest rakendustest või teenustest või kasutatud lõppseadmetest.

Vastavalt kohalike omavalitsuste allkirjastatava toetuslepingu I lisa artiklile I.4 on andmemahu piiramine kasutaja kohta ja/või ajapiirangud lubatud seni, kuni eespool nimetatud põhimõtteid järgitakse, ning arvestades vajadust tagada võrgu sujuv toimimine ja eelkõige vajadust tagada tippaegadel võrgu suutvuse õiglane jaotus kasutajate vahel.

Samuti on lubatud mõistlikud* võrguliikluse halduse meetmed. Lisaks on artikli 3 lõikega 3 ette nähtud võimalus rakendada täiendavaid võrguliikluse halduse meetmeid, mis on põhjendatud muu hulgas vajadusega:

säilitada sidevõrgu, selle kaudu osutatavate teenuste ja lõppkasutajate lõppseadmete terviklus ja turvalisus;

vältida sidevõrku ähvardavaid ummistusi ning leevendada sidevõrgu erakorralise või ajutise ummistuse tagajärgi, tingimusel et samaväärseid andmeliikluse kategooriaid koheldakse võrdselt. Täpsemat teavet selle kohta, kuidas määrust rakendada, võib leida elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) rakendusjuhenditest.

Siiski on WiFi4EU algatusest toetatavate kohalike traadita juurdepääsuvõrkude puhul vaja täita kohaldatavad abikõlblikkuse ja teenuse kvaliteedi nõuded: sidevõrgu ummistus ei tohiks tekkida selle tagajärjel, et ei täideta tagasiühenduse nõudeid (artikkel I.3), mis tagavad kasutajatele kvaliteetse internetikogemuse.

Et meetmeid saaks pidada mõistlikuks, peavad need olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning põhinema objektiivselt erinevatel teenuse kvaliteedi nõuetel sõltuvalt konkreetsest liikluskategooriast (mitte ärilistel kaalutlustel). Sellised meetmed ei hõlma konkreetse sisu seiret ning neid ei kohaldata kauem, kui on vaja.

9.11. Kas WiFi4EU võrguteenuse võib mõneks öötunniks välja lülitada?

WiFi4EU võrgud peavad pakkuma põhimõtteliselt piiramatut juurdepääsu Internetile ja see peab jääma tööle vähemalt kolm aastat pärast seda, kui INEA on selle paigaldamise kinnitanud. Selle kontrollimiseks on olemas kaugjälgimissüsteem. WiFi4EU võrkude teenuse osutamine võib ajutiselt katkeda ainult seoses erandlike asjaoludega. Katkestus ei tohi kesta kauem kui erandlikud asjaolud, millest tulenevalt teenus katkestati. INEA võib nõuda sellise otsuse tinginud erandlike asjaolude põhjendamist.

10. MUU

10.1 Mis on WiFi4EU arutelurühm? Kuidas saaksime osaleda?

WiFi4EU arutelurühm on interaktiivne foorum, mis toimib otsese kontaktpunktina, kus sidusrühmad (s.t omavalitsused ja WiFi paigaldusettevõtted) saavad vahetada WiFi4EU algatust käsitlevat teavet.

Rühma eesmärk on soodustada blogide, juhitud arutelude ning uudiste ja teabe jagamise abil dialoogi, et osalejad saaksid üksteisega jagada parimaid tavasid ja kogemusi ning laiendada üldise WiFi4EUga seotud teabevahetuse ulatust.

Ühinege julgesti arutelurühmaga ja öelge sõna sekka: https://futurium.ec.europa.eu/en/wifi4eu-community?language=et.

10.2 Mida tähendab Brexit Ühendkuningriigi taotlejatele?

NB! Pärast ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping) jõustumist 1. veebruaril 2020, arvestades eelkõige selle artikli 127 lõiget 6 ning artikleid 137 ja 138, loetakse Euroopa Liidu liikmesriigis elavate füüsiliste isikute või seal asutatud juriidiliste isikute hulka Ühendkuningriigis elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud. Ühendkuningriigi elanikud ja üksused on seega kõlblikud osalema kõigil neljal WiFi4EU konkursil. Peale selle on Ühendkuningriigi taotlejatel ja abisaajatel õigus saada ELi vahendeid kogu 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendusperioodi vältel, sealhulgas ka pärast üleminekuperioodi lõppu, olenevalt muidugi sellest, kas on järgitud kohaldatavaid norme, nt seoses rahastamiskõlblike kuludega. See kehtib juba eraldatud toetuste ja pooleliolevate menetluste suhtes ka siis, kui eelarveline kulukohustus ja/või juriidiline kohustus on võetud pärast 31. detsembrit 2020 mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kulukohustuste assigneeringute alusel.

Kas on olemas ametlikult kinnitatud WiFi4EU nõustajad ja/või paigaldusettevõtted, kelle abi saab kasutada taotluse ettevalmistamise ja/või võrgu kasutuselevõtu juures?

Ei. WiFi4EU algatuse raames ei ole Euroopa Komisjon/INEA ametlikult määranud ega soovita ühtegi WiFi paigaldusettevõtet ega nõustajat. Seega tasub olla ettevaatlik juhul, kui teiega võtab otse ühendust ettevõte, mis väidab, et tal on selleks „ametlik kinnitus“ või et ta on „ametlikult määratud“, muu hulgas juhul, kui ta kasutab WiFi4EU logo ja/või Euroopa Liidu lippu, või kui olete näinud sellise ettevõtte reklaami või teda puudutavat uudist. Samuti palume kasutajatoele sellistest juhtumitest kõigis üksikasjades teatada, nii et Euroopa Komisjon saab astuda samme väärinfo levitamise peatamiseks. Ennekõike jätab Euroopa Komisjon/INEA endale õiguse selliseid konkurentsi moonutavaid pruuke kasutava WiFi paigaldusettevõtte portaalist kustutada. Pidage meeles, et WiFi paigaldusettevõte saab end WiFi4EU portaalis ükskõik millal registreerida. Ent portaalis nende ettevõtete kohta esitatud teave on puhtalt informatiivne. Seda ei tohiks käsitada ettevõttele/osutatavatele teenustele antud ametliku kinnitusena. Iga omavalitsus vastutab ise selle eest, et valida kooskõlas kohaliku tavamenetlusega (hankemenetluse eeskirjad) oma WiFi4EU leviala paigaldamisega tegelev WiFi paigaldusettevõte.

10.4. Kas on olemas juhiseid COVID-19 põhjustatud hankeprobleemide lahendamiseks?

Omavalitsuste ja WiFi paigaldusettevõtete vaheline arveldamine peab toimuma vastavalt riigis kehtivatele finantsreeglitele. Arvestades aga COVID-19 viirusega seotud asjaolusid, võivad liikmesriikide tavapärased hangete ajakavad olla liialt piiravad, nii et hankijad ei suuda lähenevatele tähtaegadele õigeaegselt reageerida, nt juhul, kui omavalitsus soovib kiirendada WiFi paigaldusettevõttega lepingu sõlmimist.

On olnud juhtumeid, kus eriolukorra tingimustes võeti kasutusele erakorralised lihtsustamismeetmed.

Näiteks võttis Euroopa Komisjon 2015. aasta varjupaigakriisi ajal vastu järgmised kiireloomulisi hankeid käsitlevad suunised, mis sisaldavad juhiseid olukordade kohta, mil otselepingu sõlmimine on õigustatud. Vaadake juhiseid.

Riigihankeasutused võivad anda nõu nende suuniste ülevõtmise kohta liikmesriigi kontekstis. Võimaluste kohta võtta ühendust liikmesriigi esindajaga, vaata lehte

10.5. Kas WiFi4EU projektikonkursside 1, 2, ja 3 raames toetuse saajate jaoks pikendatakse paigaldamisaega?

Koroonaviiruse puhang mõjutab tugevalt tuhandeid omavalitsusi kogu Euroopas. Mõistame, et mitmes Euroopa riigis kehtestatud ranged liikumispiirangud aeglustavad või isegi takistavad WiFi4EU võrkude kasutuselevõttu. Neid ettenägematuid asjaolusid arvestades on Euroopa Komisjon otsustanud pikendada WIFi4EU projektikonkursside 1, 2 ja 3 raames toetuse saajate suhtes kehtestatud paigaldamisaega, et võimaldada igal asjaomasel omavalitsusel oma projektid lõpule viia. Esialgset 18-kuulist rakendusperioodi, mis anti WiFi4EU võrgu paigaldamise ja kasutuselevõtu lõpuleviimiseks ja deklareerimiseks, pikendatakse täiendava 8 kuu võrra.

10.6 Miks erineb paigaldusettevõtte poolt teatatud ühendatud kasutajate/seadmete arv sellest arvust, mille tuvastab WiFi4EU seiresüsteem?

WiFi4EU seirevahendi abil saab loendada ainult neid kasutajaid/seadmeid, kes on kohalikus portaalis sooritanud kogu ühenduse loomise tsükli, sealhulgas koodijupi alla laadinud, asjakohase WiFi4EU bänneri seadmel nõuetekohaselt kuvanud ja koodijupi andmed WiFi4EU seireserveritesse tagasi saatnud (ligikaudu 70 kB edastatud andmetest). Kui tsükkel katkestatakse, ei saa WiFi4EU süsteem kasutajat/seadet statistikas arvesse võtta. Seetõttu tuleks arvestusest automaatselt välja jätta kõik pääsupunktiga loodud ühendused, mille maht on alla 70 kB.

10.7 Miks ma saan hoiatusi pääsulehe mittevastavuse kohta, kuigi sisetesti (SelfTestModus) tulemused on positiivsed?

Isegi kui sisetest õnnestub, ei tähenda see, et kõik pääsulehele sisenevad kasutajad näevad WiFi4EU logo/bännerit ettenähtud viisil. See tähendab ainult seda, et seade, millel test tehti, vastab nõuetele. Kasutatavate seadmete ekraanid võivad olla erineva suurusega ning sisu kuvamiseks erineva eraldusvõime või konfiguratsiooniga. Koodijupiga kontrollitakse, kas kõik rakendusjuhendis esitatud kriteeriumid on täidetud, lähtudes konkreetse seadme eraldusvõimest ja/või konfiguratsioonist. Seepärast ei saa sisetestiga sajaprotsendiliselt tagada, et pääsuleht toimib kõigi ühendatud seadmete puhul ettenähtud viisil. Kutsume paigaldusettevõtteid ja omavalitsusi üles testima koodijupi toimimist erinevatel seadmetel (arvutitel ja nutitelefonidel, püst- ja rõhtformaadis).

10.8 Kuidas tuleks rakendusjuhendis kirjeldatud sisetest (SelfTestModus) läbi viia?

Sisetesti režiimi (SelfTestModus) saab aktiveerida kohaliku portaali väljatöötamisel. Visuaalse identiteedi nõuetekohase kuvamise tagamiseks tuleks testi teha erinevatel seadmetel, millel on erinevalt konfigureeritud ekraanid (väike, suur, püstformaat, rõhtformaat). Lisaks tuleb test teha, ühendudes otse WiFi4EU võrguga.

Pöörake „valideerimislogi“ analüüsides tähelepanu konfiguratsioonierinevustele ning parandage pääsulehe disaini vastavalt „Koodijupi installeerimise juhendis“ esitatud teabele (kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-telecom/wifi4eu). Seoses WiFi4EU visuaalse identiteedi suuruse ja paigutusega pöörake palun erilist tähelepanu kõnealuse juhendi jaotisele 5.6.

Hoolitsege ka selle eest, et sisetesti režiim (SelfTestModus) oleks pärast testi lõpuleviimist desaktiveeritud, et tagada koodijupi kaudu andmevoo jätkumine Euroopa Komisjoni / INEA kaugjälgimissüsteemi („Koodijupi installeerimise juhend“, jaotis 6.4).

#Wifi4EU on Twitter