Back to WiFi4EU main page
Veebisaiti ajakohastatakse. Lisateavet leiate ingliskeelselt saidilt.

1.TAUST

1.1 Milline on WiFi4EU algatuse üldeesmärk?

Algatuse WiFi4EU raames püütakse kogu ELis avalikus ruumis (pargid, väljakud, üldkasutatavad hooned, raamatukogud ja tervisekeskused) pakkuda ELi kodanikele ja külalistele WiFi levialade vahendusel tasuta kvaliteetset internetiühendust. Algatuse raames Euroopa Komisjoni rahastatavad vautšerid antakse omavalitsustele, et need saaksid WiFi paigaldusettevõtete teenuseid kasutades avaliku elu keskustesse WiFi levialad rajada.

1.2 Kes saavad WiFi4EU algatuses osaleda?

Algatuses WiFi4EU saavad osaleda ELi liikmesriikide ja osalevate EMP riikide (Norra ja Islandi) avaliku sektori asutused. Nii esimeses kui ka käesolevas taotlusvoorus saavad osaleda ainult omavalitsused ise või nendega samaväärsed kohalikud haldusüksused ja omavalitsuste moodustatud ühendused. Iga liikmesriigiga lepiti kokku osalemiskõlblike üksuste loetelu, mis on kättesaadav siin: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/wifi4eu-municipalities?lang=en.

Igal omavalitsusel on kogu WiFi4EU algatuse vältel võimalik saada ainult üks vautšer. Seega ei ole ühes taotlusvoorus vautšeri saanud omavalitsustel võimalik taotleda vautšerit järgmistes taotlusvoorudes, samas kui need omavalitsused, kes valituks ei osutunud, võivad järgmistes taotlusvoorudes uuesti proovida.

1.3 Kui suur on ühe WiFi4EU vautšeri rahaline väärtus?

Ühe vautšeri väärtus on 15 000 eurot.

2.REGISTREERIMINE

2.1 Kes on need omavalitsused ja omavalitsuste moodustatud ühendused, kellel on lubatud registreeruda? Kuidas ja millal registreeruda?

Algatuses WiFi4EU osalemiseks peavad kõik eespool nimetatud loetelus (küsimus 1.2) olevad toetuskõlblikud omavalitsused (või omavalitsuste ühendused) kõigepealt WiFi4EU portaalis (https://www.wifi4eu.eu/#/home) täitma registreerimisvormi. Registreeruda võib mis tahes ajal ja ükskõik millises ELi liikmesriigi keeles.

Palun pange tähele, et registreerumisprotsessi käigus tuleb kasutada omavalitsusega seotud EU Logini kontot. (Lisateavet EU Logini konto loomise kohta saate siit: http://europa.eu/!Uv63Cx).

Selleks et registreeruda, minge WiFi4EU portaali avalehele. Seejärel valige rippmenüüst omavalitsus. Esitage omavalitsuse kohta nõutav teave (sh riik, registreeritava organisatsiooni tüüp (omavalitsus või ühendus), aadress).

Palun lisage linnapea / omavalitsuse juhi / seadusliku esindaja ehk toetuslepingule allakirjutamise pädevusega isiku kontaktandmed. Tähelepanu: soovitame, et toetuslepingule kirjutaks alla AINULT omavalitsuse juht / linnapea ning mitte omavalitsuse seaduslik esindaja. Kui linnapea / omavalitsuse juht soovib siiski määrata teise isiku (st volitatud isiku) toetuslepingule alla kirjutama, tuleks registreeringusse lisada ka selle volitatud isiku kontaktandmed.

Palun pange tähele, et juurdepääs portaalile on alati seotud selle isikuga (sh tema e-posti aadressiga), kes lõi registreerimisprotsessi käigus EU Logini konto ja on seepärast portaalis kontaktisikuks märgitud. Juhul kui soovite oma taotlusele lisada volitatud isiku, soovitame tungivalt, et see isik oleks toetuslepingule allakirjutamise protsessi hõlbustamiseks sama kui kontaktisik (sh tema e-posti aadress).

Omavalitsuste ühendused võivad registreerida mitu omavalitsust, et hõlbustada nende registreeringute haldamist. Siiski tuleb neil veebis lõplik taotlus esitada iga registreeritud omavalitsuse kohta eraldi. Palun pange tähele, et omavalitsuste ühendustel endil ei ole võimalik vautšerit saada; iga vautšer antakse ühele konkreetsele toetusesaajast omavalitsusele.

Igal juhul avalikustatakse ainult registreeritud omavalitsuse nimi. (Vt 8. küsimus andmekaitse kohta).

Omavalitsused ei pea oma registreeringule (või taotlusele) lisama tehnilist kirjeldust ega dokumente loodava WiFi võrgu kohta. Samuti ei ole vaja esitada projektikulude esialgset hinnangut (nt WiFi paigaldusettevõttelt saadud kulude prognoos).

2.2 Oleme WiFi paigaldusettevõte? Kuidas ja millal registreeruda?

WiFi paigaldusettevõtteid julgustatakse osalema algatuses WiFi4EU. WiFi4EU portaalis on olemas registreeritud WiFi paigaldusettevõtete nimekiri. Vautšeri saanud omavalitsused võivad selle nimekirjaga tutvuda, kui nad otsivad oma piirkonnas WiFi paigaldusettevõtet, mis võiks asjaomaseid teenuseid osutada.

Selleks et registreeruda, minge WiFi4EU portaali avalehele. Esitage teave riigi/riikide ja piirkonna/piirkondade kohta, kus te tegutsete, ning ettevõtte kontakt- ja pangaandmed.

WiFi paigaldusettevõte saab end WiFi4EU portaalis ükskõik millal registreerida. Ettevõte peab siiski olema portaalis registreeritud ajaks, mil väljavalitud omavalitsus sõlmib temaga lepingu WiFi4EU võrgu loomiseks, et ta saaks pärast projekti lõpuleviimist esitada võrgu rakendamise kohta vajaliku teabe.

2.3 Kuidas saan portaalis oma omavalitsuse registreerimisandmeid muuta/ajakohastada?

Palun pange tähele, et pärast taotluse esitamist ei ole omavalitsustel enam võimalik portaalis oma andmeid muuta (nt muuta linnapea / omavalitsuse juhi / seadusliku esindaja andmeid pärast kohalike omavalitsuste valimiste või organisatsioonisiseste muutuste tõttu).

Nende muudatuste/ajakohastuste tegemist võib siiski taotleda järgmise spetsiaalse veebivormi kaudu, mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/WiFi4EUPortalChangeRequestForm. Järgige esitatud juhiseid ning märkige vormil ära omavalitsusega seotud asjakohased muudatused/teave. Komisjon teeb teie soovil pärast dokumentide kontrollimist vajalikud muudatused.

3.TAOTLEMINE

3.1 Oleme omavalitsus. Kuidas ja millal esitada taotlus?

WiFi4EU konkursil osalemiseks peavad omavalitsused end kõigepealt WiFi4EU portaalis registreerima, kasutades kehtivat EU Logini kontot. Seda saab teha mis tahes ajal, täites registreerimisvormi ja laadides üles nõutavad tõendavad dokumendid (vt küsimus 3.2).

Kui konkurss on avatud, on omavalitsustel võimalik esitada taotlus, klõpsates portaalis lehel „Minu taotlus“ nupul „Esita vautšeritaotlus“.

3.2 Milliseid dokumente taotluse esitamiseks vaja läheb?

Taotlemiseks peavad omavalitsused registreerumise lõpuleviimiseks WiFi4EU portaali üles laadima järgmised kaks tõendavat dokumenti:

1. Täielikult täidetud tõend taotlemisõiguse kohta, sealhulgas seadusliku esindaja / linnapea / omavalitsuse juhi passi või ID-kaardi koopia.

2. Koopia ametisse nimetamise otsusest või muust dokumendist, mis tõendab, et seaduslik esindaja / linnapea / omavalitsuse juht esindab seaduslikult omavalitsust.

Kui seaduslik esindaja soovib anda teatavale isikule volitused toetuslepingu sõlmimiseks tema nimel, tuleb hiljemalt vahetult enne toetuslepingule allakirjutamist esitada ka järgmised kaks täiendavat dokumenti:

- volitatud isiku vorm, millele on alla kirjutanud nii seaduslik esindaja (s.t linnapea/omavalitsuse juht) kui ka volitatud isik, kes hiljem toetuslepingule alla kirjutab;

- volitatud isiku passi/ID-kaardi koopia.

Tõend taotlemisõiguse kohta ja volitatud isiku vorm on kõigis liikmesriikide keeltes kättesaadavad WiFi4EU portaalis lehel „Minu registreering“.

WiFi4EU portaali lehel „Minu registreering“ tuleb eraldi failidena sobilikus vormingus (.pdf, .png või .jpg) üles laadida ka kõik tõendavad dokumendid.

3.3 Kas võime oma WiFi võrgu loomist juba alustada ja, kui vautšer meile antakse, lunastada see tulevikus?

ELi finantsmääruse kohaselt (vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:32018R1046) ei anta toetusi tagasiulatuvalt juba lõpule viidud meetmetele. Teisisõnu ei saa vautšerit anda, kui võrgu loomine on enne toetuslepingule alla kirjutamist täielikult lõpule viidud ja see toimib.

4.VÄLJAVALIMINE JA TOETUSE ANDMINE

4.1 Kuidas vautšeri saajad välja valitakse?

Omavalitsused valitakse välja taotluse esitamise järjekorra (taotluse esitamise kuupäeva ja kellaaja) alusel (s.t otsustav on aeg, mil nad vajutasid portaalis taotlemiseks nuppu, ning MITTE registreerimise kuupäev ja kellaaeg). 2019. aasta kevadeks kavandatud järgmise konkursi raames antakse igale riigile vähemalt 15 vautšerit. Ühele riigile antavate vautšerite arv ei tohi ületada 15% konkursi eelarvest. Lisateabe saamiseks vt konkursikutse jaotis 7.

4.2 Ma ei saa toetuslepingule alla kirjutada. Mida ma peaksin tegema?

Toetuslepingule allakirjutamise võib erandjuhtudel blokeerida, kui on probleeme portaalis tehtud registreeringuga. (Näiteks, kui linnapea / omavalitsuse juhi / seadusliku esindaja e-posti aadress on sama mis kontaktisikul, ei ole toetuslepingule allakirjutamine ajutiselt võimalik.) Toetuslepingule allakirjutamise protsess võib olla ajutiselt blokeeritud ka linnapea vahetumise tõttu, näiteks juhul, kui esitatud tõendavates dokumentides on uue linnapea andmed, kuid portaalis on jätkuvalt andmed eelmise linnapea kohta.

Nende ja neile sarnaste juhtumite puhul peaksid omavalitsused oma teabe ajakohastamiseks portaalis täitma spetsiaalse veebivormi, mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/WiFi4EUPortalChangeRequestForm. Järgige esitatud juhiseid ning märkige vormil ära omavalitsusega seotud asjakohased muudatused/teave.

5. RAKENDAMINE JA TOIMIMINE

(konkreetsete tehniliste küsimuste puhul vt ka jaotis 9)

5.1 Meie omavalitsusele anti vautšer ning toetuslepingule oleme alla kirjutanud nii meie kui ka Euroopa Komisjon (INEA). Mida edasi teha?

Omavalitus peab tagama, et seadmed oleksid paigaldatud ja WiFi võrk hakkaks tööle hiljemalt 18 kuu jooksul pärast toetuslepingule allakirjutamist.

Kõigepealt peab omavalitsus võrgu loomiseks valima WiFi paigaldusettevõtte. (Palun pange tähele, et ka valitud WiFi paigaldusettevõte peab end portaalis registreerima – vt küsimus 2.2)

Iga omavalitsus võib sõlmida WiFi seadmete paigaldamise lepingu vabalt valitud paigaldusettevõttega. Palun pange tähele, et komisjon/INEA ei sekku omavalitsuse ja paigaldusettevõtte vahelistesse lepingulistesse suhetesse.

Omavalitsused määravad kindlaks need avaliku elu keskused, kuhu WiFi4EU levialad rajatakse. WiFi levialad tuleks rajada sellistesse kohtadesse, kus sarnast tasuta WiFi ühendust veel ei ole.

Omavalitsused kohustuvad vähemalt kolme (3) aasta jooksul võrgu loomisest katma internetiühenduse kulud ja seadmete hoolduskulud, et pakkuda kohalikele elanikele ja külalistele tasuta ja kvaliteetset WiFi ühendust.

Samuti peaksid omavalitsused avalikus ruumis, kus WiFi4EU internetiühendust pakutakse, selgelt esile tooma WiFi4EU visuaalse identiteedi. Lisateavet visuaalse identiteedi eeskirjade ja WiFi4EU embleemi/logo kohta leiate algatuse WiFi4EU teemaliselt INEA veebilehelt: https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-telecom/wifi4eu.

Lisateavet algatusega seotud konkreetsete tehniliste nõuete kohta leiate konkursikutse jaotisest 6.2.

5.2 Milliseid kulusid vautšer katab?

WiFi4EU vautšer kujutab endast ühekordset makset, mis hõlmab ainult selliste WiFi levialade seadmete ja paigaldusega seotud kulusid, mis vastavad osalemiskutses ja valitud omavalitsustega sõlmitud toetuslepingu I lisas esitatud nõuetele.

Seadmete hulka kuuluvad WiFi4EU võrgu kasutuselevõtuks vajalikud seadmed, nagu toiteseadmed (nt Ethernet-toite (PoE) adapter, toiteadapter, PoE lüliti) või internetiühenduse loomiseks vajalikud seadmed (nt ruuterid, mikrolaineühendused, lülitid, tulemüürid). Kuid vautšer on mõeldud eelkõige pääsupunktide loomiseks, järgides nõutavat minimaalset paigaldatavate pääsupunktide hulka (vt ka küsimus 9.2).

Omavalitsused vastutavad ühendustasu (internetiühenduse kulude), tegevuskulude ja seadmete hoolduskulude eest vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Vt allpool ka jaotis 6 maksete kohta.

5.3 Milliseid kulusid vautšer ei kata?

Vautšer ei hõlma seadmeid, millega laiendatakse tagasiühendust teisest asukohast WiFi4EU asukohta (nt mikrolaineühendused). Samuti kuulub tavaliselt internetiga ühendav ruuter internetiühenduse juurde ning selle lepingu sõlmimine ja hoolduskulud on kolme aasta jooksul omavalitsuse kohustus. Seepärast ei ole ka see vautšeriga hõlmatud. Tagasiühendus peaks olema kättesaadav WiFi4EU võrgu kasutuselevõtukohas või see tuleks kasutusele võtta muul viisil.

5.4 Kas projekti maksumus võib ületada vautšeriga saadava toetuse? Kas ühendusega saab varustada mitu kohaliku elu keskust?

Omavalitsusüksused võivad kasutada WiFi4EU vautšerit suurema väärtusega projekti osaliseks rahastamiseks. Sel juhul käsitletakse vautšeri väärtust ületavaid seadmete ja paigaldusega seotud kulusid tarnija ja omavalitsuse vahelises lepingus.

Näiteks, saaks mitu kohalikku avaliku elu keskust ühendada kas ühte võrku (üks ühine pääsuleht) või mitmesse võrku (erinevad pääsulehed). Siiski, kui seadmete ja paigaldamise maksumus ületab vautšeri väärtuse, peaks lisakulude rahastus tulema kas omavalitsuselt või siis muudest riiklikest/piirkondlikest rahastamisallikatest.

5.5 Kas olemasolevad üldkasutatavad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda?

Olemasolevad üldkasutatavad WiFi võrgud saavad WiFi4EU algatusega liituda tingimusel, et nad täidavad toetuslepingu I lisas esitatud tingimusi ja tehnilist kirjeldust, mille eesmärk on vältida selliste WiFi4EU põhiomaduste muutmist nagu tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta juurepääs ning vastavus teatavatele brändimisnõuetele.

Olemasolevad võrgud saavad WiFi4EU algatusega ühineda vautšerit kasutamata. Tegeleme praegu sellega, et pakkuda sobilikke lahendusi kõigi võimalike olukordade puhuks.

5.6 Kui kiiret ühendust peaksid WiFi4EU võrgud pakkuma?

WiFi võrgud peaks suutma pakkuda kvaliteetset kasutajakogemust. Omavalitsused peaksid tellima vähemalt piirkonna kiireima turul pakutava ühenduse, mille puhul peab allalaadimiskiirus olema igal juhul suurem kui 30 Mbit/s. Tagasiühenduse kiirus peaks olema vähemalt samaväärne sellega, mida omavalitsus kasutab oma siseühenduse vajadusteks. Selleks et saada lisateavet WiFi4EU algatuse tehniliste nõuete kohta, vt konkursikutse jaotis 6.2 ja toetusleping (eelkõige selle I lisa).

5.7 Mis saab siis, kui allalaadimiskiirust 30 Mbit/s ei ole võimalik tagada?

Vastavalt toetuslepingu I lisa punktile I.3 peab omavalitsus tellima piirkonna kiireima turul pakutava ühenduse ning tagama tagasiühenduse, mille kiirus on vähemalt samaväärne sellega, mida toetusesaaja kasutab oma siseühenduse vajadusteks (kui see on olemas), ning mille allalaadimiskiirus peab igal juhul olema vähemalt 30 Mbit/s. See nõue on seega ette nähtud tagasiühenduse, mitte kasutaja internetiühenduse jaoks. Tagasiühendus kiirusega 30 Mbit/s tuleb saavutada hiljemalt 18 kuu jooksul pärast toetuslepingule alla kirjutamist. Kiiruse ajutine vähenemine ettenägematute asjaolude korral on vastuvõetav, kuid seda jälgitakse ja selle kohta antakse korrapäraselt aru. Kiiruse vähenemine ei tohiks olla tingitud vähenenud tagasiühenduse kiirusest. Eesmärk ei ole pakkuda mitte ainult tasuta, vaid ka kiiret ja tõhusat WiFi ühendust.

5.8 Mida tähendab „vaba juurdepääs“?

Nagu on märgitud määruse (EL) 2017/1953 (vt https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2017/1953/oj) põhjenduses 4, peaks WiFi4EU levialas pakutav teenus olema esimese kolme (3) tegutsemisaasta jooksul tasuta, s.t seda „pakutakse nii, et selle eest ei küsita tasu ei otsemakse ega üheski muus vormis, näiteks ärireklaamina või isikuandmete loovutamisena ärilisel otstarbel“.

Kui pääsulehel (ehk uutele kasutajatele kuvataval omavalitsuse veebilehel) on reklaami, mis kujutab endast omavalitsuse jaoks tuluallikat, või kui lõppkasutaja on kohustatud võrgule juurdepääsuks ostma mis tahes toote või teenuse, ei kvalifitseeru see „vabaks juurdepääsuks“ käesoleva määruse tähenduses.

5.9 Kui kaua WiFi4EU vautšer kehtib?

WiFi4EU vautšeri kehtivusaeg on 18 kuud alates toetuslepingule kaasallkirja andmisest. See tähendab, et pärast seda, kui kaasallkiri on toetuslepingule antud, on valitud omavalitsustel WiFi4EU võrgu tööleseadmiseks aega 18 kuud. Pärast seda tähtaega vautšer aegub ja WiFi paigaldusettevõtted ei saa seda enam lunastada.

5.10 Kas WiFi4EU võrkude suhtes kohaldatakse turvanõudeid?

Mõned turvanõuded kuuluvad seadmete tehnilise kirjelduse juurde ja on toetuslepingus (eelkõige selle I lisas) üksikasjalikult kirjas. Ent lõppkokkuvõttes on omavalitsus see, kes vastutab WiFi4EU võrgu kohapealse haldamise eest ning määrab kooskõlas ELi ja riiklike õigusnormidega kindlaks turvaseaded.

Algetapis ei nõuta, et avalikud WiFi4EU levialad oleksid krüpteeritud. Siiski aga nähakse ette, et teises etapis (eeldatavasti alates 2019. aastast) luuakse ühtne autentimisplatvorm, kus lisatakse lõppkasutajate loodud ühendusele uusi turvaelemente. Lisaks sellele lihtsustab platvorm sujuvat rändlust erinevate piirkondade WiFi4EU levialade vahel.

6. MAKSED

6.1 Kuidas vautšerit lunastada, s.t millised on WiFi paigaldusettevõttele makse tegemise etapid?

Selleks et WiFi paigaldusettevõte saaks Euroopa Komisjonilt lunastada 15 000 euro suuruse vautšeri, peab ta olema:

  1. WiFi4EU portaalis registreeritud;
  2. portaalis omavalitsuse poolt määratud teenuseosutajaks;
  3. esitanud oma pangakonto andmed, mille komisjon on WiFi4EU portaalis kinnitanud;
  4. esitanud paigaldusaruande (vastavalt toetuslepingu artiklile 4), mille nii omavalitsus kui ka komisjon peavad seejärel WiFi4EU portaalis heaks kiitma.

MÄRKUS. Kuigi WiFi paigaldusettevõtted võivad portaalis registreeruda, ei muutu funktsioon, mille abil omavalitsus saab portaalis oma valitud paigaldusettevõttest teada anda, toimivaks enne märtsi lõppu, sest seda veel arendatakse. Samas ei tohiks see etapp takistada omavalitsustel ja nende valitud paigaldusettevõtetel oma tegevuse korraldamist ja levialade kasutuselevõtmist. See tähendab, et omavalitsus võib kasutuselevõtmisega edasi liikuda ja saab portaalis oma valitud paigaldusettevõttest teada anda hiljem, kui see funktsioon juba toimib.

6.2 Kas vautšer katab käibemaksu?

Vautšer on ühekordne makse, mis on ette nähtud seadmete ja nende paigaldamisega seotud kogukulude katmiseks.

6.3 Mis saab siis, kui paigalduskulud on suuremad kui 15 000 eurot?

WiFi4EU-2018-1 konkursikutse artikli 4 kohaselt eraldatakse iga vautšeriga ühekordse maksena 15 000 eurot. Sellest suuremat summat ei saa vautšeriga katta.

6.4 Kas omavalitsus saab teha võrgu ülesseadmise ülesandeks mitmele kolmandale isikule ja seega taotleda vautšeri jagamist mitme WiFi paigaldusettevõtte vahel?

WiFi4EU vautšerid katavad ainult WiFi pääsupunkti seadmete ostu ja nende paigaldamise. Vautšeri summa võib maksta ainult ühele WiFi paigaldusettevõttele, mille omavalitsus on selle jaoks portaalis kindlaks määranud. Valitud WiFi paigaldusettevõte võib siiski osa ülesannetest teistelt ettevõtetelt tellida või neile delegeerida. Sel juhul on omavalitsuse ülesanne ettevõtete tegevust hallata, pidades meeles, et makse tehakse ainult tema valitud esialgsele paigaldusettevõttele.

7. WIFI4EU PORTAAL

7.1 Ma ei saa WiFi4EU portaali sisse logida. Mida ma peaksin tegema?

Juhul, kui isikul puudub juurdepääs WiFi4EU portaalile (s.t EU Logini sisselogimisandmetele), peaksid omavalitsused portaalis teabe ajakohastamiseks täitma asjakohase veebivormi. See on kättesaadav kõigis ELi keeltes: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/WiFi4EUPortalChangeRequestForm. Järgige esitatud juhiseid ning märkige vormil ära omavalitsusega seotud asjakohased muudatused/teave.

8. ANDMEKAITSE

8.1 Kuidas kaitstakse minu isikuandmeid?

Kooskõlas kohaldatavate ELi õigusnormidega (eelkõige määrusega (EÜ) nr 45/2001) kogutakse WiFi4EU portaalis ainult neid isikuandmeid, mis on vajalikud algatuses WiFi4EU osalemiseks ja selle Euroopa Komisjoni (või INEA) poolseks haldamiseks. Andmeid ei säilitata, välja arvatud juhul, kui see on kontrolli ja auditi eesmärgil vajalik.

Samuti võivad Euroopa Komisjon või INEA teatavat osa nimetatud andmetest teadmisvajaduse põhimõtte kohaselt jagada muude ELi institutsioonide või asutuste ning liikmesriikide, sealhulgas nende piirkondlike või kohalike ametiasutuste, või Euroopa õiguse kohast kontrolli või läbivaatamist tegevate muude teenistustega, nagu Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Ombudsman jne.

Lisateavet leiate WiFi4EU isikuandmete kaitse põhimõtetest, mis on kättesaadavad WiFi4EU portaali avalehel.

Palun pange tähele, et WiFi4EU võrgu puhul vastutab esimeses etapis kasutajate registreerimise ja autentimise ning seega mis tahes võimaliku andmete kogumise ja töötlemise eest omavalitsus ja internetiteenuse osutaja, kellega omavalitsus on lepingu sõlminud. Selles etapis peavad kõik WiFi4EU levialad vastama isikuandmete kaitse põhimõtetele ning kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktide ning eriti määruse (EÜ) nr 45/2001 nõuetele.

Teises etapis (eeldatavasti alates 2019. aastast) võetakse kasutusele ühtne autentimisplatvorm, mis võimaldab kasutajatel registreeruda ainult ühe korra ja liikuda ühest WiFi4EU levialast teise nii, et nad ei pea oma andmeid uuesti sisestama.

9. TEHNILISED KÜSIMUSED

9.1 Mis on toetuslepingu artikli 4.1 määratluse järgi „domeeninimi“?

Domeeninimi on WiFi4EU võrgu pääsulehe veebiaadress (URL). See on pääsulehe asukohaks olev veebisait ja mitte see, kuhu kasutaja pärast sisselogimist edasi suunatakse. Selle kohta teeb valiku omavalitsus.

9.2 Pääsupunktid

9.2.1 Millised on WiFi4EU pääsupunktidele esitatavad tehnilised nõuded?

Seadmete tehniline kirjeldus on esitatud konkursikutse jaotises 6.2.2 ning omavalitsuse ja komisjoni vahel allakirjutatava toetuslepingu I lisa punktis I.2.

Omavalitsus tagab, et iga pääsupunkt vastab järgmistele tingimustele:

  • toetab samaaegse kahesüsteemsuse (2,4 Ghz–5 Ghz) kasutamist;
  • omab viiest aastast pikemat tugiteenuse perioodi;
  • tõrgete vaheline miinimumaeg on vähemalt viis aastat;
  • omab spetsiaalset ja keskset halduse ühtset kontaktpunkti iga WiFi4EU võrgu kõigi pääsupunktide jaoks;
  • toetab IEEE 802.1x;
  • järgib IEEE 802.11ac Wave I;
  • toetab IEEE 802.11r;
  • toetab IEEE 802.11k;
  • toetab IEEE 802.11v;
  •  suudab teenindada vähemalt 50 samaaegset kasutajat, ilma et toimivus halveneks;
  • vähemalt 2x2 MIMO (Multiple-Input-Multiple-Output);
  • vastab HotSpot 2.0 spetsifikatsioonidele (WiFi Alliance’i sertifitseerimisprogramm Passpoint).

9.2.2 Milline on sisemiste ja välimiste pääsupunktide miinimumarv?

Pääsupunktide miinimumarv, mis on esitatud ka konkursikutse jaotises 6.2.2 ja toetuslepingu I lisa punktis I.2, on järgmine:

väliste pääsupunktide miinimumarv

sisemiste pääsupunktide miinimumarv

10

0

9

2

8

3

7

5

6

6

5

8

4

9

3

11

2

12

1

14

0

15

9.2.3 Kas pääsupunktide miinimumarvu on võimalik (proportsionaalselt vautšeri väärtusega) vähendada?

Ei, see ei ole võimalik. Pääsupunktide arv on kindlaks määratud toetuslepingu I lisa punktis I.2. Selles osas ei ole võimalik erandit teha, sest algatuse raames ei ole osalist rahastamist ega osalist tingimuste täitmist ette nähtud. Pääsupunktid võivad siiski hõlmata mitut piirkonda, isegi kui need ei asu füüsiliselt üksteise lähedal ega ole omavahel seotud. Lisaks sellele saab igasse asukohta paigaldada rohkem kui ühe pääsupunkti (nt WiFi signaali tugevdamiseks).

9.2.4 Kas saame pääsupunktide miinimumarvu eri võrkude vahel ära jagada?

Kui pääsupunktid asuvad erinevates asukohtades (nt linna peaväljak ja raamatukogu) ja need kõik on ühendatud sama pääsulehega, siis käsitatakse seda ühe WiFi4EU võrguna.

Kui pääsupunktid on aga jagatud ja iga rühm on ühendatud erineva pääsulehega (kui soovitaksegi erinevaid pääsulehti, nt ühte muuseumi ja ühte raamatukogu jaoks), siis käsitatakse neid erinevate WiFi4EU võrkudena.

Palun pidage meeles, et kui tehakse otsus luua erinevad võrgud/pääsulehed, siis tuleb kõiki pääsulehti ka hooldada. See omakorda võib suurendada ressursi- ja tegevuskulusid.

9.2.5 Kas ühes asukohas võib olla rohkem kui üks pääsupunkt?

Jah. Toetuslepingus ei ole pääsupunktide jaotusele piiranguid seatud. Selles osas teevad otsuse omavalitsused ise, võttes arvesse seda, kuidas nad näevad pääsupunkte kõige paremini kasutajaid teenindamas.

9.2.6 Kas WiFi4EU vautšer hõlmab ka olemasolevate pääsupunktide uuendamist?

Jah, WiFi4EU vautšerit võib kasutada olemasoleva üldkasutatava WiFi võrgu uuendamise rahastamiseks, tingimusel et uuenduse abil muudetakse võrk konkursikutses esitatud tingimustele vastavaks.

9.3 SSID

9.3.1 Kuidas tuleks võrk (SSID) üles seada?

WiFi4EU võrgu SSID tuleks nimetada vastavalt toetuslepingu I lisale. WiFi4EU võrgunimi on nimi, mille omavalitsus soovib WiFi4EU võrgule (nt raekoda) anda, et seda oleks võimalik suhtluses INEAga identifitseerida ja seda muudest võrkudest eristada.

9.3.2 Kas võime kasutada muud SSIDd kui WiFi4EU?

Lisaks standardsele SSID-le WiFi4EU (mis põhineb avatud võrgul ja pääsulehel) on võimalik edastada ka:

- ühte SSIDd omavalitsuse sisekasutuseks, nt teenindades linnavalitsuse või avaliku raamatukogu haldustöötajaid, või osalemiseks aruka linna projektis

ja/või

- ühte SSIDd, et osutada WiFi4EU kasutajatele WiFi4EU rakendamise esimeses etapis turvatud autentimisteenust (nt „WiFi4EU – Turvatud“).

Palun pange tähele, et algatuse WiFi4EU rakendamise teises etapis luuakse ühtne turvatud autentimisteenus, mis katab kõiki WiFi4EU võrke Euroopas (vt ka küsimus 9.4). Seega, kui esimeses etapis (nagu eespool kirjeldatud juhul) on turvatud autentimisteenust osutav kohalik SSID rajatud, võib selle teises etapis kas eemaldada või jätkata edastamist paralleelselt.

Ükski täiendav SSID ei tohiks ühelgi juhul mõjutada avalikkusele pakutava teenuse kvaliteeti. Omavalitsus peaks samuti asjakohaselt eristama täiendavate SSIDde nimesid avatud SSID nimest WiFi4EU.

Täpsema teabe saamiseks vt toetuslepingu I lisa punkt I.5.

9.4 Kes vastutab kasutajate autentimise eest?

Algatuse esimeses etapis vastutavad kasutajate autentimise, neile õiguste andmise ja aruandluse eest omavalitsused. Teises etapis rajatakse ELi tasandil ühtne autentimissüsteem ning omavalitsused peavad oma WiFi4EU võrgud ümberkonfigureerima, et ühendada need selle lahendusega. Kasutajatele õiguste andmine ja asjaomane aruandlus jäävad jätkuvalt omavalitsuste pädevusse. Nende kahe etapi kohta saate täpsemalt lugeda toetuslepingu I lisast.

9.5 Kas sertifitseerimisprogrammi Passpoint kasutamine on nõutav?

Nagu on kindlaks määratud toetuslepingu I lisas, on paigaldatavatele WiFi4EU seadmetele kehtestatud nõue, et need peavad vastama HotSpot 2.0 spetsifikatsioonidele, et WiFi4EU vautšerit oleks üldse võimalik kasutada. Sertifitseerimisprogramm Passpoint on nõutav, et tagada seadmete koostalitlusvõime mitte ainult teiste tootjate seadmetega, vaid ka ühtse autentimisteenusega, mida komisjon hiljem algatuse WiFi4EU teises etapis osutama hakkab.

9.6 Kas saaksite esitada WiFi4UE nõuetele vastavate seadmete nimekirja?

Siit leiate Wi-Fi CERTIFIED Passpoint® seadmete nimekirja.

9.7 Kas algatuse WiFi4EU puhul on kasutusel pääsulehe server?

Toetuslepingu I lisa punktis I.5.1 on loetletud nõuded, mis tuleb esimeses etapis seoses pääsulehega täita. Palun pange tähele, et selles etapis keskset pääsulehe serverit ei ole. Teises etapis pääsulehe majutamine tsentraliseeritakse ja seadmed tuleks vastavalt ümberkonfigureerida. Selle etapi jooksul hakkab komisjon osutama ühtset turvatud autentimisteenust ja omavalitsused peavad oma võrgud sellega ühinemiseks ümberkonfigureerima. Siiski jääb pääsulehe haldamine iga omavalitsuse kohustuseks. Vt ka küsimus 9.4.

9.8 Kui kiiresti peame paigaldusettevõtte valima?

Omavalitsustel on 18 kuud aega, et projekt vastavalt toetuslepingule ellu viia. Selle 18-kuulise rakendamisperioodi jooksul ei kehti paigaldusettevõtte valimiseks eraldi tähtaega. Siiski on soovitatav, et omavalitsused teeksid oma valiku võimalikult kiiresti, et pidada kinni rakendamise lõpptähtajast.

10. MUU

10.1 Mis on WiFi4EU arutelurühm? Kuidas saaksime osaleda?

WiFi4EU arutelurühm on interaktiivne foorum, mis toimib otsese kontaktpunktina, kus sidusrühmad (s.t omavalitsused ja WiFi paigaldusettevõtted) saavad vahetada WiFi4EU algatust käsitlevat teavet.

Rühma eesmärk on soodustada blogide, juhitud arutelude ning uudiste ja teabe jagamise abil dialoogi, et osalejad saaksid üksteisega jagada parimaid tavasid ja kogemusi ning laiendada üldise WiFi4EUga seotud teabevahetuse ulatust.

Ühinege julgesti arutelurühmaga ja öelge sõna sekka: https://ec.europa.eu/futurium/en/wifi4eu.

10.2 Mida tähendab Brexit Ühendkuningriigi taotlejatele?

Kõiki konkursikutses esitatud toetuskõlblikkuse kriteeriume tuleb täita ka pärast taotluse esitamise kuupäeva, s.t hindamis-, valiku- ja toetuse andmise menetluste ning kogu toetusperioodi ajal. Juhul kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodi jooksul ja kui ta ei ole sõlminud ELiga kokkulepet, millega tagatakse eelkõige Ühendkuningriigi taotlejate jätkuv toetuskõlblikkus, tähendab omavalitsuse õigusliku staatuse muutumine seda, et neil ei ole enam õigust WiFi4EU vautšerile. Lisaks sellele ei saa need Ühendkuningriigi omavalitsused, kellele on vautšer juba enne 29. märtsi 2019 antud, enam ELilt rahalist toetust (välja arvatud juhul, kui nad on WiFi4EU võrgu kasutusele võtnud enne nimetatud kuupäeva, jätkates võimaluse korral osalemist) või neilt nõutakse toetuslepingu II lisa punkti II.16.3.1 alapunkti a (toetusesaaja õigusliku olukorra muutumine) kohaselt projektist lahkumist.

#Wifi4EU on Twitter