Kliimameetmed

Pikaajaline 2050. aasta strateegia

Poliitika

ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta ülemaailmseid kliimameetmeid.

Üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale on nii kiireloomuline ülesanne kui ka võimalus luua kõigile parem tulevik.

Kõigil ühiskonna- ja majandussektoritel on selles oma roll – alates energiasektorist kuni tööstuse, liikuvuse, hoonete, põllumajanduse ja metsanduseni.

Euroopa saab olla esirinnas, investeerides realistlikesse tehnoloogilistesse lahendustesse, suurendades kodanike mõjuvõimu ning kooskõlastades tegevust olulistes valdkondades, nagu tööstuspoliitika, rahastamine ja teadusuuringud, tagades samal ajal õiglaseks üleminekuks vajaliku sotsiaalse õigluse.

Komisjoni visioon

Komisjon esitas oma visiooni kliimaneutraalsest EList 2018. aasta novembris, käsitledes kõiki peamisi sektoreid ja uurides üleminekuvõimalusi.

Komisjoni visioon hõlmab peaaegu kõiki ELi poliitikavaldkondi ning on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest esitab komisjon 2020. aastal esimese Euroopa kliimaseaduse ettepaneku, et sätestada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk õigusaktides.

ELi strateegia

Peale selle on Pariisi kokkuleppe osalistel palutud esitada 2020. aastaks oma pikaajalised arengustrateegiad, mille eesmärk on saavutada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heite madal tase.

Euroopa Parlament kiitis kasvuhoonegaaside netonullheite eesmärgi heaks oma 2019. aasta märtsi resolutsioonis kliimamuutuste kohta ja 2020. aasta jaanuari resolutsioonis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Kooskõlas Pariisi kokkuleppega kinnitas Euroopa Ülemkogu 2019. aasta detsembris eesmärgi muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Samuti kutsusid ELi juhid komisjoni üles koostama 2020. aastal võimalikult varakult ettepanekut ELi pikaajalise strateegia kohta, et nõukogu saaks selle vastu võtta ja esitada selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni jaoks.

Liikmesriikide strateegiad

ELi liikmesriigid peavad välja töötama riiklikud pikaajalised strateegiad selle kohta, kuidas nad kavatsevad saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, mis on vajalik nende Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste ja ELi eesmärkide täitmiseks.

Huvirühmade panus

  • 10.–11. juulil 2018 toimunud huvirühmade üritusel arutasid tulevast ELi strateegiat äri- ja teadusringkondade ning kodanikuühiskonna esindajad.
  • 17. juulist kuni 9. oktoobrini 2018 toimunud avalikule konsultatsioonile saadeti rohkem kui 2800 vastust.
  • Komisjoni visiooniga käivitati kogu ELi hõlmav arutelu ELi strateegia üle, kaasates ELi institutsioone, riikide parlamente, ettevõtlussektorit, valitsusväliseid organisatsioone, linnu, kogukondi ja kodanikke kogu Euroopas.

Olulised dokumendid

Dokumendid

2018 – Visioon ELi pikaajalisest kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegiast

2011 – Konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega Euroopa edenemiskava

2011. aastal esitles Euroopa Komisjon edenemiskava Euroopa muutmiseks 2050. aastaks konkurentsivõimeliseks ja vähese CO2-heitega piirkonnaks. Edenemiskava sisaldab võimalikke meetmeid kuni 2050. aastani, mis võimaldaksid ELil vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 80–95% – eesmärk milles arenenud riigid on ühiselt kokku leppinud. Edenemiskavas on kirjeldatud vahe-eesmärke sellel teel, poliitilisi probleeme, investeerimisvajadusi ja -võimalusi erinevates sektorites.

Olulised dokumendid:

  • 4.2012 – Inimkäitumisega seotud võimalused kliimamuutuste leevendamiseks ja nende asjakohane kaasamine kvantitatiivsetesse pikaajalistesse poliitikastsenaariumidesse