Skip to main content
Climate Action

Euroopa kliimamäärus

Euroopa kliimamäärusega kirjutatakse liidu õigusesse Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärk muuta Euroopa majandus ja ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Määrusega seatakse ka vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Kliimaneutraalsus aastaks 2050 tähendab, et ELi liikmesriigid peavad ühiselt saavutama kasvuhoonegaaside netonullheite, peamiselt heitkoguste vähendamise, keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimise ja looduskeskkonna kaitsmise kaudu.

Kliimamääruse eesmärk on tagada, et ELi kõikide valdkondade poliitika aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele ning et kõik majandussektorid ja ühiskond annaksid oma panuse.

Eesmärgid

  • Määrata kindlaks pikaajaline kava kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks 2050. aastaks kõigis poliitikavaldkondades sotsiaalselt õiglasel ja kulutõhusal viisil.
  • Seada ELile 2030. aastaks senisest kõrgem eesmärk, et suunata Euroopa vastutustundlikule teele, mis viib 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
  • Luua süsteem edusammude jälgimiseks ja võtta vajaduse korral täiendavaid meetmeid.
  • Tagada prognoositavus investorite ja muude majandustegevuses osalejate jaoks.
  • Tagada kliimaneutraalsusele ülemineku pöördumatus.

Põhielemendid

Euroopa kliimamäärusega seatakse õiguslikult siduv eesmärk vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on kohustatud võtma eesmärgi saavutamiseks vajalikke meetmeid ELi ja riiklikul tasandil, võttes samal ajal arvesse liikmesriikidevahelise õigluse ja solidaarsuse edendamise olulisust.

Kliimamäärus sisaldab meetmeid edusammude jälgimiseks ja tegevuse kohandamiseks. Need meetmed tuginevad olemasolevatele süsteemidele, nagu liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavadejuhtimise protsess, Euroopa Keskkonnaameti korrapärased aruanded ning kliimamuutusi ja nende mõju käsitlevad uusimad teaduslikud tõendid.

Edasiminek vaadatakse üle iga viie aasta järel kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohaselt tehtava ülemaailmse kokkuvõtte ajakavaga.

Kliimamääruses käsitletakse ka vajalikke samme 2050. aasta sihini jõudmiseks:

  • põhjaliku mõjuhinnangu alusel on EL seadnud 2030. aastaks uue eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Uus ELi 2030. aasta eesmärk on sätestatud kliimamääruses;
  • selleks et saavutada 2030. aastaks heite täiendav vähendamine, võttis komisjon 2021. aasta juulis vastu hulga ettepanekuid, et muuta kõiki asjakohaseid poliitikavahendeid;
  • kliimamääruses on ka esitatud protsess 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks.

Kliimamäärus hõlmab järgmist:

  • liidu õiguslik eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus;
  • ambitsioonikas 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga, tuues selgelt välja heite vähendamise ja sidumise panuse;
  • vajadus tõhustada ELis CO2 sidumist ambitsioonikama LULUCFi määruse abil, mille kohta komisjon esitas ettepaneku 2021. aasta juulis;
  • protsess 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks, võttes arvesse komisjoni avaldatavat indikatiivset kasvuhoonegaaside eelarvet aastateks 2030–2050;
  • kohustus püüelda selle poole, et pärast 2050. aastat oleks heitkogused negatiivsed;
  • sõltumatut teaduslikku nõu andva kliimamuutusi käsitleva Euroopa teadusnõukogu loomine;
  • rangemad sätted kliimamuutustega kohanemise kohta;
  • liidu poliitikasuundade tugevam sidusus kliimaneutraalsuse eesmärgiga;
  • koostöö sektoritega, et luua sektoripõhised tegevuskavad, milles kirjeldatakse kliimaneutraalsuse saavutamist majanduse eri valdkondades.

Ametlik vastuvõtmine

Euroopa kliimamäärus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 9. juulil 2021 ja see jõustus 29. juulil 2021.

Huvirühmade panus

Komisjon tegi ulatusliku analüüsi ja konsulteeris huvirühmadega, kui ta valmistas ette 2018. aasta novembris avaldatud strateegilist visiooni kliimaneutraalsest EList. Sellele järgnes kogu ELi hõlmav arutelu visiooni üle.

28. jaanuaril 2020 toimunud kõrgetasemeline avalik konverents pakkus veel ühe võimaluse avatud ja avalikuks huvirühmade aruteluks Euroopa kliimamääruse teemal enne selle lõplikku viimistlemist ja vastuvõtmist.

Üldsus sai seadusandliku ettepaneku tegevuskava kohta anda tagasisidet, mida tehti ligikaudu 1000 korral.

Dokumendid