Skip to main content
Climate Action

Kliimamuutuste põhjused

Kliimamuutuste põhjused

Fossiilkütuste põletamine, metsalangetamine ja loomakasvatus on tegevused, millega inimesed kliimat ja Maa temperatuuri tõusu aina enam mõjutavad.

Atmosfääri lisandub lisaks looduslikele gaasidele väga suur hulk kasvuhoonegaase, mis suurendavad kasvuhooneefekti ja põhjustavad globaalset soojenemist.

Kasvuhoonegaasid

Kliimamuutuse peamiseks põhjustajaks on kasvuhooneefekt. Maa atmosfääris toimivad mõned gaasid kasvuhooneklaasidena: päikesevalgus püütakse kinni ja takistatakse selle tagasipeegeldumine kosmosesse – see omakorda annab hoogu globaalsele soojenemisele.

Paljud nendest gaasidest on looduslikud, osad aga tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Näiteks:

  • süsinikdioksiid (CO2)
  • metaan
  • dilämmastikoksiid
  • fluoritud gaasid

Globaalset soojenemist põhjustab kõige enam inimtegevuse tagajärjel tekkiv CO2. Aastaks 2020 oli selle kontsentratsioon atmosfääris 48% kõrgem kui tööstusrevolutsiooni eel (enne 1750).

Inimtegevuse tagajärjel eraldub väikestes kogustes ka teisi kasvuhoonegaase. Metaan on CO2-st veelgi võimsam kasvuhoonegaas, kuid selle eluiga atmosfääris on lühem. Dilämmastikoksiid nagu CO2 säilib atmosfääris sajandeid.

Looduslikud mõjutajad – muutused päikeseaktiivsuses või vulkaaniline tegevus – on vahemikus 1890 kuni 2010 mõjutanud maailma keskmist temperatuuri vähem kui 0,1 °C.

Põhjused, miks heitkogused suurenevad

  • Söe, õli ja gaasi põletamine toodab süsinikdioksiidi ja dilämmastikoksiidi.
  • Metsalangetamine (raadamine). Atmosfääris oleva CO2 sidumisega reguleerivad puud kliimat. Selle kasulik mõju kaob, kui puud maha võetakse. Puudes ladestunud süsinik lendub atmosfääri ja suurendab kasvuhooneefekti.
  • Laienev loomakasvatus. Toidu seedimisel toodavad lehmad ja lambad suure hulga metaani.
  • Lämmastikku sisaldavad väetised tekitavad dilämmastikoksiidi heiteid.
  • Fluoritud gaasid eralduvad mitmesugustest seadmetest, mille tootmisel või milles endis neid kasutatakse. Nende gaaside heited mõjutavad kliima soojenemist pea 23 000 korda rohkem kui CO2.

Globaalne soojenemine

Võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega oli 2019. aasta keskmine temperatuur maailmas 1,1 °C kõrgem. Nii on seni registreeritud kümnenditest 2011-2020 märgitud kõige soojema aastakümnena. Praegusel ajal tõuseb inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu ühe aastakümne jooksul keskmine temperatuur 0,2 °C.

Kui temperatuur tõuseb võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 2°C, mõjutab see negatiivselt nii looduslikku keskkonda kui ka inimeste tervist ja heaolu. See on suurendanud ka ohtlike ja isegi katastroofiliste muudatuste riski globaalses keskkonnas.

Rahvusvaheline üldsus on tunnistanud vajadust hoida keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ja pingutada, et see jääks alla 1,5 °C.