Euroopa Komisjon > EGV > Dokumentide kätteandmine > Gibraltar

Viimati muudetud: 20-03-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Dokumentide kätteandmine - Gibraltar

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab õigusalane termin „dokumentide kätteandmine” praktikas? Miks kehtivad dokumentide kätteandmisel konkreetsed eeskirjad? 1.
2. Milliseid dokumente on vaja ametlikult kätte anda? 2.
3. Kes vastutab dokumentide kätteandmise eest? 3.
4. Kuidas dokumente praktikas tavaliselt kätte antakse? 4.
5. Mis saab siis, kui erandjuhul pole adressaadile võimalik dokumente kätte anda (nt seetõttu, et ta pole kodus)? 5.
6. Kas dokumentide kätteandmise kohta jääb kirjalik tõestus? 6.
7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse seadust (nt antakse dokument kolmandale isikule)? 7.
8. Kas dokumendi kätteandmise eest peab maksma ja kui peab, siis kui palju? 8.

 

1. Mida tähendab õigusalane termin „dokumentide kätteandmine” praktikas? Miks kehtivad dokumentide kätteandmisel konkreetsed eeskirjad?

Praktikas tähendab termin „dokumentide kätteandmine” kohtumenetluses kasutatavate dokumentide kätteandmist asjakohasel viisil.

Eeskirjadega on sätestatud raamistik, mida tuleb järgida, et:

  • dokumendid antaks kätte kohtu poolt heakskiidetud viisil;
  • oleks tagatud mehhanism, milles alusel osapool saab tõestada, kas konkreetne dokument on kätte antud või mitte;
  • oleks paigas tähtajad, mille jooksul võib eeldada, et toimub dokumendi kätteandmine (nt isikliku kätteandmise puhul võib eeldada, et seda tehakse samal päeval, välja arvatud siis, kui kätteandmine toimub tööpäeval pärast kella 17.00, laupäeval, pühapäeval või riiklikul pühal, mis puhul võib eeldada, et kätteandmine toimub järgmisel tööpäeval).

2. Milliseid dokumente on vaja ametlikult kätte anda?

Ametlikult kätteantavate dokumentide hulka kuuluvad taotluste vormid, taotlusi käsitlevad üksikasjad, vastuväited, vastused, taotlusi käsitlevad teatised, avaldused, otsused ja tunnistajate ütlused/kirjalikud tunnistused (kui neid kohtumenetluses kasutatakse).

3. Kes vastutab dokumentide kätteandmise eest?

Dokumendi kätteandmise eest vastutab dokumendi ettevalmistanud pool. Näiteks peab taotluse vormi kätte andma taotleja või nõuetekohaselt volitatud advokaat. Gibraltari ülemkohus dokumente kätte ei anna.

4. Kuidas dokumente praktikas tavaliselt kätte antakse?

Tavaliselt antakse dokumente kätte järgmisel viisi:

back

ÜlesÜles

  • isiklikult;
  • postiga; või
  • jättes dokumendi tsiviilkohtumenetluse eeskirjade (Civil Procedure Rules) eeskirjas 6.5 kindlaks määratud kohta (s.t juhul, kui osapool pole teatanud oma ametlikku asukohta).

Dokumente võib kätte anda faksi teel, kui üks pooltest või tema seaduslik esindaja on dokumente kätte andvale poolele eelnevalt kirjalikult teatanud, et ta on sellega nõus. Sarnast sätet kohaldatakse ka kätteandmise puhul elektroonilise posti teel, ent eeskirjades nähakse ka ette, et see võib toimuda üksnes juhul, kui mõlemad pooled toimivad seadusliku esindaja kaudu.

Kätteandmist on võimalik teostada ka muul viisil. Selleks on vaja esitada ülemkohtule taotlus koos tõenditega. Otsusega määratakse kindlaks kätteandmise viis.

Kohtumäärus või mõni muu otsus, mis sisaldab teatist karistuse kohta, tuleb tavaliselt isiklikult kätte anda.

5. Mis saab siis, kui erandjuhul pole adressaadile võimalik dokumente kätte anda (nt seetõttu, et ta pole kodus)?

Tsiviilkohtumenetluse eeskirjade eeskirjas 6.5 on sätestatud, et pool peab teatama oma ametliku asukoha kohtu jurisdiktsioonis (olgu selleks siis tema elukoha, töökoha või advokaadi aadress). Dokumente võib kätte anda kas posti teel või jätta need adressaadi peamisele või viimasele teadaolevale aadressile või tema töökohta. Teise võimalusena, kui pool on palganud advokaadi ja teda selleks volitanud, võib viimane dokumendi tema nimel vastu võtta.

6. Kas dokumentide kätteandmise kohta jääb kirjalik tõestus?

Kui kohtueeskirjad näevad ette, et kirjalik tõestus peab olema, tuleb esitada kätteandmisteatis. Selles peab olema öeldud, et dokumenti ei tagastatud kohale toimetamata, ning kirjeldatud, milline oli kätteandmise viis ning mis kuupäeval dokument postitati/isiklikult kätte anti/faksiti/jäeti ettenähtud kohta. Selleks on olemas kindel vorm.

Kui kätteantud dokumendiks on taotluse vorm, peab taotleja esitama kätteandmisteatise seitsme päeva jooksul taotluse vormi kätteandmisest. Kui taotleja seda ei tee, ei tehta tema kasuks ka tagaseljaotsust.

7. Mis saab siis, kui adressaat ei saa dokumenti kätte või kätteandmisel rikutakse seadust (nt antakse dokument kolmandale isikule)?

Kas dokumentide kätteandmist võib sellest hoolimata lugeda kehtivaks (nt kas seaduse rikkumist võib heastada) või peab dokumendid uuesti kätte andma?

Harilikult püütakse dokumente uuesti kätte anda, tingimusel et asjaomane aegumistähtaeg ei ole veel möödas.

Ülemkohtul on siiski õigus loobuda kätteandmisest erandlikel juhtumitel. Selle näiteks on juhtum, kus kostjat on taotlusest nõuetekohaselt ja täielikult teavitatud, kuid taotleja pole dokumente aegumistähtaja jooksul kätte andnud, kuna toimetas need näiteks valele aadressile.

8. Kas dokumendi kätteandmise eest peab maksma ja kui peab, siis kui palju?

Kuna dokumente annab kätte üks menetluse osapooltest või tema advokaat, kannab kõik sellega seotud kulutused kõnealune pool. Lõivu suurus sõltub kätteandmise viisist.

« Dokumentide kätteandmine - Üldteave | Ühendkuningriik - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-03-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik