Euroopa Komisjon > EGV > Kohtuotsuste jõustamine > Inglismaa & Wales

Viimati muudetud: 13-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtuotsuste jõustamine - Inglismaa & Wales

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mida tähendab jõustamine pööramine tsiviil- ja kaubandusasjades? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Täitemeetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks? 3.1.
3.2. Milline on täitemeetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Mida tähendab jõustamine pööramine tsiviil- ja kaubandusasjades?

Jõustamine on kohtu poolt sanktsioneeritud toiming, millega sunnitakse võlgnikku täitma kohtu korraldusi.

Inglismaa ja Walesi õigussüsteemis kuulub täitemeetme valiku õigus täielikult võlausaldajale.

Kasutatava täitemeetme valikul peab võlausaldaja arvestama, kas:

  • on tõenäoline, et ta oma raha ja kohtukulud kostjalt kätte saab;
  • kostja võlgneb teistele isikutele raha või kas tal on teisi krahvkonnakohtu otsuseid;
  • kostja omab kaupu või varasid, mida on võimalik talt ära võtta ja enampakkumisel müüa;
  • kostja käib tööl;
  • kostjal on muid tulusid, näiteks laekumised investeeringutest;
  • kostjal on panga-, elamuhoiupanga- või muu konto;
  • kostja omab kinnisvara (maja) või
  • keegi muu võlgneb kostjale raha.

Järgnevalt on esitatud teave erinevat liiki täitemeetmete kohta. Võlausaldaja valib nimetatud meetmetest ühe, mille kasutamisel on tõenäosus võlgnetavat raha kätte saada kõige suurem. Näiteks, kui kostja on töötu või füüsilisest isikust ettevõtja, oleks töötasu arestimise korralduse taotlemine raha ja aja raiskamine. Kui aga kostjal on pangakontol raha, võib korraldus kolmanda poole võla kohta olla asjakohane.

Kohus ei saa tagada, et võlausaldaja oma raha tagasi saab ning iga tehtud kohtutoimingu eest tuleb tasuda kohtule riigilõiv. Kuigi kohus lisab riigilõivu summale, mida kostja juba võlgneb, ei saa kohus võlausaldaja tagastada juba makstud summat, kui võlausaldaja oma raha kostjalt tagasi ei saa.

back

ÜlesÜles

Erinevad täitemeetmete liigid on:
Arestimine/täideviimine (distraint/execution)

Need on oma mõjult sarnased meetmed, st kaupade kinnipidamine nende võimalikuks äravõtmiseks ja kaupade kinnipidamine müügiks enampakkumisel kohtuotsuses määratletud võla kulude katteks. Arestimine tähendab kohtuvälist jõustamist kaupade kinnipidamise abil; täideviimine on aga tsiviilkohtu otsuse täitmisele pööramine kaupade võetuse abil. Mõlemat meetodit hakatakse peatselt ühiselt nimetama „kaupade kohtu järelevalve alla võtmiseks”.

Täideviimise jõustamiseks tuleb kohtult taotleda täitemäärust. Määrusest on abi üksnes juhul, kui kostjal on:

  • võlausaldaja poolt näidatud aadressil piisavalt kaupa, mida raha saamiseks võib enampakkumisel müüa või
  • kogu määruses nõutud rahasumma (et takistada kaupade müümist).

Enne kui kohus võib väljastada määruse, peab kostja olema:

  • jätnud maksmata rahasumma, mille kohta talle on tehtud maksmiskorraldus;
  • hilinenud vähemalt ühe maksega.

Kohtutäiturid ei saa alati kostja kaupu ära võtta ja müüa. Näiteks ei saa nad ära võtta olulisi majapidamistarbeid ega käsitöölise tööriistu või kaupu, mis on järelmaksuga müügilepingu või rendilepingu objektiks. Kohtutäitur ei võta ära kostja kaupu, mille väärtusest pärast nende võtmis- ja müügikulude mahaarvamist ei piisa määrusega ettenähtud summa maksmiseks. Sageli müüakse kaubad enampakkumisel hinnaga, mis moodustab vaid väikese osa nende esialgsest väärtusest. Pealegi võivad kostja kaubad juba olla arestitud mõne teise täitemääruse alusel tegutsevate kohtutäiturite poolt.

back

ÜlesÜles

Täiendavat teavet täitemääruste kohta English PDF File (PDF File 236 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

Töötasu arestimise korraldused

Selle täitemeetodi puhul hangitakse korraldus arvata võlgniku töötasust või palgast selle väljamaksmise päeval maha kindel summa, mis edastatakse otse võlausaldajale.

Töötasu arestimise korraldust ei saa väljastada enne, kui keegi on kostja tööle võtnud. Korraldust ei saa anda, kui kostja on töötu või füüsilisest isikust ettevõtja. Seega võib juhtuda, et kohus ei saa korraldust anda või saab anda korralduse sissenõutava summa tagasimaksmiseks üksnes väikeste osamaksetena, kui kostja elamiskulud on tema sissetulekust suuremad.

Täiendavat teavet töötasu arestimise korralduste kohta English PDF File (PDF File 239 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

Debiteerimiskorraldused (charging orders) – sealhulgas müügi- ja peatamiskorraldused

Debiteerimiskorraldus ei luba kostjal oma varasid müüa (kinnisvara, maa, investeeringud) ilma, et ta maksaks summa, mis ta võlausaldajale võlgneb. Võlausaldajale makstakse võlgnetav summa kas müügituludest, kui võlgnik müüb ära kinnisvara, või pärandist saadud tuludest, kui võlgnik sureb. See menetlus võib hõlmata lisaks veel kahte liiki kohtukorraldusi. Kõigepealt müügikorraldust, millega kohus saab kiirendada debiteerimiskorralduse raames toimuvat kinnisasjade müüki. Teiseks peatamiskorraldust, mis ei luba võlgnikul käsutada kinnisasju, kui viimane ei soovi, et tema vastu algatatakse menetlus debiteerimiskorralduse alusel. 

back

ÜlesÜles

Täiendavat teavet debiteerimiskorralduste kohta English PDF File (PDF File 222 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

Kolmanda poole võlakorraldused (varem tuntud käendusmenetlustena)

Selle täitemeetme puhul hangitakse kohtu korraldus võlgniku pangakontode külmutamiseks. Võlga kattev summa kantakse sel juhul võlausaldajale automaatselt üle. Kui pangakontodel olevad summad võlga ei kata, kasutatakse neid võla osaliseks tagasimaksmiseks.

Täiendavat teavet kolmanda poole võlakorralduste kohta English PDF File (PDF File 222 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

Pankrotimenetlus

Kui võlgnetav summa on suurem kui 750 naela, võib võlausaldaja taotleda ka kostja vastu pankrotimenetluse algatamist. Seda võidakse menetleda nii krahvkonnakohus kui Kõrgemas Kohtus. Kuid see võib olla kallis.

Kohtusse kutsumine

Seda täitemeedet kasutatakse vaid maksmata maksude sissenõudmisel. Võlgnik tuleb kohtusse ning talt päritakse avalikul kohtuistungil vande all aru selle kohta, miks ta ei ole oma võlga ära maksnud, kusjuures püütakse eeskätt välja selgitada, mida võlgnik on teinud kõikide nende rahasummadega, millele tal pärast kohtuotsuse langetamist on olnud juurdepääs ning miks ta selle rahaga oma võlga ära ei maksnud. See menetlus on praegu läbivaatamisel.

back

ÜlesÜles

Teabe hankimise korraldused (varem tuntud suulise küsitlemisena)

Kuigi see menetlus ei ole oma olemuselt täitemeede, võimaldab see võlgnike küsitlemise abil hankida teavet nende varade kohta, et võlausaldaja oleks täitemeetme valimiseks paremini informeeritud. Käesoleval ajal Inglismaa ja Walesi täitesüsteemi uuendamiseks tehtud ettepanekute osana kavatsetakse neid õigusi laiendada ulatuslikumat andmete avalikustamise korraldust (Data Disclosure Order) hõlmava süsteemi juurutamise abil.

Täiendavat teavet teabe hankimise korralduste kohta English PDF File (PDF File 205 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

2. Millistel tingimustel võidakse välja anda täitekorraldus või jõustamisotsus?

2.1. Menetlus

Jõustada on võimalik nii kohtu- kui kohtuväliseid otsuseid, sealhulgas krahvkonnakohtu ja Kõrgema Kohtu otsuseid kui ka muid otsuseid, mille täitmiseks on võimalik valida meetmed eespool loetletute hulgast, sealhulgas ka magistraatide kohtu (kohus teatud tsiviilasjade lihtmenetluse korras arutamiseks) ja erinevate erikohtute otsuseid ning teatud üürivõlgnevusi ning maksmata makse, lõive ja legaliseeritud parkimistrahve.

Jõustamiseks ei ole alati vaja taotleda kohtu korraldust. Üüri, maksude, tolli- ja aktsiisimaksude ning parkimistrahvide maksmata jätmise korral võib arestimismenetluse läbi viia ilma kohtu eelneva nõusolekuta.

back

ÜlesÜles

Nii krahvkonnakohus kui Kõrgem Kohus on pädevad väljastama täitekorraldust, kui nad on ise kohtuotsuse langetanud. Siiski tuleb märkida, et krahvkonnakohtu kohtutäitur ei saa sisse nõuda 5000 naela ületavat summat (välja arvatud 1974. aasta tarbijakrediidi seadusega (Consumer Credit Act) reguleeritud lepingu täitmine, mida on võimalik täitmisele pöörata üksnes krahvkonnakohtus). Krahvkonnakohtu otsused üle 5000 naela suuruste summade kohta tuleb suunata Kõrgemale Kohtule, kus selle jõustab täitevametnik. Kõrgema Kohtu täitevametnikud ei saa jõustada vähem kui 600 naela suuruseid kohtuotsuseid.

On olemas menetlus, mille võlausaldaja võib valida siis, kui ta soovib krahvkonnakohtu otsuse 600-1500 naela suuruse summa kohta Kõrgemale Kohtule täideviimise abil jõustamiseks üle anda. Samas tuleb märkida, et Kõrgemas Kohtus ei menetleta töötasu arestimist; kui seda täitemeedet soovitakse kasutada, tuleb kohtuasi suunata krahvkonnakohtusse.

Kui nõue väljastati rahaliste nõuete sidussüsteemi (Money Claim Online) abil, võib ka täitemäärust taotleda sidussüsteemi English PDF File (PDF File 205 KB) abil.

Täitevesindajate ametiseisund, vastutus ja volitused
  • Kõrgema Kohtu täitevametnikud (varem tsiviilkohtunikud (Sheriffs).

    Kuni 31. märtsini 2004. aastal jõustasid Kõrgema Kohtu määrusi tsiviilkohtunikud (Sheriffs). Tsiviilkohtunike määramist reguleeris 1887. aasta tsiviilkohtunike seadus (Sheriffs Act). Tema Majesteedi Kuninganna määras ülemtsiviilkohtunikud igal aastal kõikidesse foogtkondadesse (bailiwick) (see on territoorium, mille eest ülemtsiviilkohtunik vastutab – vastab tavaliselt Inglismaa või Walesi krahvkonnale).  Ülemtsiviilkohtunikud vastutasid küll Kõrgema Kohtu täitemenetluse eest oma foogtkonna piires, kuid isiklikult nad täitmisega ei tegelenud. Nad delegeerisid täitetoimingute sooritamise volitused abitsiviilkohtunikele (tavalisel oli selleks praktiseeriv advokaat) ja nende ametnikele (kes koos oma kohtutäituritega igapäevast täitevtööd tegid). Neile kuulus Kõrgema Kohtu fieri facias määruste (see on täitemäärus võla sissenõudmiseks, kui kohtuotsus on langetatud võlgniku kahjuks), samuti kaupade valduse ja tagastamise määruste täitmise ainuõigus.

    Alates 1. aprillist 2004 täidavad Kõrgema Kohtu määruseid Kõrgema Kohtu täitevametnikud. Need on lordkantsleri poolt ametisse määratud elukutselised täitevtöötajad, kelle tööpiirkonnad kattuvad teatud posti laialikande piirkondadega. Nende ametisse määramist ja volitusi reguleerivad 2003. aasta kohtute seaduse (Courts Act) 7. lisa punkt 99 ja 2004. aasta eeskirjad kõrgema kohtu täitevametnike kohta (High Court Enforcement Officers Regulations). Ametisse määramiseks peavad nad vastama paljudele kriteeriumitele, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu kutseoskused, ausus finantsasjades, kutseühingu liikmeks olemine, soov tegeleda erinevate asjadega, sobiv käitumine ja distsiplineeritus.

    Nagu tsiviilkohtunikudki, võivad ka Kõrgema Kohtu täitevametnikud täita krahvkonnakohtu rahalisi otsuseid, kui sissenõutav rahasumma on suurem kui 600 naela ja võlausaldaja on otsustanud võla Kõrgemale Kohtule täideviimiseks üle anda.

  • Krahvkonnakohtu kohtutäiturid

    Krahvkonnakohtu kohtutäiturid on kohtuteenistuse töötajad ja seega riigiametnikud, kes tegelevad krahvkonnakohtutes tehtud ja registreeritud kohtuotsuste ja/või korralduste täitmisega. Nad täidavad täitemäärusi, võtavad valdusmääruste alusel tagasi maad ja nõuavad kaupade tagastamise määruste kohaselt tagasi kaupasid. Lisaks täidavad krahvkonnakohtu kohtutäiturid muid tööülesandeid, kaasa arvatud dokumentide ja üleandmismääruste isiklik kättetoimetamine.

  • Atesteeritud kohtutäiturid

    Atesteeritud kohtutäiturid on erakohtutäiturid, kes on atesteeritud dokumendi Distress for Rent Rules English (rendi eest arestimise eeskirjad) põhjal ning ametisse kinnitatud krahvkonnakohtus tegutseva ringkonnakohtuniku poolt. Rendi eest arestimine tähendab rentniku kaupade kinnipidamist üürileandja poolt eesmärgiga tagada rendivõlgnevuse maksmine ilma kohtu sekkumiseta. Terve rea muude seaduste kohaselt on atesteeritud kohtutäituritel lubatud sisse nõuda ka muid erivõlgu, nagu näiteks kohalikku kinnisvaramaksu (council tax), äritegevuseks kasutatava kinnisvara maksu (non-domestic rates) jms. Need on kohalikud maksud, mida majaperemehed ja üksikisikud kohalikele omavalitsustele maksavad.

  • Erakohtutäiturid

    Erakohtutäiturid nõuavad võlga sisse siis, kui eeskirjades ei ole sätestatud, et võla sissenõudjaks peab olema Kõrgema Kohtu täitevametnik, krahvkonnakohtu kohtutäitur või atesteeritud kohtutäitur. Erakohtutäituriks saamisel ei esitata nõudeid kutseoskuste kohta.

  • Magistraadi kohtud

    Alates 1. aprillist 2001 võtsid magistraadi kohtute komiteed (Magistrates Courts Committees) politseilt ametlikult üle põhivastutuse rahatrahvide maksmata jätnute ja distsiplinaarkaristuste rikkujate vastu suunatud täitemääruste eest. Uue korra kohaselt määravad magistraadi kohtute komiteed ise oma täitemääruste täitmise viisi. Mõned neist on tööle võtnud oma täitevametnikud, teised tellivad töö väljast tunnustatud täitevbüroodelt või politseilt ning mõned kombineerivad neid meetodeid. Lisaks tellivad mõned magistraadi kohtute komiteed arestimismääruste täitmist ka era- või atesteeritud kohtutäituritelt (kes ei pea tingimata töötama tunnustatud täitevbüroodes).

Juristide või muude õigusnõustajate kasutamine

Võlausaldaja ei pea esitama oma täitetaotlust juristi või mõne muu õigusnõustaja vahendusel.

Täitemenetlused võivad siiski olla keerulised, eriti Kõrgemas Kohtus. Seepärast võivad võlausaldajad enne täitemenetluse alustamist vajada nõustamist advokaadilt, õiguskeskuselt või kodanike nõustamise büroolt. Mõned krahvkonnakonnakohtud on ka Kõrgema Kohtu piirkondlikeks registriteks. Sealsed töötajad või Kõrgema Kohtu personal Londonis võivad anda rohkem teavet Kõrgema Kohtu täitetoimingute kohta. Kuid nad ei saa siiski öelda, millist täitemeedet kasutada. Selle otsuse peab tegema võlausaldaja ise.

Täitekulude skaala

Kõikide täitemeetmete eest tuleb kohtule maksta erineva suurusega lõivu. Eespool sai juba mainitud, et kuigi kohus lisab kostja võlale lõivu kohtu teenuste eest, ei saa kohus tagastada võlausaldaja poolt juba makstud summat, kui võlausaldaja oma raha kostjalt tagasi ei saa.

Krahvkonnakohtu täitemeetmetele praegu kehtivad lõivud English PDF File (PDF File 205 KB) võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

back

ÜlesÜles

Kõrgema Kohtu täitemeetmetele praegu kehtivad lõivud English võib leida kohtuteenistuse veebilehelt.

2.2. Sisulised tingimused

Eespool nimetatu kohaselt kuulub Inglismaa ja Walesi õigussüsteemis täitemeetme valiku õigus täielikult võlausaldajale. Vastutavatel võlausaldajatel, kes on hankinud kohtult kehtiva kohtuotsuse ja kellele võlga veel ei ole ära makstud, on õigus nõuda selle kohtuotsuse jõustamist kõige asjakohasemate vahenditega, mis on neile kättesaadavad. Kohtu asi ei ole sellesse valikuvabadusse sekkuda. Seepärast, kui on olemas kehtiv kohtuotsus, hageja on vormid korrektselt täitnud ja esitanud nõutud täiendava teabe ning ära maksnud nõutava lõivu, on kohus kohustatud järgima võlausaldaja soove ning kasutama võlausaldaja valitud täitemeedet.

3. Täitemeetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla täitemenetluse objektiks?

Täitetoimingu võib pöörata järgmistele varadele:

  • pangakontod, kui kasutatakse kolmanda poole võlakorralduse (või käenduse)  menetlust;
  • materiaalne vallasvara, kui kasutatakse arestimist või täideviimist;
  • registreeritud transpordivahendid, kui kasutatakse arestimist või täideviimist;
  • kinnisvara, kui kasutatakse debiteerimiskorralduse menetlust;
  • töötasud ja palgad, kui kasutatakse töötasude arestimise menetlust.

Kohtusse kutsumise menetlust võib kasutada üksnes maksmata maksude kohta esitatud nõuete puhul. 1974. aasta tarbijakrediidi seadusega reguleeritud lepingute täitmise kohta esitatud nõudeid võib sisse nõuda üksnes krahvkonnakohtute kaudu, seda isegi juhul, kui sissenõutavad summad ületavad tavalisi krahvkonnakohtute piirsummasid. Arestimistoimingut ei saa kasutada kaupade puhul, mis on rendilepingute või järelmaksuga ostulepingute objektiks.

back

ÜlesÜles

Ei ole olemas ammendavat ja muutumatut arestimisest vabastatud kaupade loendit. Kuid on olemas juhised. Kohtutäitur võib ära võtta üksnes kostjale kuuluvaid või ühisomandis olevaid kaupu. Näiteks ei saa kohtutäitur võtta kaupu, mis kuuluvad kostja partnerile – sealhulgas ka isikule, kellega kostja koos elab nagu oleks ta temaga abielus.

Peab olema tõenäoline, et kohtutäituri poolt võetud kaubad toovad enampakkumisel raha sisse. Kohtutäiturid ei saa kaupu ära võtta, kui kaupade eest nende hinnangul nii palju ei maksta, et pärast nende äravõtmise ja enampakkumise kulude tasumist jääks veel midagi üle määruses nimetatud summa tasumiseks.

Kohtutäitur ei saa ära võtta:

  • asju, mida kostja vajab oma töös või äritegevuses, nagu näiteks oskustöölise tööriistu või raamatuid;
  • olulisi majapidamistarbeid, mida kostja ja tema pere vajavad, nagu riideid ja voodipesu;
  • asju, mis on renditud, liisitud või järelmaksulepinguga ostetud (sealhulgas autod);
  • kaupu, mis võivad juba olla arestitud teise kohtumääruse põhjal tegutsevate kohtutäiturite poolt või
  • varustust, mis ei kuulu äritegevuse juurde (näiteks kontorimööbel, liisitud masinad ja sõidukid).

Töötasu arestimise korralduse puhul võtab kohus arvesse, kui palju raha vajab kostja elamiseks, st toidu, üüri või hüpoteekide ja põhitarbeesemete eest tasumiseks ning regulaarselt laekuvate arvete (näiteks elektriarved) maksmiseks. Seda nimetatakse “töötasu kaitstud määraks”. Korraldus väljastatakse siis, kui kostja teenib töötasu kaitstud määrast rohkem.

back

ÜlesÜles

Kui kolmanda poole võlakorralduste puhul ei saa võlgnik oma panga- või elamuhoiupanga kontolt raha välja võtta ja kurdab, et temal ja ta perekonnal on seetõttu tavapäraste elamiskulude tasumisega raskusi, võib ta taotleda kohtult makseraskuste leevendamise korralduse väljastamist, mis lubab teha ühe või mitu makset kindlaksmääratud isikutele.

3.2. Milline on täitemeetmete mõju?

Kui võlgnik ja kolmas pool ei täida kohtukorralduse nõudeid, võib neid kohtukorralduse täitmatajätmise eest karistada. Kohtukorralduse mittetäitmise eest ettenähtud karistuste hulka kuuluvad vabandamine (vabandamine kohtuniku ees avalikul kohtuistungil), trahv ja kõige tõsisematel juhtudel vangistus kuni 14 päeva.

Pankadel on teatud kohustused seoses teabe avalikustamise ja pangakontode arestimisega.  Kui pank saab kolmanda poole võlakorralduse, mis on suunatud mõne tema kliendi vastu, ei pea pank avalikustama, kui palju raha selle isiku pangaarvel on. Pank võib öelda, et kontol  ei ole raha; et raha on ebapiisavalt kogu summa tasumiseks, kuid et on võimalik ära maksta osa nõutud summast või et pangakontol on piisavalt raha, et ära maksta kogu nõutud summa. Andmekaitseeeskirjad on väga ranged ja hõlmavad ka teavet, mida pank lisaks siinnimetatule väljastada tohib. Varem juba nimetatud ulatuslikumat andmete avalikustamise korraldust hõlmava süsteemi juurutamine peaks sundima pankasid andma rohkem teavet võlgnike rahaasjade korralduse kohta pangas.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Kõikides korraldustes on ära toodud asjakohase teabe esitamise või kohtu korralduse täitmise tähtaeg, samuti on esitatud maksimaalsed karistused kohtu korralduse täitmatajätmise eest.

back

ÜlesÜles

4. Kas täitemeetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kõiki kohtulikke täitemeetmeid (debiteerimiskorraldused, töötasu arestimise korraldused ja kolmanda poole võlakorraldused) menetletakse kaheastmeliselt. Varem nimetati neid menetlusastmeid  „tinglikuks” ja „absoluutseks”, nüüd nimetatakse neid „vaheastmeks” ja „lõppastmeks”. Menetluse vaheaste on täielikult paberipõhine kohtufunktsioon ja võlgnik selles ei osale. Et meetme menetlemine jõuaks lõppastmele, peab toimuma kohtuistung, kuhu on kutsutud ka võlgnik ning selleks ajaks peab võlgnik olema suuteline tooma põhjendusi näiteks selle kohta, miks kavandatud täitemeetme menetlemist ei tuleks jätkata. Lõppkohtuistung peetakse samas kohtus, kuhu esitati esialgne taotlus nimetatud täitemeetme kohta (kui ei ole eraldi soovitud muud toimimisviisi). Kõikidele menetluspooltele teatakse õigeaegselt kohtuistungi kuupäev ning kõikide kohtuasjade puhul on ka kindlaks määratud see minimaalne ajavahemik, mis peab jääma vaheastme, lõppistungist teatamise ja lõppistungi enda vahele, et võlgnikul (ja kõikidel teistel otseselt kaasatud kolmandatel pooltel, näiteks pangal kolmanda poole võlakorralduse menetlemisel) oleks aega kohtuasja ettevalmistamiseks. Kui lõppistungi kuupäev pooltele ei sobi, peab seda saama edasi lükata pooltele paremini sobivale kuupäevale. Sellisel juhul jääb ajutine korraldus kehtima, kuid seda ei saa muuta lõplikuks enne nimetatud kohtuistungi toimumist.

See annab võlgnikele võimaluse esildiste tegemiseks pakutud täitemeetme vastu enne menetluse jätkamist. Kui kohus on korralduse teinud, ei saa seda otsust edasi kaevata. Sobivate asjaolude olemasolu korral võib esitada üksnes kõrvalejätmise taotluse või apellatsioonkaebuse esialgse kohtuotsuse vastu, mis andis võlausaldajale esialgse loa täitmist taotleda. Kohus võib täitemenetluse tühistada üksnes siis, kui kohtuotsus on apellatsioonkaebusega edukalt vaidlustatud või kõrvale jäetud. Kui kohtuotsus vaidlustatakse pärast seda, kui kohus on võlausaldajale täitmisele pööramise loa juba andnud, võib määruse täitmise peatada kohtule esitatud taotluse alusel. Kohtutäiturid ei tohi kaupu ära võtta, vaid peavad jätkama nende sissenõudmist (see tähendab, kirjutama üles need kaubad, mida hiljem võib kinni pidada ja müümiseks ära võtta).

Nagu varem mainitud, ei saa kohus keelduda võlausaldaja poolt valitud täitemeetme kasutamisest, kui viimane on kohtule esitanud  nõuetekohase täitetaotluse. Seega ei vaja võlausaldaja ka õiguslikke abivahendeid meetme määramise kohta tehtud otsuse edasikaebamiseks.

Täiendav informatsioon

  • Kohtuteenistuse juhendid täitemeetmete ja lõivude kohta English
  • Põhiseadusosakond English
  • Valge raamat tõhusa jõustamise kohta English (koos jõustamissüsteemi muutmise kohta tehtud valitsuse ettepanekute üksikasjadega):
  • Täiteteenistuste Ühing English
  • Inglismaa ja Walesi Ülemtsiviilkohtunike Ühing English 
  • Kõrgema English Kohtu Täitevametnike Ühing

« Kohtuotsuste jõustamine - Üldteave | Ühendkuningriik - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 13-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik