Põllumajandus ja maaelu areng

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) moderniseerimist ja lihtsustamist käsitlev konsultatsioon

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) moderniseerimist ja lihtsustamist käsitlev konsultatsioon

Konsultatsioonid
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) moderniseerimist ja lihtsustamist käsitlev konsultatsioon

ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) töötati välja 1960ndate aastate alguses, et rakendada poliitikas kõigepealt Rooma lepingus (1957) ja hiljem Euroopa Liidu lepingus sätestatud eesmärke. Nagu kõigi teiste ELi poliitikavaldkondade ja programmide puhul, kohaldatakse ÜPP suhtes ka muid aluslepingu sätteid, et tagada kooskõla Euroopa Liidu üldiste eesmärkidega.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 33) on sätestatud järgmised ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid:

a) tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ning põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;

b) selle kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajandusega tegelevate inimeste isikutulu suurendamise teel;

c) stabiliseerida turud;

d) tagada varude kättesaadavus;

e) tagada mõistlikud tarbijahinnad.
 

ÜPP on üle elanud mitmeid reforme. Viimase reformi kohta tehti otsus 2013. ja seda hakati rakendama 2015. aastal. Pärast seda on reformi esile kutsunud kontekst oluliselt muutunud. Eelkõige:

  • põllumajandushinnad on märkimisväärselt langenud ja turu ebakindlus suurenenud. Seda on muu hulgas põhjustanud makromajanduslikud tegurid ja geopoliitilised pinged, mis pärsivad asjaomases sektoris selget pikaajalist planeerimist;
  • kaubandusläbirääkimiste rõhuasetus on nähtavalt liikunud mitmepoolsetelt kokkulepetelt kahepoolsetele. See nõuab aktiivsete ja passiivsete huvide hoolikat tasakaalustamist, pöörates nõuetekohast tähelepanu teatavatele tundlikele sektoritele;
  • EL on võtnud uusi rahvusvahelisi kohustusi, mis on eelkõige seotud kliimamuutuste (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverents (COP 21)) ning kestliku arengu arvukate aspektidega (ÜRO kestliku arengu eesmärgid). Lisaks sellele mõjutavad ELi muud geopoliitilised arengud, nagu uus laiaulatuslik rändelaine.
     

Eespool nimetatu tekitas elava avaliku arutelu selle üle, kas 2013. aasta reform oli piisav, et lahendada üldisemaid probleeme, mis on seotud toetuste tasakaalu, põllumajanduse ja maapiirkondade majanduslike väljavaadete, keskkonna eest hoolitsemise (nt rohestamine), kliimamuutuste vastaste meetmete ning kestliku ja ohutute toiduainete tootmisega. Samuti tuleks arvesse võtta uusi võimalusi sellistes valdkondades nagu tervishoid, kaubandus ning bio-, ring- ja digitaalmajandus.
 

Selle taustal ja oma 2017. aasta tööprogrammi raames jätkab komisjon asjaomast tööd ning konsulteerib ulatuslikult ÜPP lihtsustamise ja moderniseerimise teemal, et maksimeerida selle panust Euroopa Komisjoni kümnesse poliitilisse prioriteeti ning kestliku arengu eesmärkidesse. Selle raames keskendutakse konkreetsetele tulevastele poliitilistele prioriteetidele, võttes arvesse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi platvormi arvamust, ilma et see piiraks läbirääkimisi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle. Kõigepealt tuleb põhjalikult hinnata praeguse poliitika tulemuslikkust.
 

Kuigi ÜPP tulevik on juba laialdaselt arutlusel olnud, hõlmab see konkreetne protsess laiapinnalist konsulteerimist ja mõjuhinnangut. Eesmärk on teha kokkuvõte olemasolevatest tõenditest ÜPP senise tulemuslikkuse kohta, koondada viimase reformi rakendamisest saadud kogemused, korraldada struktureeritud dialoog, tuua esile praegused kitsaskohad ning prognoosida ÜPP moderniseerimise ja lihtsustamisega seotud vajadusi.
 

Käesolev küsimustik on selle laialdase konsultatsiooniprotsessi osa, mis aitab kaasa mõjuhinnangu koostamisele. Tulemused avaldatakse käesoleval veebilehel ja neid esitletakse 2017. aasta juulis toimuval avalikul konverentsil.