Current portal location

Website content

Korduma Kippuvad Küsimused

Other linguistic versions available via language menu

Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus on kaubanduslepingu nimetus, mille üle Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid läbirääkimisi peavad. Läbirääkimiste eesmärk on kõrvaldada paljudes majandussektorites kaubandustõkked (tariifid, tarbetud regulatsioonid, investeerimispiirangud jmt), et lihtsustada ELi ja USA vahel kaupade ja teenuste ostu ja müüki. Samuti soovivad EL ja USA hõlbustada oma äriühingute investeerimist teineteise majandusse.

ELi ja USA kaubanduslepingu mõte ei ole uus. Tegelikult on valitsused, ettevõtjad ja teadlased selle üle juba pikka aega arutlenud. Viimastel aastatel on EL ja USA jõudnud järeldusele, et selle mõtte realiseerimise aeg on käes.

Enne kui otsustati alustada läbirääkimisi, panid EL ja USA 2011. aastal kokku valitsusekspertide töörühma, et teha selgeks, millise kaubandus- ja investeerimislepingu saaks kahe majandusjõu vahel välja töötada. Rühma juhtisid ühiselt ELi kaubandusvolinik ja USA kaubandusesindaja. Töökohtade ja majanduskasvu kõrgetasemeline töörühm, nagu seda nimetati, uuris süvitsi lepinguga kaasneda võivaid võimalusi ja raskusi. Järeldati, et põhjalik, kõiki sektoreid hõlmav leping oleks valdaval määral positiivne, muudaks kaubanduse avatumaks ning annaks mõlemal pool ookeani positiivse hoo majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Töörühm soovitas alustada läbirääkimisi.

Otsus alustada läbirääkimisi tulenes suures osas jätkuvast majanduskriisist ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste – niinimetatud Doha arengukava – paigalseisust. Peale selle tähendas ELi ühise põllumajanduspoliitika reform ja kõrged toorainehinnad, et mõlemad pooled olid valmis arutama põllumajanduse üle ning rääkima läbi turgude avamise teemal.

Kaubandus- ja investeerimisleping maailma kahe suurima majanduspiirkonna vahel annab võimaluse kiirendada majanduskasvu ja töökohtade loomist mõlemal pool Atlandi ookeani.

Nagu alati enne kaubanduslepingu läbirääkimise alustamise otsust viis EL lepingu võimalike mõjude kohta läbi mõjuhindamise. Mõjuhinnangus ei vaadeldud üksnes võimalikku majanduslikku, vaid ka sotsiaalset ja keskkonnamõju. Seal kaaluti ELi ja USA vahelise kaubanduse liberaliseerimise eri tasemete võimalikke tagajärgi. Igal kaalutud juhul oli üldtulemus ELi jaoks positiivne, kuid ühtlasi sai ka selgeks, et mida rohkem kaubandust liberaliseeritakse, seda parema tulemuse see annab.

Üks uuring, millele komisjoni mõjuhinnangus tugineti, oli ELi tellitud sõltumatu aruanne Londonis asuvalt majanduspoliitikauuringute keskuselt Centre for Economic Policy Research (CEPR). Selles uuringus pealkirjaga "Reducing barriers to Transatlantic Trade" ("Tõkete alandamine atlandiüleses kaubanduses") visandatakse atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse majanduslikud mõjud nii ELi kui ka USA jaoks.

Selles pakutakse, et ELi majandus võiks võita aastas 119 miljardit eurot – mis võrdub täiendava 545 euroga keskmise ELi majapidamise kohta. Uuringu kohaselt võiks USA majandus võita aastas 95 miljardit eurot ehk 655 eurot Ameerika perekonna kohta. Selle kasu saavutamine läheks väga vähe maksma, kuna see tuleneks tariifide kaotamisest ning tarbetute reeglite ja bürokraatlike tõkete kõrvaldamisest, mis raskendavad ostmist ja müüki üle Atlandi ookeani. Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse abil eeldatavalt saavutatav täiendav majanduskasv tooks kasu kõigile. Kaubanduse elavdamine on hea viis elavdada ELi ja USA majandust, luues täiendavat nõudlust ja pakkumist ilma, et selleks peaks suurendama riiklikke kulutusi või laenamist. Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus oleks kõige odavam stiimulitepakett, mida on võimalik ette kujutada.

Kuigi ELi ja USA vahel on praegugi madalad tariifid (keskmiselt 4%), on ELi ja USA majandus kokku ja nendevaheline kaubavahetus nii suur, et tariifide kaotamine mõjub hästi töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Valdkond, kus võiks kõnealuste läbirääkimistega saavutada tõelist kokkuhoidu ettevõtjatele, luua uusi töökohti ning pakkuda tarbijatele lisaväärtust, on tarbetute reeglite ja eeskirjade – nn mittetariifsete tõkete kaotamine. Mittetariifsed tõkked tulenevad regulatsioonide ja standardite erinevustest. Nende kaotamine võib olla keerukas, sest kuigi nii ELil kui ka USA-l on hästi väljaarendatud ohutuse ja tarbijakaitse tagamise süsteemid, rakendavad nad sama eesmärgi saavutamiseks sageli eri vahendeid. Kahe erineva reeglitekogumi järgimine võib olla aja- ja rahakulukas.

Mittevajaliku bürokraatiaga toimetuleku maksumus võib lisada kaupade hinnale 10–20% tariifidega võrdväärse summa, mille peab kinni maksma tarbija. Londonis asuva majanduspoliitika uuringute keskuse sõltumatus uuringus pealkirjaga „Tõkete alandamine atlandiüleses kaubanduses” arvestati välja, et kuni 80% atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse majanduslikust kasust tuleneks bürokraatia ja regulatsioonide tekitatavate kulude vähendamisest ning teenustekaubanduse ja riigihangete liberaliseerimisest. Praktikas seisneks see näiteks järgmises:

  • nii ELil kui ka USA-l on ranged autode ohutusstandardid. atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus annaks ELile ja USA-le võimaluse tunnustada teineteise standardeid, nii et ühel pool ookeani ohutuks tunnistatud autosid saaks müüa teisel pool, ilma et peaks läbima täiendavaid katseid või kohandama autosid lisaspetsifikatsioonidele vastavaks;
  • USA valitsuse hangete avamine Euroopa ehitusettevõtjatele võib tähendada, et nad saaksid konkureerida USA suurte ehitus- ja ühistranspordi projektide elluviimiseks.

Euroopa ettevõtetel, töötajatel ja kodanikel oleks USA turu avanemisest tohutult kasu. ELis on palju väga konkurentsivõimelisi ettevõtteid, kes pakuvad tippkvaliteediga tooteid ja teenuseid, nende seas palju ülemaailmseid liidreid ja tippkaubamärke. Näiteks põllumajanduses keelavad USA taimetervise regulatsioonid Euroopa õunte müügi ning nende toiduohutuse reeglite tõttu on ebaseaduslik importida paljusid Euroopa juustusid. Tariifide ja teiste kaubandustõkete kaotamine võimaldaks Euroopa tootjatel ameeriklastele rohkem müüa: see teeks head nii ettevõtjatele kui ka töökohtade hulgale. ELi tõkete kaotamine USA toodetele ja investeeringutele toob kaasa suurema valikuvõimaluse ja madalamad hinnad Euroopa inimeste jaoks. Selge on see, et turgude avamisest kaubanduse ja investeerimise jaoks võidavad mõlemad pooled.

Isegi praeguses olukorras, kus eurotsoon on taastumas majanduskriisist, pakub Euroopaga kauplemine meie USA partneritele hiiglasuuri võimalusi. EL on maailma suurim majandus: selle 500 miljoni kodaniku sissetulek inimese kohta on 25 000 eurot.

See tähendab ka seda, et EL on maailma suurim turg. Ta on tööstustoodangu ja teenuste suurim importija, tal on suurim investeeringute maht välismaal ning ta on maailma suurim välisettevõtjate investeeringute vastuvõtja.

EL on suurim USAsse investeerija (2011. aastal), suuruselt teine USA kaupade ekspordi sihtkoht (2012) ning suurim USA teenuste eksporditurg (2010).

EL on vabakaubanduslepingute läbirääkimises väga osav. Näiteks ELi keerukad ja kõikehõlmavad vabakaubanduslepingud Lõuna-Korea ja Singapuriga sõlmiti suhteliselt lühikese ajaga – nelja aastaga. EL teeb kõva tööd, et avada läbirääkimiste abil turge teistegi maade, näiteks India, Jaapani, Vietnami ja Malaisiaga. Ühe maailma kõige avatuma majandusena jääb EL kindlaks vabakaubandusele.

Kaubanduspoliitikas peab ELi ja selle 28 liikmesriigi nimel läbirääkimisi Euroopa Komisjon: üks hääl esindamas 500 miljonit inimest on mõjusam kui oleks iga ELi liikmesriik omaette läbirääkimisi pidades. Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ei ole selles osas erandlik ning seetõttu esindab ELi läbirääkimiste laua taga ELi kaubandusvolinik Karel De Gucht. Komisjon lähtub läbirääkimistel suunistest, mis lepitakse kokku Euroopa Liidu Nõukogus, kus on esindatud kõigi ELi liikmesriikide valitsused. Juhtiv roll on komisjoni kaubanduse peadirektoraadil. Ta teeb tihedat koostööd teiste komisjoni talitustega, eriti nendega, kes tegelevad läbirääkimiste keskmes olevate valdkondadega. ELi juhtivate läbirääkijate nimekiri on üldsusele kättesaadav.

USA poolt on peamiseks läbirääkijaks Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja.

Läbirääkimiste vältel hoiab Euroopa Komisjon ELi liikmesriike ja nõukogu ning Euroopa Parlamenti arenguga kursis. Lõppastmes, kui läbirääkijad on kokkuleppeni jõudnud, on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament need, kes selle läbi vaatavad ning lõpliku lepingu kas heaks kiidavad või tagasi lükkavad. USA poolel teeb seda USA Kongress.

Läbirääkimiste esimene voor toimus juulis, järgnevad voorud toimuvad iga paari nädala järel.

Nii EL kui ka USA soovivad vältida pikki aastaid kestvaid läbirääkimisi. Üldine ettekujutus on, et kokkuleppeni peaks olema võimalik jõuda paari aastaga, kuid kõige tähtsam on loomulikult saavutada hea tulemus.

ELi ja USA poolt kaubandus- ja investeerimislepingu võimalike mõjude uurimiseks asutatud kõrgetasemeline töörühm on koostanud aruande, milles esitatakse rida soovitusi.

Need soovitused annavad läbirääkijatele hea lähtepunkti.

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistel käsitletakse paljusid majandussektoreid, kaasa arvatud tööstust, teenuseid ja põllumajandust. Kaubandustõkete kõrvaldamisega annab see uut hoogu majanduskasvule, loob töökohti ning alandab hindu. Londonis asuva majanduspoliitika uuringute keskuse sõltumatus uuringus oletatakse, et ELi majandus võib võita 119 miljardi eurot aastas – see tähendab 545 eurot keskmise ELi majapidamise kohta - ning USA 95 miljardit eurot aastas.

Kõigi majandussektorite eksport eeldatavasti kasvab, mis mõjub hästi tööhõivele. Mõned sektorid suurendavad oma eksporti tõenäoliselt teistest rohkem. Näiteks ELi mootorsõidukite ekspordi kasv USAsse on prognoosi järgi 149%. Osaliselt peegeldab see osade ja komponentide kahepoolse kaubanduse tähtsust ning kahel pool Atlandi ookeani asuvate tööstuste eeldatavat edasist integreerumist.

Kuid ELi ja USA vaheline kaubandus ei ole ainuke, millelt on oodata kasvu: suurema toorainete, komponentide ja muude sisendite nõudluse tulemusel peaks prognooside kohaselt kasvama ka ELi eksport teistesse riikidesse. Metalltoodete ekspordis ülejäänud maailma oodatakse kasvu 12%, töödeldud toidu ekspordis 9%, kemikaalide ekspordis 9%, teiste tööstustoodete ekspordis 6% ning muude transpordiseadmete ekspordis 6%. atlandiülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest saab 21. sajandile sobiv kaubandusleping – ettevõtluse kasv ei too kasu mitte ainult rahvusvahelistele korporatsioonidele, vaid ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele – olgu siis vahetute eksportööridena või suuremate ettevõtete alltöövõtjatena.

Lepinguga loodav majanduskasv ja tootlikkuse kasv toob kasu nii ELi kui ka USA töötajatele, seda nii üldiste palkade kui ka uute töövõimaluste mõistes nii oskus- kui ka lihttööliste jaoks.

Tegelikud läbirääkimised kestavad arvatavasti paar aastat. Pärast seda peab lepingu heaks kiitma ELi poolelt Euroopa Parlament ja iga liikmesriigi valitsus ning ameeriklaste poolt USA Kongress. Sooviksime näha võimalikult paljude tariifide ja teiste kaubandustõkete kaotamist hetkest, mil leping heaks kiidetakse ja jõustub. Mida kiiremini see sünnib, seda varem saame kõik sellest kasu lõikama hakata. Mõned muudatused võidakse siiski ellu viia järk-järgult..

Üldiselt peaks ELis igaüks atlandiülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest kasu saama – keskmiselt 545 euro võrra majapidamise kohta. Kasu ilmneks kaupade ja teenuste odavnemise näol. Hinnad langeksid, kuna USA kaupadele rakendatavad imporditariifid tühistataks ning tarbetud, kuid ELi ja USA vahelisele ostmisele ja müümisele lisakulusid tekitavad eeskirjad kaotataks. Kuid kasu saaksime ka ELi ja USA vahelisest kokkuleppest aktsepteerida paljudes valdkondades teineteise tehnilisi standardeid, nii et kahtedele eri nõuetele vastavate toodete valmistamise asemel saaksid tootjad järgida ELi ja USA jaoks ühtseid reeglite kogumeid. Bürokraatia vähenemine alandaks kulusid ja seeläbi ka hindu.

Ei. Me ei pea lepingu nimel läbirääkimisi olemasolevate kaitsetasemete üle. Euroopas kehtiva kõrge kaitsetaseme üle läbirääkimisi ei peeta. Kuid ärgem unustagem, et ka USA võtab oma kodanike kaitset väga tõsiselt. Nii EL kui ka USA on võtnud endale kohustuseks tagada kodanike kõrgetasemeline kaitse, kuid me kasutame selleks erinevaid vahendeid. EL kasutab mõnikord rohkem õigusnorme, USA aga kohtuvaidluste lahendamist. Mõlemad võimalused võivad tuua tulemusi, kuid kumbki ei ole täiuslik. Üksteiselt tuleks õppida.

Eesmärk ei ole nõudeid vähendada: eeskirjade vastavusseviimine ei tähenda kõige väiksema ühise nimetaja otsimist, vaid pigem püüdu kõrvaldada tarbetud erinevused. Ohutuse, tarbijakaitse või keskkonna vallas kompromisse ei tehta. Oleme siiski valmis vaatama pragmaatiliselt üle, kas saaksime teha asju paremini ja kooskõlastatumalt. On ilmne, et kumbki pool säilitab õiguse reguleerida keskkonna-, ohutus- ja terviseküsimusi sellisel tasemel, mida kumbki sobivaks peab.

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimistel käsitletakse ka põllumajandust. Põllumajandusturgude avamine on kahepoolne ning toob kasu nii ELile kui ka USAle.

USA on huvitatud oma põllumajandustooraine, näiteks nisu ja soja müügi suurendamisest. EL ekspordib USAsse peamiselt suurema väärtusega tooteid, näiteks kangeid alkohoolseid jooke, veini, õlut ja töödeldud toitu (näiteks juustusid, sinki ja šokolaadi). Euroopa on ilmselgelt huvitatud võimalusest müüa USAsse rohkem enda toodetavaid tippkvaliteediga tooteid. Praegu on mõned Euroopa toiduained, näiteks õunad ja mitmesugused juustud, USA turul keelatud; mõnedele teistele aga kohaldatakse USA tariife – lihale 30%, jookidele 22–23% ning piimatoodetele kuni 139%. Nende ja muude tõkete eemaldamine aitab elavdada ELi eksporti USAsse.   

Ei. Põhilised õigusaktid, näiteks GMOdega seonduvad või sellised, mille eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist, loomade tervist ja heaolu või keskkonda ja tarbijate huve, ei ole läbirääkimiste osaks.

kirjade järgi võib ELis juba müüa GMOsid, mis on heaks kiidetud toiduna, söödana või põllukultuurina kasutamiseks. Heakskiitmise taotlusi hindab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning seejärel saadetakse need arvamuse saamiseks liikmesriikidele. Seni on heaks kiidetud 52 GMOd. Läbirääkimised ei mõjuta ohutushindamisi, mida EFSA enne mis tahes GMO ELis müügiks lubamist teeb, ega ka riskijuhtimise korda.

EL ja USA vahetavad juba praegu teavet GMOdega seotud poliitika, eeskirjade ja tehniliste küsimuste kohta. Sellise koostöö abil on võimalik minimeerida osapoolte GMOde heakskiitmise süsteemide mõju kaubandusele. Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus annab võimaluse seda koostööd süvendada.

Ei. Läbirääkimistel ei seata ärilise kasu nimel ohtu meie tarbijate tervist. Karmid ELi õigusaktid, näiteks hormoonidega seonduvad või sellised, mille mõte on kaitsta inimeste elu ja tervist, loomade tervist ja heaolu või keskkonda ja tarbijate huve, ei ole läbirääkimiste osaks.

Ei. Meie kinodes ja telekanalites näidatakse juba praegu palju Ameerika filme. Euroopa ei ole Ameerika filmidele suletud.

Uute Ameerika filmide ja teleseriaalide tulv ei tapa Euroopa filmitööstuse elujõudu. ELil on olemas eeskirjad Euroopa kultuurilise mitmekesisuse, näiteks meie maailmajaos räägitavate keelte paljususega kaasneva rikkuse kaitseks. ELil ja liikmesriikidel on seadused kultuurilise mitmekesisuse kaitseks ja edendamiseks näiteks filmitööstuse ja telesaadete alal - niinimetatud audiovisuaalsektoris. EL ei kavatse seda õigust ning Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise võimalust õõnestada.

iigid tegid läbirääkimissuunistes komisjonile selgeks, et teenuseid ja asutamisõigust käsitlevad läbirääkimised ei hõlma audiovisuaalsektorit.

Ei. See ei tühista, ei tunnista kehtetuks ega muuda ELi õigusakte ega eeskirju. ELi õigusaktide, reeglite või eeskirjade mis tahes muudatused kaubanduse liberaliseerimise nimel peavad saama heakskiidu nõukogus esindatud ELi liikmesriikidelt ning Euroopa Parlamendilt.

ELi ja USA vahelise kaubanduslepingu mõju kandub üle maailmamajandusele. Näiteks kasvatab kahe majandushiiglase vahelise kaubanduse suurenemine nõudlust teiste riikide toodetavate toorainete, komponentide ja muude sisendite järele. Lisaks ELi ja USA vahelise kaubanduse kasvule suurendab see maailmamajandust eeldatavasti 100 miljardi euro võrra. Mida laialdasem leping ELi ja USA vahel saavutatakse, seda suurem on ka kasu ülejäänud maailmale.

ELi ja USA tehniliste standardite ühtlustamine võib vabalt saada aluseks ülemaailmsetele standarditele: atlandiülese turu suurus on selline, et kui sellel oleks ühtne reeglite kogum, oleks teiste riikide huvides need samuti üle võtta. Sel juhul peaksid nad valmistama kaupu ainult ühtede nõuete järgi, mis muudaks kogu maailmas kaubanduse lihtsamaks ja odavamaks.

Ei. ACTA – „võltsimisvastane kaubandusleping” – oli mõeldud võltskaupade kaubanduse lõpetamiseks. On iseenesestmõistetav, et Euroopa Parlamendi – kes hääletas ACTA vastu – seisukohta võetakse täielikult arvesse. „ACTA tulekut läbi tagaukse” ei juhtu.

Atlandiülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest saab palju laiem leping, mis hõlmab paljusid majandussektoreid. Intellektuaalomandi õigustega seonduv – näiteks autoriõigusi ja kaubamärke puudutavad reeglid – on ainult üks selle element. Nii ELil kui ka USA-l on intellektuaalomandi õiguste süsteemide kaitseks juba tõhusad reeglid olemas, isegi kui vahendid selle saavutamiseks on mõnikord erinevad. Meil ei ole kavatsust ühtlustada ELi ja USA intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid õigusakte. Võimaldades meil arutleda mõnede nii ELi kui ka USA huvide seisukohast oluliste intellektuaalomandi õigustega seotud küsimuste üle võib atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus lihtsustada meievahelist kaubandust ilma neid reegleid leevendamata.

Nii Euroopa Komisjon, ELi liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament on seisukohal, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine on oluline vahend ELi investorite kaitseks välismaal.

Kui mõnel riigil on tugev õigussüsteem, ei tähenda see veel alati, et välisinvestorid on piisavalt kaitstud. Valitsus võib investori sundvõõrandada (näiteks natsionaliseerimise teel) või võtta vastu seaduseid, mis muudavad tema investeeringu väärtusetuks, näiteks keelates järsku välisinvestorile kuuluvas vabrikus valmistatava toote, maksmata selle eest hüvitist, kuid lubades samas toote valmistamist omamaises ettevõttes. Kui investoritel takistatakse kohalikesse kohtutesse pöördumast või kui kohalikel kohtutel ei ole võimalik nende hagidega tõhusalt tegeleda, ei ole neil oma hagi hüvitise nõudmiseks kuhugi esitada. Sellistes olukordades annab investeerimislepingus sisaldav säte investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohta investoritele kindlustunde, kuna see tagab neile koha oma hüvitise soovi esitamiseks.

Kuigi EL ja USA majandus on arenenud, võib investoritel sellegipoolest tekkida investeeringuid mõjutavaid probleeme, mida nende koduriigi kohtud alati tõhusalt käsitleda ei saa. Seetõttu arvame, et atlandiülesesse kaubandus- ja investeerimispartnerlusse investorite kaitse sätete lisamisel on selgelt oma lisaväärtus. Ning kuivõrd atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ühendab maailma kahte suurimat majanduspiirkonda, loob see ka standardeid tulevikuks.

Investorite kaitse meetmete lisamine ei takista valitsustel uusi seadusi vastu võtmast ega põhjusta kehtivate seaduste tühistamist. Kõige rohkem võib see tuua kaasa hüvitise maksmise. ELi liikmesriigid onregulatsioon toiminud aastaid, kuigi selliseid lepinguid on sõlmitud juba ligikaudu 1400. Kaheksal liikmesriigil on investeerimislepingud USAga. Need lepingud ei ole olnud neile takistuseks oma seadusandluse ELi õigustikuga kooskõlla viimiseks ELiga peetud liitumiskõneluste ajal. Igal juhul teeb EL tööd selleks, et pakkuda veel suuremat selgust tagamaks, et tõelist regulatiivset tegevust ei oleks võimalik edukalt vaidlustada.

Euroopa Komisjon möönab, et süsteemi on võimalik täiustada ning on olnud väga aktiivne Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise läbipaistvuse reeglite väljatöötaja. Kahepoolsetes kaubanduslepingutes, mille üle EL läbi räägib, soovib ta saavutada paremaid reegleid näiteks valitsuse kontrolli kohta vahekohtunike üle, vahekohtunike tegevuse juhendi jms kohta.

Ei, üldsegi mitte. See, et EL ja USA on otsustanud alustada kahepoolseid läbirääkimisi, ei tähenda, et me ei ole enam huvitatud mitmepoolsest lähenemisviisist, kuhu on kaasatud võimalikult palju riike. Jah, me tegime ära suure töö, et saavutada kokkulepe Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Balil toimunud kohtumisel, kus 159 riiki leppisid kokku meetmetes, mis toovad suurt kasu maailma majandusele ja eelkõige arengumaadele. On oluline, et Balil saavutatud kokkulepe aitab elavdada WTO ja mitmepoolset süsteemi ning annab uue hoo WTO mitmepoolsetele kaubandusläbirääkimistele – niinimetatud Doha voorule. Samuti võib atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus hoopis julgustada teisi riike WTO läbirääkimisi taaselustama. Peale selle, kui EL ja USA on võimelised paljusid oma regulatsioonidest ja standarditest ühtlustama, võib sellest saada alus ülemaailmsete reeglite loomiseks koos kogu kulude kokkuhoiu ja majandusliku kasuga, mida see kaasa tooks.

Kaubandusläbirääkimiste õnnestumiseks on vaja teataval määral konfidentsiaalsust, muidu oleks see nagu kaardimängus oma kaartide avalikustamine vastasele.

Euroopa Komisjon hoiab läbirääkimiste käigus siiski jätkuvalt sidet tööstuse, kaubandusliitude, tarbijaorganisatsioonide ning teiste kodanikuühiskonna esindajatega.

Euroopa Komisjon hoiab ELi liikmesriike – nõukogus – ning Euroopa Parlamenti arenguga kursis. Läbirääkimiste lõpul on just need kaks institutsiooni – liikmesriikide esindajatest koosnev nõukogu ning otse valitud Euroopa Parlament – need, kes lepingu heaks kiidavad või tagasi lükkavad.

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus leiti, et USAga sõlmitava atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üldine keskkonnamõju on tõenäoliselt tagasihoidlik. Isegi kui liberaliseerimine on ulatuslik, on selle mõju maailma CO2-heite suurenemisele väga väike. Seal jõuti ka järeldusele, et atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse tulemusena suurenev keskkonnatoodete ja -teenustega kauplemine korvab võimalikud negatiivsed kõrvalmõjud (nt jäätmete hulga suurenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ulatuslikum kasutamine).

Nüüdseks on läbirääkimised alanud ning Euroopa Komisjon käivitab mõjuhindamise, milles analüüsitakse kaubanduse mõju säästvale arengule. Selles vaadeldakse konkreetselt atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse võimalikku sotsiaalset ja keskkonnamõju. Hindamise teostab sõltumatu ettevõtja ja see hõlmab konsultatsioone nii ELi kui ka USA sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatega. Konsultatsiooniprotsess avab ainulaadse võimaluse aruteludeks, teabe kogumiseks ja tulemuste levitamiseks.

Ei. EL ja USA on juba ammu tunnistanud, et mõlemad reguleerivad andmekaitset erinevalt. Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavad läbirääkimised ei ole siiski sobivad nende erinevuste käsitlemiseks. Atlandiüleste andmevoogude jaoks on välja töötatud sobilikud vahendid, nagu andmekaitset käsitlev Safe Harbouri leping. Lisaks on praegu Ameerika Ühendriikidega käimas läbirääkimised, kus arutatakse õiguskaitseasutuste juurdepääsu andmetele. Eesmärk on sõlmida andmekaitsealane raamleping, et tugevdada meie ühiseid jõupingutusi terrorismi ja raskete kuritegudega võitlemisel. Atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ei mõjuta neid läbirääkimisi.

Ei, seda ei ole kavas teha. Nii ELil kui ka USA-l on palju standardeid ja eeskirju. Kui need erinevad, võivad sellest tuleneda tootjatele lisakulud, sest nad peavad näiteks käitama kaht eraldi tootmisliini. Lõppkokkuvõttes peavad need kulud kandma tarbijad.

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega ei püüta teineteist veenda oma süsteemi muutma, vaid pigem soovitakse leida võimalusi mõlema süsteemi sujuvama toimimise tagamiseks. Eelkõige sõidukite, meditsiiniseadmete ja ravimite valdkonnas on võimalusi õigusnormide lähendamiseks.