Navigatsioonitee

Korduma kippuvad küsimused - Haigus, rasedus ja sünnitus ning isadus

Kas olete juba külastanud meie haigushüvitisi, rasedus- ja sünnitushüvitisi ning isadushüvitisi käsitlevat veebisaiti?

Teie õigused

Igas riigis määratakse riiklike õigusaktidega kindlaks, milliseid hüvitisi makstakse ning millistel tingimustel. ELi koordineerimiseeskirjad tagavad, et Euroopa piires teise riiki elama asumisel koheldakse teid samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikke.

Tuleb meeles pidada, et teil on õigus saada mitterahalisi haigushüvitisi oma elukohariigis seal kohaldatavate tingimuste alusel, olenemata sellest, kus te kindlustatud olete.

Vastupidi – te saate rahalisi hüvitisi riigilt, kus te olete kindlustatud, olenemata sellest, kus te elate ning milliseid tingimusi seal kohaldatakse.

>> Teavet ajutise viibimise või plaanilise ravi kohta leiate tervishoiuteenuseid välismaal käsitlevatelt lehekülgedelt

Kulud ja ja nende hüvitamine sõltuvad iga üksiku riigi õigusaktidest.

ELi eeskirjadega tagatakse aga kindlasti see, et te saate ravi samadel tingimustel, kui selle riigi kodanikud, kus te (ajutiselt) viibite või elate. Kui asjaomase riigi kodanikud peavad maksma, siis peate maksma ka teie. Kui ravi on tasuta, siis on see tasuta ka teile.

Tuleb meeles pidada, et kui te reisite välismaale just ravisaamise eesmärgil, peab teil selleks eelnevalt olema oma riigi pädeva asutuse luba.

>> Teavet ajutise viibimise või plaanilise ravi kohta leiate tervishoiuteenuseid välismaal käsitlevatelt lehekülgedelt

Mitterahaliste hüvitistega kaetakse, makstakse otse või hüvitatakse meditsiinilise abi, seonduvate toodete (nt ravimid) ja seonduvate teenustega kaasnevad kulud. Teisisõnu – mõnikord makstakse mitterahalisi hüvitisi tegelikult välja sularahas, nt siis, kui teile tehakse makse, millega hüvitatakse ravikulud.

Üldiselt võimaldatakse kõnealuseid hüvitisi teie elukohariigi või selle riigi poolt, kus te viibite, nagu te oleksite seal kindlustatud. Võrdluses selle riigi õigusaktidega, kus te tegelikult kindlustatud olete, võib see, kuid ei pruugi teile kasulik olla.

Kõik õigustega seotud menetlused, tähtajad ja tingimused otsustatakse riiklikul tasandil. Seega peate ühendust võtma oma tervishoiuasutusega, kui soovite teavet oma õiguste kohta. >> Kasutage meie kataloogi sobiva riikliku kontaktasutuse leidmiseks

Rahalised hüvitised peaksid tavapäraselt asendama sissetulekut (töötasu, palka), mis peatatakse haiguse, raseduse/sünnituse või isaks saamise puhul.   Konkreetses olukorras makstavaid hüvitisi, nt haige või puudega inimese sõltumine teise inimese abist, võidakse samuti käsitada rahaliste haigushüvitistena.

Kõnealuste hüvitiste summa ja makseperiood sõltuvad ainuüksi selle riigi õigusaktidest, kus te olete kindlustatud. Tavaliselt maksab kõik rahalised hüvitised otse teile asjaomase riigi pädev asutus. Seega peate ühendust võtma oma tervishoiuasutusega, kui soovite teavet oma õiguste kohta. >> Kasutage meie kataloogi sobiva riikliku kontaktasutuse leidmiseks

 

Vajalikud tervishoiuteenused sisaldavad ravi, mis aitab teil vältida koju tagasipöördumist enne kavandatud ajutise viibimise lõppu välismaal. Tervishoiuteenuste osutaja peab määrama vajaliku ravi, võttes arvesse välisriigis viibimise kestust.

Teie olukord

Põhimõtteliselt olete kindlustatud riigis, mis maksab teile pensioni. Kui te saate pensioni rohkem kui ühest riigist, millest üks on teie elukohariik, siis vastutab teie ja teie pereliikmete tervisekindlustuse eest asjaomane riik. Kuid teil on alati õigus mitterahalistele hüvitistele (nt tervishoiuteenused ja ravimid) selles riigis, kuhu te soovite elama asuda.

Selleks peate te end registreerima sealses sotsiaalkindlustusasutuses, olenemata sellest, kus te kindlustatud olete. Peate küsima teile pensioni maksvast riigist S1-vormi, millega saate end registreerida oma elukohariigi tervishoiuasutuses. Teile osutatakse raviteenuseid täpselt selliselt, nagu te oleksite seal kindlustatud ning sealsete kodanikega samadel tingimustel.

Kui te ei saa pensioni oma elukohariigist, siis hüvitab teile pensioni maksev riik teie elukohariigile teile ja teie pereliikmetele osutatud raviteenused. Hüvitamismenetlus toimub kahe asutuse vahel.

Teile pensioni maksev riik vastutab ka teie Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamise eest. Rahalisi haigushüvitisi maksab riik, kus te kindlustatud olete. >> Külastage Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlevaid lehekülgi

Piirialatöötajana on teil juurdepääs tervishoiuteenustele kas oma elukohariigis või riigis, kus te töötate. Paljudel juhtudel on teile kasulikum kasutada tervishoiuteenuseid riigis, kus te töötate ning veedate enamuse oma ajast.

Teie pereliikmetel on teiega sarnased õigused järgmistes riikides: Austrias, Belgias, Bulgaarias, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Lätis, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias ja Tšehhi Vabariigis.

1. maist 2014 tagatakse samad õigused ka: Eestis, Hispaanias, Itaalias, Leedus, Madalmaades ja Ungaris.

Teil on samasugune õigus kasutada tervishoiuteenuseid mõlemas riigis isegi pärast pensionilejäämist, kui riik, kus te varem töötasite ja riik, mis vastutab teie kui pensionäri sotsiaalkindlustuse eest, on järgmiste riikide hulgas: Austria, Belgia, Hispaania, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Täiendavate küsimuste korral võtke ühendust oma sotsiaalkindlustusasutusega. Muude võimaluste jaoks tutvuge meie vastavasisulise rubriigi ning haigushüvitiste teemaliste korduma kippuvate küsimustega või >> kasutage meie kataloogi sobiva kontaktasutuse leidmiseks

Ajutiselt välismaale õppima asudes peate te kindlasti praegusest kindlustusasutusest taotlema Euroopa ravikindlustuskaarti. >> Külastage Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlevaid lehekülgi

Kui teie tööandja „lähetab” teid või te „lähetate” end füüsilisest isikust ettevõtjana ise mõnda teise ELi liikmesriiki, Islandile, Liechtensteini, Norrasse või Šveitsi tööle, jääte kindlustatuks oma päritoluriigi õigusaktide alusel.

Kuna lähetamine on alati ajaliselt piiratud (nt maksimaalselt 24 kuud), siis võite oma sealviibimise ajal kasutada Euroopa ravikindlustuskaarti. A1-vorm võimaldab teil tõendada, et te olete oma päritoluriigis kindlustatud. >> Külastage Euroopa ravikindlustuskaarti käsitlevaid lehekülgi

Teie taotlused

Tervishoiusüsteemide toimimine on riigiti erinev. Kui te otsustate välismaale elama asuda, siis peaksite ühendust võtma kohaliku tervishoiuasutusega, et saada teavet menetluste ja tähtaegade kohta.

Kui te töötate välismaal, siis olete teie ja teie pereliikmed kindlustatud selle riigi sotsiaalkindlustusaslaste õigusaktide alusel täpselt samal viisil, kui asjaomase riigi kodanikud (erieeskirjad kehtivad lähetatud töötajate ja meremeeste puhul).

Kui te ei tööta, vaid olete teise riiki elama asunud muudel põhjustel, siis peate teid kindlustavast riigist taotlema Euroopa ravikindlustuskaarti ajutiste viibimiste puhul või S1-vormi, et registreerida end kohalikus tervishoiusüsteemis.

Kui te ei ole kindel, milline riik vastutab teie sotsiaalkindlustuse eest, siis võtke ühendust kohalike asutustega >> Kasutage meie kataloogi sobiva riikliku kontaktasutuse leidmiseks

Kui enne hüvitiste saamist on vaja täita teatavad tingimused, siis peab teie taotlust hindav asutus võtma arvesse kindlustus-, elamis- ja töötamisperioode, mis on täitunud teiste riikide õigusaktide alusel. See tagab selle, et te ei kaota oma haiguskindlustust, kui te vahetate tööandjat ja asute elama teise riiki.

Näiteks on teil mõnes riigis õigus haigushüvitistele üksnes pärast seda, kui olete olnud seal 6 kuud kindlustatud. ELi eeskirjad tagavad, et teil on õigus saada haigushüvitisi oma kindlustusperioodi algusest, kui te olite varem 6 kuud või rohkem kindlustatud mis tahes muus ELi liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis.

    Jaga

  • Jaga Twitter´is Jaga Facebook´is Jagage Google+ vahendusel