Mis on tööõigus?

Tööõigusega määratakse kindlaks töötajate ja tööandjate õigused ning kohustused.

ELi tööõigus hõlmab kahte peamist valdkonda:

• töötingimused – tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine;
• töötajate teavitamine ja nõustamine, muu hulgas kollektiivsete koondamiste, ettevõtete ülevõtmise jne korral.

Kuidas see toimib?

Tööõigus ja EL

Viimastel aastakümnetel on ELi poliitikaga püütud

• suurendada tööhõivet ja tugevdada sotsiaalkaitset,
• parandada elu- ja töötingimusi ning
• kaitsta sotsiaalset ühtekuuluvust.

ELi eesmärk on edendada sotsiaalset progressi ning parandada Euroopa rahvaste elu- ja töötingimusi – vt Euroopa Liidu toimimise lepingu preambulit.

Tööõiguse valdkonnas täiendab EL üksikute liikmesriikide võetavaid meetmeid, kehtestades miinimumnõuded. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (eelkõige selle artikliga 153) võtab EL vastu õigusakte (direktiive), millega sätestatakse miinimumnõuded sellistes valdkondades nagu

• töötingimused ning
• töötajate teavitamine ja nõustamine.

ELi liikmesriigid võivad soovi korral pakkuda tugevamat kaitset. Kui ELi tööaja direktiiviga on töötajatele ette nähtud 4-nädalane iga-aastane tasuline puhkus, siis paljud liikmesriigid on otsustanud pikema perioodi kasuks.

Tööõigus ja riiklikud ametiasutused

EL võtab vastu direktiive, mille liikmesriigid peavad oma õigusesse üle võtma ja mida nad on kohustatud rakendama. See tähendab seda, et riiklikud ametiasutused, nt tööinspektsioonid ja kohtud, on need, kes eeskirju jõustavad.

Euroopa eksperdikeskus

Euroopa Liit asutas 2016. aastal Euroopa eksperdikeskuse tööõiguse, tööhõive ja tööturupoliitika valdkonnas. Eksperdikeskus hõlmab tööhõive ja tööturgude õiguslikke, regulatiivseid, majanduslikke ja poliitilisi aspekte, sealhulgas reforme 27 ELi liikmesriigis, Ühendkuningriigis, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides, kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides, kellel on õigus osaleda Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tegevussuunas „Progress“.

Tööõiguse seisukohast on Euroopa eksperdikeskuse eesmärgid muu hulgas järgmised:

• abistada komisjoni Euroopa poolaasta protsessi raames selle ülesandes tagada nõuetekohane ELi õiguse kohaldamine kõigis liikmesriikides ning jälgida reforme tööõiguse valdkonnas strateegia „Euroopa 2020“ kontekstis;
• tugevdada komisjoni suutlikkust ennetada mis tahes probleeme, mis võivad tekkida seoses ELi direktiivide kohaldamisega ning analüüsida võimalikke õigusküsimusi ja Euroopa Kohtu otsuste mõju;
• suurendada teadlikkust ja julgustada avalikku mõttevahetust ELi tööõigusega seotud huvipakkuvate teemade kohta.

Te võite vaadata igakuiseid aruandeid tööõiguse valdkonna arengute kohta ELi ja EMP riikides.

Tööõigus ja Euroopa Kohus

Kui liikmesriigis tekib kohtuvaidluse käigus küsimus, kuidas ELi direktiivi tõlgendada, võib kohus pöörduda juhtumi käsitlemiseks Euroopa Kohtu poole. Euroopa Kohus annab seejärel liikmesriigi kohtule vaidluse lahendamiseks vajalikud vastused.

Tööõigus ja Euroopa Komisjon

Komisjon kontrollib ELi direktiivide ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse ning tagab süstemaatilise järelevalve abil eeskirjade õige rakendamise.

Kui komisjon on arvamusel, et ELi liikmesriik ei ole direktiivi oma siseriiklikku õigusesse õigesti üle võtnud, võib ta algatada rikkumismenetluse.

Nii tagab ta kõigi direktiivis sätestatud õiguste olemasolu liikmesriikide õiguses. Komisjon ei saa aga tagada üksikisikutele kahju hüvitamist (st korvata kahju või olukorda parandada) – see on riiklike pädevate asutuste ülesanne.

Millised on tulemused?

Euroopa Liidus on üle 240 miljoni töötaja, seega saab ELi tööõigusest otsest kasu suur hulk kodanikke ning see avaldab positiivset mõju ühele olulisemale osale nende igapäevaelust.

ELi tööõigusest saavad kasu ka tööandjad ja ühiskond tervikuna, kuna sellega

• sätestatakse selge töökohal järgitavate õiguste ja kohustuste raamistik;
• kaitstakse töötajate tervist;
• edendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu.

Lisaks on ELi tööõigus tihedas seoses ühtse turuga. Kaupade, teenuste, kapitali ja töötajate vaba liikumisega peavad kaasnema tööõiguse eeskirjad, et tagada riikide- ja ettevõtjate vaheline õiglane konkurents, mis põhineb nende toodete kvaliteedil ning mida ei moonutata tööõiguse standardite alandamisega.