Navigation path

Additional tools

Inforegio-Newsroom

Rss
  • Komisjoni uues aruandes ELi 2014.—2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika kohta pööratakse erilist tähelepanu energiatõhususele, tööhõivele ja VKEdele.

    (23/07/2014)

    Euroopa Komisjoni täna avaldatud 6. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta osutab, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on juba andnud oma panuse strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu eesmärkide saavutamiseks, luues Euroopas töökohti ja vähendades ebavõrdsust. Kirjeldades eelseisvat perioodi 2014–2020 selgitatakse aruandes kavatsust suunata investeeringuid esmatähtsatesse valdkondadesse, nagu energiatõhusus, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja VKEd, et Euroopa kodanikud saaksid investeeringutest suuremat kasu.

    Aruandes analüüsitakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika olukorda ning kirjeldatakse probleeme, millega riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused finants- ja majanduskriisi mõju tõttu silmitsi seisavad. Eelkõige leitakse aruandes, et ühtekuuluvuspoliitika on aidanud leevendada avaliku sektori investeeringute järsku vähenemist, suunates paljudesse liikmesriikidesse nii vajalike investeeringuid ja tagades olulise finantsstabiilsuse, mille eesmärk on meelitada ligi erasektori investeeringuid.

    Praeguse finantsraamistiku (2014–2020) investeeringute osas on kavas pöörata veelgi suuremat tähelepanu sellistele esmatähtsatele valdkondadele nagu vähese CO2-heitega majandus, VKEde konkurentsivõime, innovatsioon, tööhõive ja sotsiaalne kaasatus. ELi ühtekuuluvuspoliitika raames tehakse kättesaadavaks enam kui 38 miljardit eurot, et toetada üleminekut keskkonnasõbralikumale majandamisele, investeerides energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Näiteks aastatel 2007‑2013 investeeriti vähese CO2-heitega majandusse 16,6 miljardit eurot. Kulutuste kava ja liikmesriikide partnerluslepingute kohaselt toetatakse Euroopa VKEde konkurentsivõime parandamist kuni 33 miljardi euroga, mis tähendab rahastamise kasvu ligikaudu 10 miljardi euro võrra. Euroopa sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse raames on kavas investeerida inimkapitali rohkem kui 80 miljardit eurot.

    Oma kommentaaris aruande kohta lausus regionaalpoliitika volinik: Täna avaldatud aruanne näitab selgelt, et ühtekuuluvuspoliitika on kaasaegne ja paindlik vahend mitmesuguste Euroopa ees seisvate probleemide lahendamiseks. See on Euroopa investeerimisvahend kriiside ohjamiseks ning strateegia majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ajad, mil anti suuri toetusi teede ja sildade ehitamiseks, jäävad minevikku, sest paljud liikmesriigid on kõrvaldanud infrastruktuuri puudused. Investeeringud, mis keskenduvad innovatsioonile ja keskkonnahoidlikule majanduskasvule aitavad luua püsivaid töökohti ning suurendada Euroopa piirkondade konkurentsivõimet. Paraku on kriis jätnud oma jälje paljudele piirkondadele ja linnadele. Erinevused püsivad ja palju on vaja veel ära teha. Osutatud vahendeid tuleb kasutada arukalt, et tagada parimad tulemused, eriti piirkondades ja linnades, kus vajadused on kõige kiireloomulisemad.”

    Lisateave:

    Pressiteade

    ELi ühtekuuluvuspoliitikat käsitlev 6. aruanne

  • Volinik Hahn kutsub eurooplasi üles ELi linnade tegevuskava kujundamisest osa võtma

    (22/07/2014)

    Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn palub ELi kodanikel jagada oma seisukohti seoses ELi linnade tegevuskavaga – millisel kujul see peaks olema ja kuidas seda ellu viia. Lisaks komisjoni äsja avaldatud ametlikule teatisele soovib volinik, et sidusrühmad ja linnaelanikud osaleksid laialdaselt avalikus arutelus. Üha rohkem on avaldatud soovi linnade ulatuslikumaks kaasamiseks ELi poliitika kujundamisse ja suurema ühtsuse saavutamiseks meetodites, mida Euroopa institutsioonid kasutavad linnaprobleemidega tegelemiseks.

    Komisjoni teatises „ELi poliitika linnamõõde” kirjeldatakse nii olukorda ELi linnades ja liikmesriikide linnapoliitikat kui ka linnastumise ülemaailmset mõõdet. Selles rõhutatakse, et ELi linnade tegevuskavas peaksid kajastuma ELi üldised eesmärgid ja see peaks täiendama liikmesriikide poliitikat.

    ELi regionaal- ja linnapoliitika eest vastutav volinik Johannes Hahn märkis: „Olgu tegemist saaste või vaesuse, tööpuuduse või energiapoliitikaga, me ei saa Euroopa probleemidega tegeleda või oma eesmärke saavutada, kui me ei lahenda neid probleeme Euroopa linnades. ELi linnade tegevuskavas tuleb austada subsidiaarsuse põhimõtet, kuid kui suudame parandada ELi poliitikat linnamõõtme tugevdamise abil, peaksime seda tegema ja andma Euroopa linnadele kui ELi partneritele suurema rolli. Tänane arutelu on oluline samm selle saavutamise poole.”

    Lisateave:

    Pressiteade - Teabekiri

    Avalik arutelu kestab 26. septembrini 2014.

    Komisjoni teatises „ELi poliitika linnamõõde

    Twitter @EU_Regional @JHahnEU #eucities

  • Panorama 49 – partnerlussuhete arendamine

    (18/07/2014)

    Ajakirja Panorama suvine number sisaldab uuendusi koostöölepingute vastuvõtmise kohta ning kirjeldab detailselt esimesena vastuvõetud Taani lepingut ning intervjuud Taani korraldusasutuste juhiga.Samuti vaatame tagasi laienemise kümnele aastale ning anname ülevaate nende liikmesriikide edust, kes liiduga 2004. aastast alates liitusid, ning sellest, kuidas nad on ühtekuuluvuspoliitikast kasu saanud.

    Selles numbris kirjeldame ka olulisi uusi juhtkonna juhendeid ja tööriistu, mis on mõeldud pettuste vastu võitlemiseks, Regioonide Komitee, kes tähistab ma 20. aastapäeva, kaadritaguste avalikustamiseks, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi töö esiletõstmiseks seoses mereäärsete ettevõtete ja kogukondade toetamisega. Samuti sisaldab see selle aasta Medellínis toimuva maailma linnade foorumi aruannet, kus osaleb ka volinik Hahn.

    Nagu ka meie varasemates numbrites, saavad lugejad debatis osaleda jaotise „Oma sõnadega” kaudu, kus liikmesriikide, regioonide ja ühenduste esindajad üle Euroopa saavad jagada oma mõtteid reformist ning lootusi uue rahastamisperioodi kohta. Numbrist leiate ka tavapärase uudistevaliku ja esiletoodud projektid üle kogu ELi.See Panorama väljaanne on saadaval 23 keeles augusti vältel.

    Panorama 49 – partnerlussuhete arendamine

  • Komisjon sõlmib Partnerluslepingud Küprose, Eesti, Läti, Leedu ja Slovakkiaga ELi struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamise kohta aastatel 2014–2020

    (20/06/2014)

    Euroopa Komisjon on sõlminud "Partnerluslepingud" Balti riikidega (Läti, Leedu ja Eesti), milles määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite optimaalne kasutamine riikide piirkondade ja inimeste hüvanguks.

    Tänane leping sillutab teed järgmistele investeeringutele:

    • Lätis:kokku 4,51 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahendeid aastatel 2014–2020 (praeguste hindadega, kaasa arvatud Euroopa territoriaalse koostöö rahastamine), 1,07 miljardit eurot maaelu arengu jaoks ja peaaegu 140 miljonit eurot kalandus- ja merendussektori arengu toetamiseks.
    • Leedus:6,82 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika jaoks, 1,61 miljardit eurot maaelu arengu jaoks ja 63 miljonit eurot kalandus- ja meresektori jaoks.
    • Eestis:3,59 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika jaoks, 726 miljonit eurot maaelu arengu jaoks ja 101 miljonit eurot kalandus- ja meresektori jaoks.
    • Küprosel:735,6 miljonit eurot ühtekuuluvuspoliitika jaoks, 132.2 miljonit eurot maaelu arengu jaoks ja 40 miljonit eurot kalandus- ja meresektori jaoks.
    • Slovakkias:13,9 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika jaoks, 1,5 miljardit eurot maaelu arengu jaoks ja 15,8 miljonit eurot kalandus- ja meresektori jaoks.

    ELi investeeringuid kasutatakse iga viie liikmesriigi individuaalsete ja konkreetsete arenguvajaduste katmiseks, kuid globaalne eesmärk on parandada nende riikide majanduslikku tootlikkust, edendada innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevust ning aidata kaasa moodsa, jätkusuutliku ja tõhusa transpordisüsteemi loomisele.Samuti aitavad need töötada tasakaalustatud piirkondliku arengu suunas ning luua keskkonnasõbralikku ja ressursitõhusat majandust, mis loob kvaliteetseid töökohti ja võitleb sotsiaalse tõrjutuse vastu.Lisaks peaksid investeeringud parandama haridussüsteemi kvaliteeti, vastates vahetult oskuste puudujäägile, ning suurendama avaliku halduse tõhusust.

    Lisateave:

    Partnerluslepingud järgmiste riikidega:

    ESIF – Partnerluslepingud

    Pressiteated RAPIDis: KüprosEesti, Läti, LeeduSlovakkia

    Euroopa Sotsiaalfond

    Euroopa Maaelu Areng

    ELi Merendus ja Kalandus

  • Komisjon rõhutab, et majanduse elavnemise toetamiseks on vaja innovatsioonireforme

    (16/06/2014)

    ELi eelarves aastateks 2014–20 on tehtud otsustav samm teaduse ja innovatsiooni ning muude majanduskasvu toetavate tegevusharude suurema finantseerimise poole, nimelt on reaalväärtuses 30 % võrra suurendatud ELi uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eelarvet. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu investeeritakse teadustöösse ja innovatsioonitegevusse ning VKEdesse hinnanguliselt veel 83 miljardit eurot.

    Euroopa Komisjon juhtis täna tähelepanu, et Euroopa Liidu majanduse elavdamiseks on vaja investeerida teadusesse ja innovatsioonitegevusse ning viia läbi reforme. Ta tegi ettepanekuid, kuidas liikmesriigid saaksid suurendada oma eelarve mõju ajal, kui paljud neist peavad ikka veel piirama oma kulutusi. Suuremad investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on äraproovitud vahend majanduskasvu suurendamiseks. Samuti on avaliku sektori sellekohaste kulutuste tõhususe ja kvaliteedi suurendamine väga oluline selleks, et Euroopa säilitaks või saavutaks juhtiva koha paljudes teadusvaldkondades ja olulistes tehnoloogiaharudes. Komisjon on lubanud toetada liikmesriike nende vajadustele kõige paremini vastavate teadus- ja innovatsioonireformide läbiviimisel, pakkuda selleks poliitilist tuge, maailmatasemel andmeid ja näiteid heade tavade kohta.

    Pressiteade

    MEMO

  • Pange kaamera valmis – võimalus võita 1000 euro eest fotovarustust ning reis Brüsselisse

    (12/06/2014)

    Sel suvel toimub kolmas iga-aastane fotovõistlus „Euroopa minu regioonis”, mille eesmärk on taas kord juhtida tähelepanu projektidele, mida ELi regionaalpoliitika raames rahastatud on.

    Võistlus toimub jälle Euroopa Komisjoni Facebooki lehe kaudu.Võistlus algab 12. juunil ning võistlustöid võetakse vastu esmaspäevani, 25. augustini 2014 (keskpäevani). 100 suurima häältearvuga pilti ning 50 erandkorras valitud pilti (mis ei kuulunud häältearvu poolest 100 esimese hulka) saadetakse hindamiseks kolmest fotograafiaprofessionaalist koosnevale žüriile, kes valib kolm võidutööd.Võitjad saavad auhinnad – reis Brüsselisse ja 1000 euro eest vabalt valitud digitaalfotograafiavarustust – kätte oktoobris toimuvate 2014. aasta OPEN DAYS ajal.

    Oma piltide nähtavuse ja jagatavuse suurendamiseks kasutage oma võistlustöö Facebookis või Twitteris jagamisel võistluse ametlikku teemaviidet: #EUmyRegion.

    Facebooki rakendus on saadaval ainult inglise keeles.

  • Tihedam koostöö ühiste ülesannete lahendamiseks: viies EL-i Läänemere piirkonna foorum

    (02/06/2014)

    ELi Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) jõuab viiendasse tööaastasse ja Läänemere-äärsed riigid tihendavad koostööd, otsides lahendusi väga erinevate valdkondade probleemidele – konkurentsivõimest kliimamuutuseni, energiast hariduseni.

    ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn osaleb Läänemere piirkonna strateegia iga-aastasel foorumil ja Läänemere riikide arengufoorumi 16. tippkohtumisel, mis toimuvad 3.—4. juunini Soomes Turu linnas. Osalema tulevad paljud juhid, kõrgetasemelised poliitikud ja eksperdid, samuti olulised ettevõtjad.

    Foorumil osaleb üle 1000 inimese Läänemere piirkonnast, sealhulgas Venemaalt, Norrast ja Islandilt. Nende hulgas on erasektori, piirkondlike ettevõtete, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja meedia esindajaid. Foorumil otsitakse teema all „Koos kasvamine — jõukaks, kaasavaks ja ühendatud Läänemere piirkonnaks” vastuseid küsimusele, kuidas veelgi parandada koostööd makropiirkonnas.

    Lisateave:

    Pressiteade

    Forum Programme

    Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia

    Twitter: @EU_Regional @JHahnEU #EUSBSR

    Video: ELi Läänemere piirkonna strateegia — koostöö meie piirkonna heaks

    ELi makropiirkondlikud strateegiad

  • Uutel riikide teabelehtedel kirjeldatakse ühtekuuluvuspoliitika saavutusi ja tulevikuplaane

    (21/05/2014)

    DG REGIO veebilehel on nüüd saadaval uued riigispetsiifilised teabelehed.Need annavad olulist teavet liikmesriikide plaanide kohta 2014. kuni 2020. aasta rahastamisperioodil, muu hulgas üksikasju ühtekuuluvuspoliitika fondide jagamise ning peamiste investeerimisprioriteetide kohta.Need lehed annavad ka ülevaate siiani saavutatud tulemustest, tuues näiteks mõned 2007. kuni 2013. aasta perioodi edukaimad projektid. 

    Kõik teabelehed on PDF-vormingus allalaaditavad DG REGIO veebilehelt.Iga leht on saadaval nii inglise keeles kui ka liikmesriigi riigikeel(t)es.

    Lisaks on kõigis keeltes saadaval üldine teabeleht, milles on küsimuste ja vastuste kujul teave ühtekuuluvuspoliitika muudatuste kohta järgmisel rahastamisperioodil.Selles selgitatakse ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid ning antakse kontaktandmed lisateabe küsimiseks ja rahastuse taotlemiseks.

  • Euroopa territoriaalse koostöö projektidega leitakse lahendus neljale piiriala probleemile

    (16/05/2014)

    Euroopa piirialadel elab ja töötab kolmandik ELi kodanikest. Nende eriprobleeme arutatakse üritusel, mille eesmärk on näidata, kuidas ELi regionaalpoliitika aitab inimestel Euroopa territoriaalse koostöö abil lahendusi leida.

    Euroopa piirkondades, nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides, toetati aastatel 2007–2013 üle 8000 territoriaalse koostöö projekti. Enamiku projektide keskmes oli ELi 60 sisepiiri ja neil elavad kodanikud. Kuigi projektide eelarve on olnud suhteliselt väike, on neil olnud konkreetsed tulemused: edu on saavutatud turvalisuse, transpordi, hariduse, energia, tervishoiu, koolituste ja töökohtade loomise valdkonnas.

    Neid projekte jälgivad Euroopa territoriaalse koostöö programmide haldusasutused, kelle esindajad kohtuvad Brüsselis 19.–20. mail toimuval aastakoosolekul. Koosolekule tulevad ka inimesed, kes on saanud kasu neljast piiriülesest piirkondlikust juhtprojektist või neis osalenud. ELi eri osadest saabuvad arstid, politseinikud, käsitöötegijad ja üliõpilased jagavad piirialade esindajatega, sealhulgas Euroopa Piirialade Assotsiatsiooniga kogemusi, kuidas ELi piiriülesed projektid on aidanud lahendada probleeme, mis on seotud ajude väljavooluga, turvalisusega, tervisega, töötusega ja madala kvalifikatsiooniga.

    Pressiteade

    19. mai ürituse kava

    Euroopa territoriaalne koostöö

    Näited piiriüleste projektide kohta

  • ELi ajaloolise 5. laienemise 10. aastapäeva tähistamisel võimendab regionaalpoliitika endiselt kasvu Kesk- ja Ida-Euroopa

    (01/05/2014)

    1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga 10 uut liikmesriiki:Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.Tegu oli tõeliselt ajaloolise sammuga, mis tõstis ühekorraga liikmesriikide arvu 15-lt 25-le, suurendas Euroopa Liidu rahvaarvu oluliselt ning lõi maailma suurima kaubandusbloki.See oli kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni mõttes lähiajaloo olulisim sündmus mitte ainult uute liikmesriikide vaatenurgast, vaid ka kogu ülejäänud ELi jaoks.

    Viimase 10 aasta jooksul on nende uusimate liikmete majandused ELi ühtekuuluvuspoliitikast tohutult kasu saanud.Mõningate hinnangute kohaselt suureneb 12 uue liikmesriigi (sh Bulgaaria ja Rumeenia, kes liitusid 2007. aastal) majandus tänu praeguse ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisele (st aastatel 2007 kuni 2016) aastas ligikaudu 1,5%Majandusstruktuuride täiustumise pikaajaline mõju kajastub sisemajanduse kogutoodangu 2,4% tõusus aastatel 2007 kuni 2025.

    Ühtekuuluvuspoliitika raames nendes riikides tehtud investeeringud on pakkunud tuge uutele uuenduslikele ettevõtetele ning võimaldanud luua tuleviku jaoks jätkusuutlikke töökohti, anda kaugematele piirkondadele lairibaühenduse, takistada „ajude väljavoolu” ning luua elutähtsaid transpordiühendusi, mis aitavad kaasa piirkondade ja liikmesriikide konkurentsivõime paranemisele.

    Lisaks on ühtekuuluvuspoliitika rahastus enamikus nendest liikmesriikidest peamiseks riiklike investeeringute allikaks – mõnes riigis üle 90%.Kokku on ELi ühtekuuluvuspoliitika raames neisse liikmesriikidesse investeeritud 117,5 miljardit eurot.

    Selle erilise aastapäeva tähistamiseks organiseerivad Euroopa Komisjoni esindajad liikmesriikides koos kohalike partneritega erinevaid üritusi ja pidustusi:väitlusi, konverentse, messe, näituseid, videokampaaniaid, fotovõistluseid jne.

    Lisateave:

    Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides

    Liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika teave

    Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtud investeeringud liikmesriikidesse, mis liitusid pärast 2004. aastat

    Küpros

    Tšehhi Vabariik

    Eesti

    Ungari

    Läti

    Leedu

    Malta

    Poola

    Slovakkia

    Sloveenia

  • Partnerluslepete ja rakenduskavade olukord

    (30/04/2014)

    Euroopa Komisjon analüüsib praegu kahekümne seitsmelt liikmesriigilt saadud ametlikke partnerlusleppeid (PA) ja kümnelt riigilt saadud ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade (OP) eelnõusid, mis annavad ülevaate nende investeeringukavadest ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks programmitöö perioodil 2014–2020.

    PA-d ja OP-d tulevad järgmistest kohtadest.

    • Polska: esitatud PA 10/01 ja kõik 22 OP-d
    • France: esitatud PA 14/01 ja 25 OP
    • Latvija: esitatud PA 15/02 ja nende üks OP
    • Portugal: esitatud PA 04/02  ja 12 OP
    • Lietuva: esitatud PA 04/01 ja nende üks OP
    • Slovensko: PA 14/02
    • Suomi: Soome PA 17/02 ja 1 OP
    • Deutschland: esitatud PA 26/02 ja 6 OP-d
    • Eesti: esitatud PA 28/02 ja nende üks OP
    • Danmark: esitatud PA 04/03 ja mõlemad OP-d
    • Magyarország: PA 07/03
    • Nederland: esitatud PA 10/03 ja kõik 5 OP-d
    • România: PA 01/04
    • Malta: PA 01/04
    • България/Bulgaria: PA 02/04
    • Slovenija: PA 10/04
    • Sverige: PA 17/04
    • Κύπρος: PA 17/04
    • Ceská republika: PA 17/04
    • Österreich: PA 17/04
    • United Kingdom: PA 17/04
    • Ελλάδα: PA 17/04
    • Italia: PA 22/04
    • España: PA 22/04
    • Hrvatska: PA 22/04
    • Éire/Ireland: PA 22/04
    • Belgien/Belgique/België: PA 23/04
    • Luxembourg: PA 30/04

    Esitatud on ka üks Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) OP (NL-DE).

    Komisjon on rõhutanud, et strateegiline lähenemine fondide kasutamisele on kriitilise tähtsusega ja kvaliteet on tähtsam kui kiirus.

    Komisjon jätkab partnerluslepete põhjaliku analüüsimisega ning edastab tähelepanekud liikmesriikidele.

    Komisjon peaks esimesed partnerluslepete ettepanekud vastu võtma mais ja hiljem laekunud ettepanekud sügisel.

  • Ajakiri Panorama avaldab reformitud ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikuks 2014–2020

    (08/04/2014)

    Ajakirja Panorama talvine väljaanne on võtnud vaatluse alla reformitud ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikul 2014–2020 ja analüüsib põhjalikult, mida see tähendab kõigi sidusrühmade jaoks. Eksklusiivses intervjuus annab Euroopa Komisjoni president Barroso ülevaate sellest, kuidas reformitud ühtekuuluvuspoliitika aitab luua töökohti ning saavutada majanduskasvu ja Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke.

    Laiendatud rubriigis „Oma sõnadega”, kus liikmesriikide, piirkondade ja ühenduste esindajad kogu Euroopast räägivad, milliseid mõtteid reform neil tekitab ja millised on lootused uuele rahastamisperioodile, annavad oma panuse debatti ka meie lugejad.

    Mujal teemakäsitluses toome välja reformi põhipunktid ja prioriteetsed teemad, kirjeldame eelarve kinnitamise protsessi Euroopa Parlamendi vaatenurgast, anname teavet selle kohta, kuidas rahastamist taotleda ning ülevaate kommunikatsioonistrateegiatest ja kohustustest. Numbrist leiate ka tavapärase uudistevaliku ja esiletoodud projektid kogu EList.

  • Euroopa muutub uuenduslikumaks, kuid piirkondlikud erinevused on endiselt suured

    (04/03/2014)

    Euroopa on vähendanud oma innovatsioonialast mahajäämust Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist, kuid erinevus ELi liikmesriikide innovatsioonitulemuslikkuse vahel on endiselt suur ja väheneb üksnes aeglaselt. Innovatsioonilõhe suureneb piirkondlikul tasandil: innovatsiooninäitajad on halvenenud ligi viiendikus ELi piirkondadest. Sellised on Euroopa Komisjoni innovatsiooniliidu 2014. aasta tulemustabeli ja piirkondliku innovatsiooni 2014. aasta tulemustabeli peamised tulemused. ELi riikide üldjärjestus on jäänud suures osas samaks: tabeli eesotsas on Rootsi, talle järgnevad Taani, Saksamaa ja Soome. Need neli riiki investeerivad teadusuuringutesse ja innovatsiooni kõige enam. Kõige rohkem on paranenud Portugali, Eesti ja Läti koht. Suurimaid edusamme on tehtud ELi teadussüsteemi avatuse ja atraktiivsuse ning ettevõtlusinnovatsiooni alase koostöö ja teadmiste kommertsialiseerimise vallas. Seda edasiminekut mõõdetakse välismaalt saadava litsentsi- ja patendituluga. Samas kui teadus- ja arendustegevusele tehtavad avalikud kulutused on kasvanud, on riskikapitali investeeringud ning ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud muule kui teadus- ja arendustegevusele vähenenud.

     

    Press Release

    Memo

    Full report of the Innovation Union Scoreboard 2014

    Full report of the Regional Innovation Scoreboard 2014

  • Euroopa Liidu linnade tegevuskava tuleviku linnade jaoks

    (14/02/2014)

    17. ja 18. veebruaril toimub Brüsselis foorum „Homsed linnad: investeerimine Euroopasse”, mille eesmärk on anda Euroopa linnadele suurem sõnaõigus ning asetada linnade tegevuskava ELi poliitiliste otsuste keskmesse.

    Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Johannes Hahni eestvõttel tuuakse kokku tähtsad linnapoliitika kujundajad, et anda hoogu uuele Euroopa Liidu linnade tegevuskavale. Kuna rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest elab linnades, on foorumi eesmärgiks uurida ja arutada, kuidas anda linnadele suurem roll Euroopa poliitikas ning kuidas tagada linnade vajaduste parem mõistmine ja poliitika suurem kooskõlastatus. Lisaks soovitakse rõhutada linnade rolli selliste Euroopa eesmärkide saavutamisel nagu kliimamuutuste, töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine.

    Arutelu aluseks on Euroopa Komisjoni koostatud töödokument. Foorumi raames korraldatakse mitmeid üritusi, kus osalevad mitmed linnaeksperdid, linnade ühendused ning kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide esindajad. 16 ELi riigi pealinna linnapead, kes foorumil kohtuvad, annavad loodetavasti ka oma panuse liikmesriikide üleskutsesse luua ühtne ELi linnade tegevuskava.

    Lisateave:

  • Algas avalduste vastuvõtmine 2015. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile kandideerimiseks

    (03/02/2014)

    Regioonide Komitee käivitas 2015. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli konkursi, mille eesmärk on autasustada kõige enam tulevikkuvaatava visiooniga linnu ja piirkondi Euroopas. Tiitel antakse välja viiendat korda ning sellele kandideerimise taotlusi võetakse vastu 31. märtsini 2014. Konkursi avas Vilniuses toimunud Euroopa VKEde assambleel Flaami-Euroopa kontaktasutuse juhataja Luc Van den Brande (BE/EPP). 

    Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli raames selgitatakse välja ja esitatakse auhinna saamiseks silmapaistva ettevõtlusvisiooniga piirkonnad (nende suurusest, jõukusest ja pädevusest sõltumata), kes viivad oma visiooni ellu konkreetsete ja mõõdetavate meetmete abil, mis aitavad rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”, ja kasutavad optimaalselt avaliku sektori vahendeid. Kõige veenvama tegevusstrateegiaga piirkondadele omistatakse tiitel „Aasta ettevõtluspiirkond”. Algatuse eesmärk on luua ja edendada dünaamilisi, keskkonnahoidlikke ja ettevõtlikke piirkondi kogu Euroopas. 

    „VKEd on Euroopa majandusliku taastumise peamine liikumapanev jõud. Riikide valitsused ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad ühendama oma jõud, et luua ettevõtete arengut soodustavad tingimused. Euroopa ettevõtluspiirkonna algatusega autasustatakse neid Euroopa piirkondi, mis on pühendunud viljaka ettevõtluskeskkonna loomisele. Kui te olete valmis realiseerima oma piirkonna ettevõtluspotentsiaali, kutsun teid kandideerima 2015. aasta Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile,” sõnas Luc Van den Brande. 

    Tiitliga pärjatud piirkondlikku strateegiat hinnatakse järgneva kahe aasta jooksul ning selle peamisi tulemusi ja saavutusi levitatakse ja arutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgas Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli võrgustiku kaudu. 

    Kandideerimistaotluste esitamise tähtpäev on 31. märts 2014. Taotlusvorm, tiitlit tutvustav teabeleht ja täiendav teave on saadaval Euroopa ettevõtluspiirkonna veebilehel: www.cor.europa.eu/eer. Lisateabe saamiseks võtke ühendust e-posti aadressil eer-cdr@cor.europa.eu.

  • Euroopa Liidu eelarveraamistikuga aastateks 2014–2020 investeeritakse Euroopa tulevikku triljon eurot

    (19/11/2013)

    Täna andis Euroopa Parlament oma poolthääle ELi mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2014–2020. Parlamendi nõusolek tähendab, et lähinädalatel avaneb nõukogul võimalus raamistik lõplikult heaks kiita. Sellega jõuavad lõpule kaks ja pool aastat kestnud intensiivsed läbirääkimised ettepaneku üle, mille komisjon esitas 29. juunil 2011.

    ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 annab liidule võimaluse investeerida kuni 960 miljardit eurot kulukohustustena (1,00% ELi kogurahvatulust) ja 908,4 miljardit eurot maksetena (0,95% ELi kogurahvatulust). Finantsraamistiku ülemmääradest jäävad välja erakorralisteks asjaoludeks mõeldud vahendid (nt hädaabireserv, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, solidaarsusfond ja paindlikkusinstrument) ja Euroopa Arengufond. Täielikult kasutusse võetuna oleks nende maht veel 36,8 miljardit eurot (0,04% ELi kogurahvatulust). ELi 2014.–2020. aasta eelarveraamistikus on määratletud prioriteetsed kulutused, mis on suunatud jätkusuutlikule majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele kooskõlas ELi strateegiaga „Euroopa 2020”. Võrreldes praeguse raamistikuga on näiteks rubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”) maht kasvanud 91,5 miljardilt eurolt (9,2 % eelarvest) 125,6 miljardile eurole (13,1 % eelarvest)

    Ümberkorraldatud ühtekuuluvuspoliitika raames saab Euroopa piirkondadesse, linnadesse ja reaalmajandusse investeerida kuni 366,8 miljardit eurot1. Sellest saab ELi peamine investeerimisvahend, mille abil saavutada Euroopa 2020. aasta eesmärgid: tagada majanduskasv, luua töökohti, tulla toime kliimamuutuse ja energiasõltuvusega ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Eesmärkide saavutamisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamine selliste peamiste prioriteetide jaoks nagu VKEde toetamine. Selles vallas tahetakse toetusi kahekordistada ning jõuda seitsme aasta jooksul 70 miljardilt eurolt 140 miljardi euroni. Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suurem orienteeritus tulemustele ja uus tulemusreserv loovad stiimuleid heade projektide realiseerimiseks. Lisaks muule seotakse ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi tõhusus ka majandusjuhtimisega, et julgustada liikmesriike täitma Euroopa poolaasta raames antud soovitusi.

    1. Jooksevhinnad. 2011. aasta hindades: 325 miljardit eurot.

    Infographic : A reformed Cohesion Policy for Europe : the main investment policy for growth and jobs

    ELi ühtekuuluvuspoliitika koondamine majanduskasvule ja töökohtade loomisele: reformi 10 punkti

    Pressiteade

  • ELi ühtekuuluvuspoliitika koondamine majanduskasvule ja töökohtade loomisele: reformi 10 punkti

    (19/11/2013)

    ELi majanduskasvu ja töökohtadega seotud eesmärkide saavutamiseks ning võitlemiseks kliimamuutuse, energiasõltuvuse ja sotsiaalse eraldatuse vastu on ELi 2014.—2020. aasta eelarves ette nähtud investeerida 325 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa liikmesriikidesse ning nende piirkondadesse ja linnadesse. Võttes arvesse liikmesriikide panust ja rahastamisvahendite võimendavat mõju, ulatub investeeringute kogumõju tõenäoliselt üle 500 miljardi euro. Ühtekuuluvuspoliitika reform tagab nende investeeringute maksimaalse mõju ning kohandab need piirkondade ja linnade konkreetsetele vajadustele. Reformi põhielemendid on järgmised.

    1. Investeerimine ELi kõikidesse piirkondadesse ning toetuse taseme ja riigi osaluse kohandamine (kaasrahastamise määr) vastavalt riigi arengutasemele:

    vähem arenenud piirkonnad (SKP <75% EL27 keskmisest)

    üleminekupiirkonnad (SKP 75–90% EL27 keskmisest)

    rohkem arenenud piirkonnad (SKP >90% EL27 keskmisest)

    2. Vahendite suunamine peamistesse majanduskasvu valdkondadesse. Investeeringud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames keskenduvad neljale esmajärgulise tähtsusega valdkonnale: innovatsioon ja teadustegevus, digitaalarengu tegevuskava, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamine ning vähese CO2-heitega majandus, olenevalt piirkonna kategooriast. (Vähem arenenud piirkonnad: 50%, üleminekupiirkonnad: 60% ja rohkem arenenud piirkonnad: 80%). Nimetatud valdkondade jaoks eraldatakse umbes 100 miljardit eurot, millest vähemalt 23 miljardit on suunatud üleminekule vähese CO2-heitega majandusele (energiatõhusus ja taastuvenergiad). Siin kehtivad eraldi kohustused ERFi ressursside eraldamisel (vähem arenenud piirkonnad: 12%, üleminekupiirkonnad: 15% ja rohkem arenenud piirkonnad: 20%).

    Ühtekuuluvusfondi kaudu eraldatakse ligikaudu 66 miljardit eurot prioriteetsete üleeuroopaliste transpordiühenduste ja keskkonnainfrastruktuuri projektidele.

    Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu toetab ühtekuuluvuspoliitika märkimisväärselt ELi prioriteete tööhõive valdkonnas, näiteks koolituse ja elukestva õppe ning hariduse ja sotsiaalse kaasatuse kaudu (vähemalt 20% ESFi toetustest igas liikmesriigis tuleb kasutada selle eesmärgi saavutamiseks.) Iga liikmesriigi puhul määratakse selle vajaduste ning eelnevalt kindlaksmääratud miinimumi alusel kindlaks ESFi assigneeringud, mille koguväärtus on vähemalt 70 miljardit eurot. ESFiga seotud uue noorte tööhõive algatusega, mille väärtus on vähemalt 6 miljardit eurot, toetatakse noortegarantiid.

    3. Selgete, läbipaistvate ja mõõdetavate eesmärkide kindlaksmääramine vastutuse võtmise ja tulemuste jaoks. Riigid ja piirkonnad peavad eelnevalt teatama, milliseid eesmärke nad olemasolevate vahenditega kavatsevad saavutada, ja täpselt kindlaks määrama, kuidas nad kavatsevad mõõta edusamme nende eesmärkide saavutamisel. See võimaldab korrapärast järelevalvet ja arutelu raha kasutamise üle. Selle alusel saab kõnealuse ajavahemiku lõpupoole paremaid tulemusi saavutanud programmidele teha nn tulemusreservist kättesaadavaks täiendavad vahendid.

    4. Fondidest meetmete rahastamisele eeltingimuste seadmine tulemuslikumate investeeringute tagamiseks. Näiteks aruka spetsialiseerumise strateegiad, mille alusel määrata kindlaks konkreetsed tugevad küljed ja võimalused, ettevõtlussõbralikud reformid, transpordistrateegiad, meetmed riigihangete süsteemide parandamiseks, keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastamine, strateegiad võitlemiseks noorte töötuse ja koolist väljalangemise vastu või soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks – need kõik on vajalikud eeltingimused.

    5. Ühise strateegia kehtestamine rahastamise parema koordineerituse saavutamiseks ja kattumise vähendamiseks. Ühine strateegiline raamistik võimaldab paremini koordineerida rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (kolm ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvat fondi: ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF ning maaelu arengu fond ja kalandusfond). See loob ka paremad seosed muude ELi vahenditega nagu Horisont 2020, Euroopa ühendamise rahastu või Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm.

    6. Bürokraatia vähendamine ja ELi investeeringute kasutamise lihtsustamine. Tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad kõigile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ning lihtsamad raamatupidamiseeskirjad, sihipärasemad aruandlusnõuded ja kasutada rohkem digitaalset tehnoloogiat („e-ühtekuuluvus”).

    7. Ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme parandamine. Lisaks muudele kulutustele linnapiirkondades tuleks ERFist eraldada eriotstarbelised limiidid integreeritud projektidele linnades.

    8. Piiriülese koostöö tugevdamine ja suurema hulga piiriüleste projektide loomise lihtsustamine. Samuti tuleks tagada, et makropiirkondlikud strateegiad, nagu Doonau ja Läänemere piirkonna strateegiad, saaksid toetusi riiklikest ja piirkondlikest programmidest.

    9. Ühtekuuluvuspoliitika parema sidususe tagamine ELi majanduse laiema juhtimisega. Programmid peavad olema kooskõlas riiklike reformikavadega ja peaksid käsitlema Euroopa poolaasta riigispetsiifilistes soovitustes määratletud asjaomaseid reforme. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel nn makromajandusliku tingimuslikkuse klausli alusel muuta programme nii, et need toetaksid peamisi struktuurireforme. Kui majanduslikke tingimusi rikutakse korduvalt ja tõsiselt, võib komisjon viimase abinõuna rahastamise peatada.

    10. Rahastamisvahendite ulatuslikuma kasutamise julgustamine, pakkumaks VKEdele suuremat toetust ja juurdepääsu krediidile. Laene, garantiisid ja omakapitali/riskikapitali toetatakse EL fondidest ühiste eeskirjade kaudu, laiendades nende vahendite ulatust ja luues stiimuleid (nt kõrgemad kaasrahastamise määrad). Rõhuasetus pigem laenudele kui toetustele peaks parandama projektide kvaliteeti ja vähendama sõltuvust toetustest.

  • Läänemere riikide aastafoorumil on kõneaineks Euroopa esimese makropiirkonna kiirem areng

    (11/11/2013)

    Neli aastat tagasi loodi ELis esimene makropiirkond, kuhu kuuluvad Läänemere-äärsed riigid. Täna kohtuvad piirkonda kuuluva kaheksa liikmesriigi esindajad ja regionaalpoliitikavolinik Johannes Hahn Vilniuses ELi Läänemere piirkonna strateegiat käsitleval iga-aastasel foorumil. Foorumile on kutsutud ka Venemaa ja Norra esindajad.

    Enne üritust märkis volinik Hahn selle kohta järgmist: „Läänemere makropiirkond ja seda hõlmav koostööstrateegia on olnud teerajajaks Euroopas ning pakuvad laialdast huvi nii Euroopas kui ka mujal. Juba praegu on tänu riikide ja piirkondade koostööle palju ära tehtud ühishuvide ja probleemide väljaselgitamisel ning lahenduste leidmisel. Seda kõike ei ole nii lihtne saavutada riigi ega kohaliku omavalitsuse tasandil.

    Kuid koostööd on vaja hoogustada. On aeg, et Läänemere strateegias osalevad riigid haaraksid ohjad enda kätte ja looksid piirkonna arengu suunamiseks vajalikud vahendid, kasutades selleks ära juba olemas olevaid Euroopa fonde ning riiklikke, piirkondlikke ja eravahendeid. "

    Pressiteade 

    Kõne

    Lisateave

  • Innovatsioonipotentsiaali kasutamine majanduskasvu saavutamiseks: volinik Johannes Hahn kutsus ELi piirkondi üles tegutsema

    (08/11/2013)

    Regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn rõhutas, et on vaja suurendada ELi piirkondade konkurentsivõimet, kasutades selleks ELi investeeringuid ja sihipärast kavandamist. Volinik Hahn esines täna Brüsselis konverentsil „Arukas spetsialiseerumine muudab ELi piirkonnad majanduskasvu eestvedajaks”. Ta kutsus piirkondi üles oma konkurentsieeliste suurendamiseks leidma oma kõige tähtsamad eelised ja tegema kõik nende arendamiseks. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning Flandria piirkonna korraldatud kõrgetasemelisel kohtumisel hinnati, kuidas arendatakse Euroopa riikides ja piirkondades aruka spetsialiseerumise strateegiat. Arukas spetsialiseerumine on ELi uue ühtekuuluvuspoliitika tuum ja eeltingimus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist investeeringute saamiseks.

    See arutelu toimub otsustaval ajal, kui ettepanekute esitamine 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika uue raamistiku kohta on jõudnud lõppjärku. Uue poliitika põhielement on see, et rahaliste vahendite saamiseks on vaja täita eeltingimusi. Üks selline tingimus on selge ja läbimõeldud aruka spetsialiseerumise strateegia olemasolu teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Strateegias tuleks ette näha investeeringute kasutamine järgmise 7 aasta jooksul ja tagada, et nendega saavutatakse selged eesmärgid.

    Konverentsi peaettekande pidas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Lisaks volinik Hahnile võtsid sõna Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni juhataja Danuta Hübner ja Flandria peaminister Kris Peeters. Konverentsi osavõtjad olid eelkõige poliitikakujundajad, teadlased ning teaduse, innovatsiooni ja regionaalarenguga seotud tööstussektorite esindajad; ürituse peaeesmärk oli uurida piiriülese koostöö ja olemasolevate arenduskavade sünergia võimalusi.

    Videos on Smart Specialisation

    The Kingdom of Smart
    The Kingdom of Smart
    Technological advancement in Flanders' health care system through Smart Specialisation
    Technological advancement in Flanders' health care system through Smart Specialisation
    Smart Specialisation for the shoe business in the Marche Region
    Smart Specialisation for the shoe business in the Marche Region
    Smart Specialisation in Poland takes off for the future through the Flaris project
    Smart Specialisation in Poland takes off for the future through the Flaris project
    Smart Specialisation: PLOCAN Oceanic Research Centre on the Canary Islands
    Smart Specialisation: PLOCAN Oceanic Research Centre on the Canary Islands

    Pressiteade

    Lisateave

  • Teine Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkurss

    (24/10/2013)

    Kas teil on mõni idee, kuidas võidelda suure tööpuudusega? Kas arvate, et saaksite parandada soo, vanuse, sotsiaalse staatuse või puude tõttu madalapalgalistel töökohtadel lõksu jäänud inimeste töötingimusi? Kas teate, kuidas suurendada 27 miljoni töötu eurooplase šansse? Sellisel juhul on teine Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkurss teie jaoks!

    Selle Diogo Vasconcelose mälestuseks korraldatava konkursi raames kutsutakse eurooplasi üles pakkuma välja uusi lahendusi tööpuuduse vähendamiseks ning töötuse negatiivse mõju minimeerimiseks majandusele ja meie ühiskonnale nii praegu kui ka tulevikus. Lisaks sellele, et sotsiaalne innovatsioon on soovitav, on see ka vajalik.

    Sellest ei ole midagi, kui te ei ole veel leidnud oma ideedele õiget investorit. Me saame teid aidata teie projekti teostamisel nn Sotsiaalse Innovatsiooni Akadeemia raames. Kolm võitnud projekti saavad rahalist toetust 30 000 eurot.

    Kuid see ei ole veel kõik. Esimese konkursi võitjad rõhutavad, et konkurss on andnud neile võimaluse töötada välja mõni hea idee, anda oma tööle legitiimsus ning – mis samuti oluline – muuta oma lahendus kättesaadavaks paljudele inimestele.

    Teine Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkurss

  • Euroopa piirkondade ja linnade nädal – Euroopa piirkonnad ja linnad hakkavad täitma 2020. aasta eesmärke ja investeerivad majanduskasvu

    (04/10/2013)

    Enam kui 5 500 piirkondade ja linnade esindajat kogu Euroopast hakkavad jagama arvamusi ja tutvustama lähenemisviise, mille abil saaks ELi regionaalpoliitika järgmise põlvkonna investeeringutega Euroopas taastada majanduskasvu, luua töökohti ja tõsta konkurentsivõimet.

    Üheteistkümnes iga-aastane üritus „OPEN DAYS –Euroopa piirkondade ja linnade nädal” toimub 7.–10. oktoobrini Brüsselis. Neli päeva kestev üritus, mis on suurim omataoliste seas, toob kokku poliitikakujundajad, poliitikud ja asjatundjad, kes arutlevad ELi regionaalpoliitika praeguste põhiprobleemide üle. Üritus toimub ajal, mil regionaalpoliitika põhilised reformid on lõpule jõudnud ning plaanide tegemine aastateks 2014–2020 on jõudnud otsustavasse faasi. Ürituse võõrustajateks on Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn ja Regioonide Komitee president Ramón Luis Valcárcel ning ürituse avab Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Avasessioonil toimub paneelarutelu ELi regionaalpoliitika kesksest rollist Euroopa majanduskasvu taastamisel.

    Üritusele mõeldes märkis volinik Hahn: „Käesoleva aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädal on stardiplatvorm, mille käigus otsustatakse, kuidas me investeerime ja planeerime fondide kasutamist järgmisel seitsmel aastal. Euroopa piirkondade ja linnade nädal 2013 toimub ELi regionaalpoliitika jaoks otsustaval hetkel. Läbirääkimised regionaalpoliitika reformi üle on jõudnud lõppjärku ning piirkonnad teevad tihedat koostööd komisjoni talitustega, et valmistuda järgmise põlvkonna programmideks ja esitada oma strateegiad nende kohta. Uus, reformitud poliitika pakub piirkondadele tõelist võimalust investeerida tulevasse majanduskasvu ja heaolusse. Poliitikas käsitletakse seda, kuidas seada peamisi prioriteete, toetudes samas iga linna ja piirkonna tugevatele külgedele. Ma ootan põnevusega arutelu selle üle, kuidas regionaalpoliitika saaks kaasa aidata meie linnade ja piirkondade muutusele, mis muudaks need konkurentsivõimelisemaks ning edendaks majanduskasvu ja looks töökohti.”

    Regioonide Komitee president Valcárcel lisas: „Reformitud ühtekuuluvuspoliitika saab tuule tiibadesse ning see peab võimalikult kiiresti pakkuma tõhusaid vahendeid majandusliku taastumise ja tööhõive suurendamise toetamiseks. Piirkonnad ja kohalikud omavalitsused jooksevad nüüd ajaga võidu, et alustada 2014–2020. aasta investeerimiskavade rakendamisega järgmisel aastal. Regioonide Komitee on võtnud kohustuseks aidata piirkondadel seda võidujooksu võita, tagades samas projektide ja strateegiate parima kvaliteedi. Sellest küljest vaadates on Euroopa piirkondade ja linnade nädal 2013 peamiste regionaalpoliitikas osalejate jaoks oluline võimalus tutvuda uute vahendite ja eeskirjadega ning samuti jagada parimaid ideid, mis tooksid meie piirkondadele majanduskasvu.”

    Käesoleva aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädala loosung on „Euroopa piirkonnad ja linnad hakkavad liikuma 2020. aasta suunas”. Ürituse raames toimub 100 töötuba, milles keskendutakse järgmistele teemadele.

    • Toimetulek muutustega aastatel 2014-2020. Vaja on uuenduslikke lähenemisviise, et teostada tulevasi investeerimisprioriteete (nt integreeritud territoriaalsed investeeringud, ühised tegevuskavad, juhtimisküsimused, finantsinstrumedid jne).
    • Koostoime ja koostöö ELi, riiklike ja piirkondlike eri poliitikavaldkondade vahel ning eri rahastamisallikate ühendamine. Uuritakse erinevaid koostööviise nagu makropiirkondlikud strateegiad või koostöö riigi-, piirkonna ja linnavalitsuste ning pädevate asutuste vahel.
    • Probleemid ja lahendused. Kavandatakse praktilisi lahendusi sellistele Euroopa piirkondade ja linnade ühistele probleemidele nagu VKEde juurdepääs krediidile ja ülemaailmsetele turgudele, noorte töötus, demograafilised probleemid, jäätmete-, veemajanduse ja looduslike riskide juhtimine, liiklusummikud, saastumine või suur energiatarbimine.

    Programmi tähtsaimad üritused

    President Valcárcel ja volinik Hahn korraldavad Regioonide Komitees 7. oktoobril kell 13:30 pressi ümarlauda.

    Kogu päeva kestva töötoa jooksul Brüsselis Charlemagne’i hoones esitletakse 19 finalisti, kes osalevad 2014. aasta RegioStars konkursi neljas kategoorias.

    Esitlus „Elukvaliteet Euroopa linnades” — 79 linna 41 000 kodaniku seas läbiviidud küsitluse peamised tulemused kajastavad seisukohti linnaelu kohta. Üritus toimub 8. oktoobril kell 16:30–17:15 Berlaymont'i hoones Schumani saalis.

    „100 EUrban solutions” (100 lahendust ELi linnades) on vabaõhunäitus, mille avavad volinik Hahn ja Brüsseli pealinnapiirkonna peaminister Rudi Vervoort Brüsselis Jean Rey väljakul teisipäeval 8. oktoobril kell 17.00. Mujal 12 näituse asukohas toimuvad 8. oktoobri õhtul mitmed näitusega seotud üritused.

    1. „Europe in my region” (Euroopa minu piirkonnas) võitjaid Kreekast, Ungarist ja Maltalt autasustab volinik Hahn Charlemagne hoones 9. oktoobril kell 11.15.

    Käesoleva aasta Euroopa piirkondade ja linnade nädala uus üritus on Master Class (Meistriklass), milles osalevad valitud 77 doktoriõppe üliõpilast ja karjääri alustanud teadlast, kes on tegevad regionaal- ja linnapoliitika valdkonnas.

    Lisaks Brüsselis toimuvatele seminaridele toimub kuni 2013. aasta detsembrini loosungi all „Euroopa minu piirkonnas/linnas” üle 300 ürituse.

    Lisateave:

    @EU_Regional / @EU_CoR / @JHahnEU: #euopendays - Kõik fotod on nähtavad aadressil: Flickr

    OPEN DAYS, European week of regions and cities

    Meedia programm

    Partnerpiirkondade riikide kaupa

  • Panorama 47 on nüüd saadaval

    (20/09/2013)

    Panorama ajakirja sügis väljaanne on nüüd veebis saadaval.

    Põhiloos räägitakse sellest, kuidas ELi piirkonnad on ökoinnovatsiooni valdkonnas teerajajateks.ELi struktuuri- ja investeerimisfondid edendavad selles artiklis tutvustatud roheliste ja energiatõhusate projektide kaudu nutikat ja jätkusuutlikku kasvu.Peale selle leiate ajakirjast ka artikleid tänavuse aasta OPEN DAYSi sündmuse töötubade ja seminaride kohta, alates OPEN DAYSi ülikooli meistriklassi programmist kuni suheteni ELi, Hiina ja Jaapani vahel.

    Sellest numbrist leiate ka ülevaate makropiirkondlikest strateegiatest, mis aitavad koordineerida projekte Doonau piirkonnas ja Baltikumis, uuenduse ELi struktuurifondide töös katastroofiolukorra leevendamisel ja järelhindamisprotsessi selgituse perioodi 2007–2013 kohta.Numbrist leiate ka tavapärase uudistevaliku ja esiletoodud projektid üle kogu ELi.

  • Euroopa territoriaalne koostöö aitab kodanikke üksteisele lähemale tuua

    (18/09/2013)

    Käesoleval nädalal on tähelepanu keskmes ELi regionaalpoliitika piiriülesed, riigiülesed ja piirkondadevahelised projektid, mis toovad kasu nii kogukondadele, piirkondadele kui ka liikmesriikidele.Kampaania eelneb 21. septembril toimuvale Euroopa koostöö päevale.

    Euroopa territoriaalne koostöö moodustab ELi regionaalpoliitikast suhteliselt väikse osa.Kui Euroopa Parlament ja nõukogu praeguse kokkuleppe regionaalpoliitika rahastamiseks ajavahemikus 2014–2020 heaks kiidavad, suureneks territoriaalse koostöö eelarve 8,9 miljardi euroniPraegu läbirääkimiste lõppetapis olevate regionaalpoliitika uute reformide raames soovitakse Euroopa territoriaalse koostöö programmid suunata rohkem investeeringutele, mis loovad head tingimused tulevaseks majanduskasvuks.

    Volinik Hahn on 19. septembril kell 14:00-15:00 Twitteris, et arutada ELi piiriülese regionaalpoliitika üle.Küsimusi võib juba edastada (#EUChat ja #ecday) aadressil @JHahnEU.

    Pressiteade

  • Ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020: liikmesriikide investeerimiseelarved

    (23/08/2013)

    Ühtekuuluvuspoliitika rahaline jaotus liikmesriigi kohta perioodil 2014–2020 kajastab läbirääkimiste hetkeolukorda 2013. aasta juulikuu seisuga. Arvud võivad nõukogu ja Euroopa Parlamendi lõplikus lepingus muutuda.

    Ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 moodustab ligikaudu 1/3 ELi eelarvest, mis tugevdab selle kui Euroopa Liidu peamise investeeringupoliitika rolli, mis tagab kasvu ja töökohad ning rakendab ELi poliitikaid. Komisjon teeb koostööd riiklike ja kohalike ametkondadega iga riigi investeeringuprioriteetide määramiseks järgmiseks rahandusperioodiks, tagades investeeringu maksimaalse mõju konkurentsivõimele ning tööhõive suurendamisele ja tugevdades temaatilist ning reformitud poliitika tulemustele keskendumist.

  • Panorama tervitab Horvaatiat

    (21/08/2013)

    Panorama ajakirja 2013. aasta suveväljaanne on nüüd veebis saadaval. Ajakirja keskmes on 6-leheküljeline teemalugu Horvaatia vastuvõtmisest Euroopa Liidu liikmeks, milles antakse ülevaade vastuvõtmise protsessist, tutvustatakse Horvaatia peamisi tööstusharusid, tuuakse näiteid edukatest projektidest ja esitatakse intervjuu Branko Grčićiga, kes on praegu asepeaminister ja regionaalarengu ning ELi fondide minister.

    Teine põhiteema on sisevaade ühisesse auditeerimisprotsessi (Euroopa Komisjon ja riigiasutused), mis tagab ühtekuuluvuspoliitika vahendite sihipärase kasutamise. Veel on ajakirjas ülevaade hiljuti avaldatud ühtekuuluvuspoliitika strateegilisest aruandest, oktoobris toimuvate AVATUD USTE PÄEVADE eeltutvustus ja artikkel riigitoetuste eeskirjade ülevaatusest.

     

  • Parimatele regionaalpoliitika projektidele antava ELi 2014. aasta RegioStarsi auhindade kandidaadid on valitud

    (06/08/2013)

    Täna avalikustati Brüsselis kandidaadid 2014. aasta RegioStarsi auhindadele, millega pärjatakse Euroopa kõige inspireerivamaid ja uuenduslikumaid piirkondlikke projekte. RegioStarsi konkursi žürii valis ELi regionaalfondidest toetust saava 80 projekti hulgast välja 19 kandidaati nelja kriteeriumi alusel: uuenduslikkus, mõju, jätkusuutlikkus ja partnerlus.

    Auhinnakandidaadid on pärit järgmise 17 liikmesriigi piirkondadest ja linnadest: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

    Kandidaadid esitlevad oma projekte endise Regioonide Komitee presidendi Luc Van den Brande juhitava auhinnažürii ees 8. oktoobril 11. Euroopa regioonide ja linnade nädala „OPEN DAYS 2013” raames. Võitjad kuulutatakse välja 31. märtsil 2014. aastal Brüsselis toimuval volinik Hahni poolt juhitaval auhinnatseremoonial.

    Auhinnad jagatakse lähtuvalt järgmistest kategooriatest, mis põhinevad Euroopa 2020. aasta majanduskasvu tegevuskava prioriteetidel:

    • Arukas majanduskasv — VKEde uuendustegevus: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu toetamine

    • Jätkusuutlik majanduskasv — rohelise majanduskasvu ja töökohtade loomine biomajanduse kaudu: jätkusuutlikud investeeringud biomajanduse sektorisse

    • Kaasav majanduskasv — uute töökohtade loomine noorema põlvkonna jaoks: noorte töötuse vastu võitlemise toetamine

    • CityStar — investeerimisprojektid, millega toetatakse jätkusuutlikku ühistransporti linnades: meie linnade transpordiprobleemide lahendamiseks ettenähtud strateegiate väljatöötamise edendamine

    2013. aasta RegioStarsi auhinnad anti juhtprojektidele Portos (Portugalis), Loode-Inglismaal (Ühendkuningriik), Warmiñsko-Mazurskies (Poola), Berliinis (Saksamaa) ja Leedus. Kategooriates keskenduti teadus- ja arendustegevusele, ressursitõhususele väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, sotsiaalsele innovatsioonile, säästvale linnaarengule ja ELi regionaalpoliitika edendamiseks ettenähtud videote kasutamisele.

    Taust

    RegioStarsi konkursi eesmärk on tunnustada piirkondliku arengu häid tavasid ja tõsta esile originaalseid ja inspireerivaid projekte, mis võiksid olla eeskujuks ka teistele piirkondadele.

    RegioStarsi iga-aastasele konkursile saavad kõik ELi piirkonnad esitada projekte, millesse ELi regionaalpoliitika alusel on investeeritud alates 1. jaanuarist 2000. Alates esimesest konkursist 2008. aastal on kõige rohkem taotlusi esitanud Austria, Belgia, Balti riigid ja Wales (Ühendkuningriik).

    7. — 10. oktoobrini 2013 Brüsselis toimuval üritusel „OPEN DAYS 2013” avaneb kandidaatidel võimalus esitleda ja selgitada oma projekte. Sellel osaleb mitusada poliitilist esindajat, eksperti ja praktikut, et arutleda regionaalpoliitika üle. Selle aasta üritus toimub väga olulisel ajal, kui Euroopa piirkonnad ja linnad on lõpetamas ettevalmistusi hiljuti reformitud ELi ühtekuuluvuspoliitikaks aastateks 2014-2020.

    Lisateave

  • ELi Solidaarsusfondist abi andmise kiirendamine ja hõlbustamine pärast katastroofe

    (25/07/2013)

    Euroopa regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn esitas täna ettepaneku ELi Solidaarsusfondi reformimise kohta. Euroopa Komisjoni täna vastu võetud kavade alusel parandatakse fondi reageerimisvõimet ning selgemate kriteeriumite abil muudetakse fondi kasutamine abivajajate jaoks lihtsamaks.

    Alates fondi loomisest 2002. aastal on solidaarsusfondi kasutatud 52 katastroofi puhul, mille hulka kuuluvad üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad, tormid ja põud. 23 Euroopa riiki on seni saanud toetust rohkem kui 3,2 miljardi euro väärtuses.Kui Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid tänased ettepanekud heaks kiidavad, võib katastroofist tabatud riikide ja piirkondade jaoks eeldada solidaarsusfondi toimimise olulist paranemist.

    Uue õigusakti ettepanekus lihtsustatakse olemasolevaid eeskirju, nii et abi saab välja maksta kiiremini kui praegu. Esimest korda kehtestatakse kavade alusel ettemaksete võimalus. Kavades määratletakse arusaadavamalt, kes ja mis on abikõlblik, eelkõige piirkondlike katastroofide puhul.Samuti julgustatakse liikmesriike pöörama suuremat tähelepanu katastroofide ennetamise ja ohjamise strateegiatele.Rahastamise osas jäävad fondi põhimõtted samaks – seda tehakse väljaspool tavapärast ELi eelarvet.

    Peamised reformid

    • Selgitada solidaarsusfondi kohaldamisala, piirates seda looduskatastroofidega ning kaasates põua.
    • Piirkondlike katastroofide selgemad eeskirjad, millega kehtestatakse üks ühtne kahju piirmäär — 1,5 % piirkondlikust sisemajanduse koguproduktist.
    • Esmakordselt ettemaksete võimalus: 10 % eeldatavast toetusest, ülemmääraga 30 miljonit eurot.
    • Haldusmenetluse lühendamine, ühendades üheks lepinguks heakskiitmise ja rakendamise etapid.
    • Selliste meetmete kehtestamine, millega innustatakse katastroofiriski ennetamise strateegiate väljatöötamist: aruandlusnõuded ja abi saamise võimalikud tingimused.

    Lisateave

    Proposal for a Regulation of the european Parliament and of the Council amending council Regulation (EC) n°2012/2002 establishing the European Union Solidarity Fund

    Pressiteade

    MEMO/13/723

    ELi Solidaarsusfond

  • Liikmesriigid ja nende piirkonnad peavad kiiresti ette valmistama uued ELi majanduskasvu programmid

    (10/07/2013)

    Liikmesriigid ja nende piirkonnad peavad kiiresti ette valmistama uued ELi majanduskasvu programmid, leiab volinik Hahn pärast seda, kui Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid ELi regionaalpoliitika põhjaliku reformi poolt

    ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn teavitas liikmesriike ja nende piirkondi, et ELi struktuurifondide programmid aastateks 2014–2020 tuleb kiiremas korras kokku panna. Euroopa Parlamendi regionaalarengu komisjoni liikmed olid enne hääletamist vastu võtnud rea aruandeid, milles kiidetakse heaks vajadus põhjaliku regionaalpoliitika reformi järele.

    Tänase hääletuse tulemusel kinnitatud reform üldjoontes:

    • Investeeringud suunatakse majanduskasvu ja tööhõivet soodustavatesse valdkondadesse, nagu on sätestatud Euroopa 2020. aasta strateegia ühtsete eeskirjadega, mida kohaldatakse kõigile viiele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondile (Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile, Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile).

    • Suurem osa eelarvest katab ELi 2020. aasta strateegiaga tihedalt seotud prioriteete,eelkõige:

    • on ERFi eelarvest 50%-80% suunatud meetmetele, mis toetavad innovatsiooni ja uurimis- ning arendustegevust, digitaalarengut, VKEde konkurentsivõimet ja vähese CO2-heitega majandust.

    • Vähese CO2-heitega majanduse puhul on seatud lisatingimus, et vähemalt 12%–20% eraldatakse energiatõhususele ja taastuvenergiale.

    • Liikmesriigid ja nende piirkonnad seavad selged ning mõõdetavad eesmärgid, mis võimaldavad hinnata investeeringute tulemuslikkust.Tehtud edusamme tuleb mõõta ning neist teavitada.

    • Kasutusele tuleb võtta meetmed bürokraatia vähendamiseks ja lihtsustada ELi vahendite kasutamist: kehtestada fondide jaoks ühiseeskirjad, nõuda vähem kuid sihipärasemate aruannete koostamist, kasutada ulatuslikumalt digitaaltehnoloogiat („e-ühtekuuluvus”).


    Pressiteade

    Q&A on the legislative package for EU Cohesion Policy 2014-2020

    ELi regionaalpoliitika 2014-2020: seadusandlikud ettepanekud


  • Euroopa makropiirkondade eksperimentaalsete strateegiate esimene hindamine

    (01/07/2013)

    Euroopa Komisjon avaldas täna esimesed tulemused ELi kahe makropiirkondliku strateegia kohta ja esitas soovitused edasiseks.

    ELi Doonau piirkonna ja Läänemere piirkonna strateegiad, milles osaleb üle 20 ELi ja muu riigi, on pannud aluse ainulaadsele koostööle, mille idee põhineb sellel, et konkreetsete piirkondade ees seisvaid probleeme, mis on seotud kas siis keskkonna, majanduse või turvalisuse valdkonnaga, saab kõige paremini lahendada üheskoos, ning et mõistlikum on ühiselt kavandada, kuidas olemasolevaid rahastamisvahendeid veelgi tõhusamalt kasutada.

    Aruandes antakse praegustele strateegiatele üldjoontes positiivne hinnang. Rõhutatakse, et strateegiate raames on algatatud sadu uusi projekte ning et need on aidanud välja töötada ühiseid poliitilisi eesmärke valdkondades, mis on nende regioonide puhul eriti olulise tähtsusega. Makropiirkondlik lähenemisviis on kaasa aidanud mitme ühisalgatuse ja mitmete võrgustike tekkele, samuti ühiste poliitiliste otsuste tegemisele.

    Aruandes märgitakse, et koostöö strateegiates osalevate ELi riikide ja ELi naaberriikide vahel on oluliselt tugevnenud ja et tänu sellele on ressursse tõhusamalt kasutatud.

    Aruandes pannakse siiski valitsustele südamele, et on vaja tugevdada poliitilist lähenemist ja tõsta strateegiad esiplaanile kõigi asjakohaste poliitikavaldkondade puhul ning tagada seejuures, et neid arvestataks Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondi programmide koostamisel, samuti muude asjakohaste ELi, piirkondlike ja riiklike meetmete kujundamisel. Samuti rõhutatakse aruandes haldusvahendite kättesaadavuse olulisust strateegiate eesmärkide saavutamisel.

    Kavandatavate makropiirkondlike strateegiatega seoses viidatakse aruandes sellele, et uute loodavate algatuste puhul tuleks silmas pidada eelkõige koostöö parandamise ja täiustamise konkreetseid vajadusi. Tuleb olla valmis poliitiliste otsuste elluviimiseks vajaliku haldustoetuse pakkumisega ning uued strateegiad peaksid selgelt tõendama oma kasulikkust ELi tasandil.

    Pressiteade

    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta

    Juhtprojektid

    ELi Läänemere piirkonna strateegia

    www.balticsea-region-strategy.eu

    http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperate/danube/index_en.cfm

    http://www.danube-region.eu/

  • Teeme ettevõtjatele ELi rahastamise kergemini kättesaadavaks: ühtne portaal hõlmab nüüd ka struktuurifonde

    (25/06/2013)

    Alates tänasest on ELi rahalised vahendid Euroopa ettevõtjatele kergemini kättesaadavad, sest Euroopa Komisjoni ühtne portaal ELi rahastamise kohta hõlmab nüüd ka ELi struktuurifonde:Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF).Eelmisel kuul käivitatud uuest ühtsest portaalist leiab kergesti täielikku ja ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas on ettevõtjatel ja VKEdel võimalik kergemini kätte saada 2007.─2013. aasta programmides eraldatud ELi vahendeid, mille maht on üle 100 miljardi euro.Tänane täiendus suurendab partnerpankade ja fondide arvu rohkem kui tuhandeni, pakkudes ühtlasi paremat teavet selle kohta, kuidas VKEdel on võimalik saada rahastamist tagatiste, laenude ja riskikapitali kaudu (MEMO/13/606).

    Rahastamise kättesaadavus on üks pakilisemaid probleeme, millega Euroopa VKEd silmitsi seisavad.Viimase kahe aasta jooksul keelduti pangalaenu andmast ligikaudu kolmandikule VKEdest või nad said laenu taotletust vähem.Väljaande European Small Business Finance Outlook kohaselt on Euroopa VKEde ärikeskkond halvenemas ning euroala pangad on krediiditingimusi veelgi karmistanud.Teave ELi rahastamise kohta ning rahastamise kättesaadavus on ettevõtete jaoks olulisem kui kunagi varem.Ajavahemikul 2007─2013 saavad VKEd struktuurifondidest abi ligikaudu 70 miljardi euro väärtuses.

    IP/13/387 - MEMO/13/393 — VKEde rahastamise kättesaadavuse parandamine: võti majanduse taastumiseks

    Link VKEdele kättesaadavatele ELi rahastamisvahenditele

  • Volinik Hahn tervitab Euroopa koostööd sümboliseeriva Uue Euroopa silla avamist

    (14/06/2013)

    ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn osaleb täna Bulgaaria ja Rumeenia naaberpiirkondi Vidinit ja Calafati ühendava silla pidulikul avamisel. Koos volinik Hahniga võtavad üritusest osa ka Bulgaaria president Plevneliev ja peaminister Orešarski ning Rumeenia peaminister Ponta. EL investeeris hiljuti nime saanud Uue Euroopa silla ehitusse 106 miljonit eurot. See on alles teine sild kahe riigi vahelisel 630 km pikkusel piiril ning seega ELi jaoks strateegiliselt väga oluline ühenduslüli marsruudil, mis võiks ulatuda Põhja-Euroopast läbi Baltimaade, Kesk-Euroopa, Rumeenia ja Bulgaaria kuni Kreekani välja.

    Silla ehitus algas 2007. aastal, kuid projekt oli arutlusel juba 15 aastat varem. ELi Doonau piirkonna strateegia oma ainulaadse koostöömeetodiga ning volinik Hahni sekkumine aitasid projekti lõpule viia.

    Pressiteade

    Uue Euroopa sild


     

  • Panorama ajakirja kevadväljaanne pealkirjaga „Kogukondade ühendamine” on nüüd veebis saadaval.

    (28/05/2013)

    Väljaande tähtsaim teema on ühtekuuluvuspoliitika roll Euroopa majanduskasvu taastamisel. Ühtekuuluvuspoliitika on investeering ELi eelarvest, mille eesmärk on stimuleerida kasvu ja konkurentsivõimet, rõhutades piirkondlikke tugevusi. Poliitika kindlustab tulevikus veelgi enam Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja keskendub säästvale investeerimisele, kasutades tõhusamalt ELi, riiklikke ja piirkondlikke investeeringuid.

    Lugude hulka kuulub ka ELi rahuprogramm, mille eesmärk on luua üksmeelsust jagatud kogukondade vahel Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piirialadel, aga ka artikkel linnade võtmerollist – Euroopa majanduse edasiviivast jõust. Komisjon on loonud mahuka andmebaasi parimatest linnade arengu headest tavadest, et anda üksikasjalikku ülevaadet projektidest, mis võiksid olla inspiratsiooniallikaks linnadele, korraldusasutustele ja teistele sidusrühmadele.

    Panorama: kogukondade ühendamine

  • Euroopa Komisjon teeb ettepaneku eraldada Sloveeniale, Horvaatiale ja Austriale üleujutuskahjude likvideerimiseks ELi Solidaarsusfondist 14,6 miljonit eurot

    (30/04/2013)

    Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn tegi täna teatavaks, et 2012. aasta oktoobris ja novembris Sloveenias toimunud ränkade üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks antakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondist abi üle 14,6 miljoni euro. Abipaketist toetatakse lisaks Sloveeniale ka naaberriike Austriat ja Horvaatiat, mis samuti, ent pisut vähem, kannatasid üleujutuste käes, ja rahastatakse nende katastroofijärgseid päästetöid.

    ELi Solidaarsusfondi eest vastutav volinik Hahn märkis järgmist: „Täna esitatud ettepanek annab tunnistust ELi solidaarsusest kahjusid kandnud Sloveenia, Horvaatia ja Austriaga. Pakutava abisummaga hüvitatakse kulusid, mis nendel kolmel riigil on taristu taasülesehitamise ja päästetööde käigus tekkinud. Nii aidatakse nad taas jalule. Komisjon paneb ette võtta vastu paranduseelarve, et nõukogu ja parlament saaksid anda Sloveenia käsutusse vajalikud vahendid, et vähendada Sloveenia majanduse ja naaberriikide kahjusid.”

    2012. aasta ränkade vihmasadude tõttu tõusid jõed üle kallaste ja ujutasid üle Sloveenia põhjaosa ja mõned Horvaatia piirkonnad. Austrias sai üleujutustes eriti kannatada Lavanti jõel asuv Lavamünde linn. Komisjon analüüsist selgub, et kõigi kolme riigi üleujutuste põhjuseks olid üksnes ilmastikutingimused. Seepärast võib ELi Solidaarsusfondist anda lisaks Sloveeniale erandkorras abi ka kahju kannatanud naaberriikidele.

    Solidaarsusfondi eeskirjadest lähtuvalt teeb komisjon ettepaneku eraldada neile kolmele riigile kokku 14,6 miljonit eurot, millest 14,08 miljonit läheb Sloveeniale, 286 587 eurot Horvaatiale ja 240 000 eurot Austriale.

    Lisateave

  • ELi ühtekuuluvuspoliitika aitab kriisiga toime tulla ja soodustab majanduskasvu

    (18/04/2013)

    Euroopa Komisjon esitles täna strateegilist aruannet 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise kohta, mis annab enamjaolt 2011. aasta lõpu seisuga esitatud teabel põhineva ülevaate ELi struktuurifondide mõjust liikmesriikides. Kuigi programmide lõpuni 2015. aastal jäi andmete kogumise hetkel veel neli aastat, olid Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu tehtud investeeringud juba siis toonud kaasa edusamme ja paljude inimeste olukorra paranemise.

    27 liikmesriigi 2012. aasta lõpus esitatud aruanded (mis põhinesid eeskätt 2011. aasta andmetel) võimaldasid komisjonil esmakordselt programmitöö perioodi jooksul avaldada aruande väljundite ja tulemuste saavutamisel tehtud edusammude kohta. Selles on rõhutatud olulisi ja ajakohaseid sõnumeid ühtekuuluvuspoliitika võimaluste kohta ELi majanduse elavdamisel. Komisjon on aruandes esile tõstnud investeerimisvaldkonnad, mille puhul seatud eesmärkide saavutamiseks tuleb kiirendada ajavahemikul 2007–2013 kaasrahastatud projektide valimist ja elluviimist.

    Lisateave

    Pressiteade

    27 liikmesriigi iga-aastased rakendamisaruanded

    Täiendav teave Euroopa ühtekuuluvuspoliitika kohta

    #cohesionpolicy @EU_Regional @JHahnEU

  • 2007-2013 suunised sulgemise

    (21/03/2013)

    Komisjon võttis 20. märtsil 2103 vastu rakenduskavade lõpetamise suunised (2007−2013). Suunistega esitatakse liikmesriikidele võrdlusraamistik rakenduskavade lõpetamise ettevalmistamiseks..

    Suunistes võetakse arvesse ajavahemikus 2000−2006 saadud kogemusi ning püütakse leida lahendusi varasematel perioodidel tuvastatud puudusi ja kitsaskohti.

  • Arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv: ELi pealinnad – olulised partnerid strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel

    (03/03/2013)

    Pealinnad täidavad ELi ja tema liikmesriikide heaolu seisukohast olulist rolli. Lisaks sellele, et Euroopa pealinnad moodustavad suure osa ELi kuvandist välismaal, selle kultuurilisest identiteedist ja atraktiivsusest, on nad ka konkurentsivõime, tööhõive ja innovatsiooni puhul liikumapanevaks jõuks. Samas on nendesse koondunud Euroopa probleemid, sealhulgas suurenev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. Pealinnad on kohad, kus tuleb leida lahendused ELi sotsiaal- ja majandusprobleemidele.

    Seepärast toetame meie, ELi pealinnade linnapead, Euroopa Komisjoni algatust avada pealinnadega vahetu dialoog ning tunnustada meie linnu senisest enam ELi otseste partneritena. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ei ole võimalik saavutada meie aktiivse osaluseta. Pealinnad on innovatsiooni ja aruka majanduskasvu tõukejõuks ning sageli haridus- ja teadusvõrgustike tuumikuks. Samuti on nad asendamatud jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast, sest nende transpordi-, energia- ja keskkonnapoliitikal on otsustav mõju. Meie pealinnad on kaasava majanduskasvu saavutamiseks tehtavate jõupingutuste keskmes – nad on sotsiaalse, kultuurilise ja etnilise mitmekesisuse keskused.

    Jätkame konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu, innovatsiooni ning kaasatuse edendamist, et saada üle praegusest majandus-, finants- ja sotsiaalkriisist.

    Aastaid 2014–2020 hõlmavat mitmeaastast finantsraamistikku, uusi struktuuri- ja investeerimisfondide määrusi ning muid ELi programme käsitlevate käimasolevate arutelude valguses oleme järgmisel seisukohal:

    * Linnaprobleemidega tuleks tegeleda integreeritult, käsitledes majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset, kultuurilist ja demograafilist mõõdet koos. Seepärast toetame Euroopa Komisjoni otsust valida integreeritud lähenemisviis.

    * Transpordi, keskkonna, energeetika, ettevõtluse, tööhõive, teadusuuringute, kliimameetmete, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning digitaalarengu valdkondades tuleks tulevase ELi poliitika ning seonduvate meetmete puhul linnamõõdet kindlasti arvesse võtta. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi poolne parem koordineerimine linnaküsimustes on oluline ning loomulikult jälgime seda tähelepanelikult.

    * Ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketiga seoses tervitame komisjoni valmidust katsetada uusi ideid ja töömeetodeid linnadega seotud innovatiivsete meetmete abil.

    * Oleme arvamusel, et komisjoni ettepanek delegeerida linnadele suuremad juhtimisvolitused (sh ELi struktuurifondide haldamisel), on ülioluline selleks, et tagada linnaprobleemide piisav mõistmine ning meetmete rakendamise vastavus tegelikele vajadustele.

    * Prioriteetsed teemad – energiatõhusus, taastuvenergia, noorte tööhõive, innovatsioon ja VKEde konkurentsivõime – mida määruste eelnõud käsitlevad, on meie linnade jaoks strateegiliselt olulised. Oleme avatud uutele võimalustele käsitleda asjaomaseid teemasid integreeritult ning usume, et komisjon rakendab uusi õigusakte paindlikult ning kohalikke eripärasid arvesse võttes.

    * Oleme huvitatud dialoogi jätkamisest Euroopa Komisjoniga.

  • Arukas spetsialiseerumine – ühtekuuluvusfondi saavutused ja Poola edulood selle hooaja Panorama ajakirjas

    (08/02/2013)

    Panorama ajakirja 2012. aasta talveväljaanne pealkirjaga „Arukas spetsialiseerumine” on nüüd veebis saadaval. Kesksel kohal on kuueleheküljeline ülevaade aruka spetsialiseerumise strateegiatest kui piirkondlikku majanduskasvu soodustavatest teguritest ning analüüsitakse aruka spetsialiseerumise määratlusi ja võimalusi, S3-platvormi tuge ning 2012. aasta septembris Baris toimunud Euroopa Komisjoni töötoa aruandeid, mis aitasid Itaalia piirkondadel kõnealuste strateegiate 2014.–2020. aasta programmiperioodil kasutamiseks ette valmistuda.

    Teine oluline teema on eksklusiivintervjuu Poola regionaalarengu ministri Elżbieta Bieńkowskaga, kes kirjeldab Poola edusamme alates ühinemisest 2004. aastal seoses taristu arendamise, töökohtade loomise ja SKP suurendamisega. Ühtlasi suunab ta pilgu tulevikku ja ennustab järgmisel programmiperioodil suuremaid investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendusse, säästvasse energiasse ning transpordilahendustesse.

    Peale selle analüüsitakse uusimat Eurobarometeri uuringut „A view from the regions” (Piirkondade vaatepunkt), milles kajastuvad mõned üllatavalt positiivsed tulemused seoses elukvaliteedi ja tulevikuväljavaadetega, lisaks esitletakse fotovõistluse „Euroopa minu piirkonnas” võitjaid koos mõne lahtitõmmatava mosaiikpostriga paljude esitatud tööde hulgast.

    Saadaval on ka eelvaade konkursist Regiostars 2014 ning valik edukate projektide lühikirjeldusi piirkondadest üle EL-i.

    Eespool kirjeldatu ja palju muud leiab Panorama 44.

  • EL-i Läänemere piirkonna strateegia: stardiraha teabepäev

    (23/01/2013)

    Stardiraha rahastamisvahend on uus toetusskeem Läänemere piirkonna jaoks. Stardiraha peamine eesmärk on toetada juhtprojektide ja muude strateegiliste algatuste ettevalmistamist (EL-i struktuurifondide, riiklike rahastamisagentuuride või teiste rahastamisprogrammide jaoks 2014. aastal ja hiljem), mis aitavad kaasa EL-i Läänemerepiirkonna strateegia tegevusplaani rakendamisele.

    Registreerige teabepäevale 14. veebruariks 2013.

ELi regionaalpoliitika: Olge kursis