Navigation path

Additional tools

A–Y

AuditeerimisasutusÄärepoolseimad piirkonnad
ELi SolidaarsusfondEelarve
Euroopa InvesteerimispankEuroopa Kalandusfond
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)Euroopa Sotsiaalfond (ESF)
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumentEuroopa ruumi arengukava
Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik (ESPON)Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk
Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusedEuroopa tööhõivestrateegia
FinantskorraldusFinantskorrektsioonid
Fondide koordineerimiskomiteeHindamine
INTERACTINTERREG III
INTERREG IVCInnovatsioon
JASMINEJASPERS
JEREMIEJESSICA
Kaasrahastamise määrKeskkond
Kohustustest vabastamineKontroll ja auditeerimine
KorraldusasutusKulude abikõlblikkus
Kulutuste kategooriadLaienemine
LinnaarendusLissaboni strateegia
LähenemiseesmärkMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond
Maaelu arengMajanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
MakseasutusMaksed
MägipiirkonnadMäärused
N+2, n+3NUTS
PartnerlusPettus
Piiriülene koostööPiirkondadevaheline koostöö
Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkPiirkonnad majandusmuutustes
ProgrammitööProportsionaalsus
RakenduskavaRegioStarsi auhinnad uuenduslikele projektidele
Regioonide KomiteeRiigiabi
Riikidevaheline koostööRiiklik strateegiline raamistik
SeireSeirekomisjon
SertifitseerimisasutusStruktuurifondid
SubsidiaarsusSuunatus Lissaboni eesmärkidele
Säästev arengTeavitamine ja avalikustamine
Tehniline abiTerritoriaalne ühtekuuluvus
TransportTäiendavus
TööhõiveURBACT - linnade arenguvõrgu programm
Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised 2007-2013Ühine juhtimine
Ühinemiseelne abiÜhinemiseelne strateegia
Ühinemiseelse abi rahastamisvahendÜhinemisläbirääkimised
ÜhinemispartnerlusÜhtekuuluvusaruanne
ÜhtekuuluvusfondÜhtekuuluvuspoliitika
Üldised toetusedÜleeuroopalised võrgud
Vahendite tagasinõudmineVõrdsed võimalused
Auditeerimisasutus

Auditeerimisasutus on riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus või organ, kes on määratud iga rakenduskava jaoks ja kes vastutab juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest. Auditeerimisasutus jälgib ka, et projektide puhul järgitaks Euroopa ja riiklikke eeskirju. Veel

Äärepoolseimad piirkonnad

Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade hulka kuuluvad seitse piirkonda: neli Prantsuse ülemeredepartemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Réunion ja Martinique); Hispaania omavalitsuslik piirkond Kanaari saared; Portugali omavalitsuslikud piirkonnad Assoorid ja Madeira. Veel

ELi Solidaarsusfond

2002. aastal loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi eesmärk on võimaldada kiirelt, tõhusalt ja paindlikult reageerida suurtest loodusõnnetustest tingitud kriisiolukordadele. Sekkutakse peamiselt loodusõnnetuste korral, mis kahjustavad tõsiselt elutingimusi, looduskeskkonda või majandust ühes või mitmes liikmesriigis või juba ühinemisläbirääkimisi alustanud kandidaatriigis. Veel

Eelarve

ELi liikmesriigid annavad panuse ühisesse ELi eelarvesse, et saavutada ühiseid eesmärke.

Liikmesriikide panus põhineb nende kogurahvatulul. Lisatulu saadakse tollimaksudest ning liikmesriikidele laekunud käibemaksust. Eelarve ülemmäär on praegu 1,24 % ELi kogurahvatulust. Veel

Euroopa Investeerimispank

1958. aastal rajatud Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene andev Euroopa Liidu pank. EIP tegutseb kogu Euroopa Liidus ning 140 muus riigis, millel on ELiga koostöölepingud. Pank teeb tihedat koostööd ELi institutsioonidega, et aidata saavutada ELi põhieesmärke. Veel

Euroopa Kalandusfond

Euroopa Kalandusfondist toetatakse Euroopa kalandus- ja akvakultuurisektorit, kalanduspiirkondi ja sisevetekalandust. Programmiperioodil 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi eelarve umbes 3,8 miljardit eurot (2006. aasta hindades). Fondist rahastatakse rakenduskavasid, mille on koostanud liikmesriigid, konsulteerides kalandussektori kohalike ja piirkondlike majanduspartnerite ning tööturu osapooltega. Veel

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

Euroopa Regionaalarengu Fond loodi 1975. aastal ning see aitab rahastada piirkondade majanduse arengut ja struktuurilist kohandamist, majandusmuutusi, konkurentsivõime suurendamist ning territoriaalset koostööd kogu ELis. Euroopa Regionaalarengu Fond moodustab koos Euroopa Sotsiaalfondiga ELi struktuurifondid. Veel

Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikide poliitikat tööhõive ja tööhõivevõimaluste suurendamiseks, töö kvaliteedi ja tootlikkuse tõstmiseks ning sotsiaalse tõrjutuse ning piirkondlike tööhõiveerinevuste vähendamiseks. Veel

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument

Euroopa naabruspoliitika eesmärk on toetada poliitilisi, majandus- ja sotsiaalreforme järgmistes Euroopa Liidu naaberriikides: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova, Palestiina omavalitsus, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene. Euroopa naabruspoliitika eesmärk on suurendada heaolu, stabiilsust ja julgeolekut, tugevdada turumajandust ning edendada püsivat majanduskasvu läbi jätkuva dialoogi iga asjaomase riigiga. Veel

Euroopa ruumi arengukava

Euroopa ruumi arengukava esialgne idee pärineb 1960ndatest aastatest. Selle võtsid 1999. aasta mais pärast pingelisi arutelusid ametlikult vastu 15 liikmesriigi regionaalplaneerimise eest vastutavad ministrid. Euroopa ruumi arengukava on poliitikasuuniste raamistik, mille eesmärk on parandada nende valdkondade poliitika kooskõla, millel on oluline mõju ruumilisele ja territoriaalsele arengule. Samuti on selle eesmärk parandada siseriikliku poliitika koordineerimist asjaomases valdkonnas. Euroopa ruumi arengukava aluseks on kolm peamist põhimõtet: tasakaalustatud ja mitme keskusega linnastute väljaarendamine ning linnade ja maapiirkondade uued omavahelised suhted; võrdse juurdepääsu tagamine teadmiste infrastruktuurile; säästev areng ning loodus- ja kultuuriväärtuste arukas haldamine ja kaitsmine. Veel

Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik (ESPON)

ESPON (European Spatial Planning Observation Network) on rakenduslik uurimisprogramm, mille eesmärk on toetada territoriaalse arengu poliitika väljakujundamist Euroopas. Selleks kogutakse programmi raames laiaulatuslikke ja süstemaatilisi andmeid erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektidega seotud territoriaalsete suundumuste kohta, et teha kindlaks piirkondade, linnade ja suuremate alade potentsiaal ning nende ees seisvad majanduslikud väljakutsed. Veel

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk

Asjaomane eesmärk on suunatud piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö tugevdamisele. Selle aluseks on varasem algatus INTERREG ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: teadusuuringud, arendustegevus, infoühiskond, keskkond, riskiennetus ning integreeritud veemajandus. Abikõlblikud piirkonnad on ELi sisemaismaapiiri ja välismaismaapiiri ääres asuvad NUTSi 3. taseme piirkonnad ning teatavad merepiiriga külgnevad NUTSi 3. taseme piirkonnad, mis ei asu üksteisest rohkem kui 150 km kaugusel. Veel

Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste eesmärk on hõlbustada ja edendada piiriülest, riikide- ja piirkondadevahelist koostööd ELis. Nende ülesannete hulka kuulub ELi kaasrahastatavate programmide või muude Euroopa piiriüleste koostööprojektide elluviimine. Veel

Euroopa tööhõivestrateegia

Euroopa tööhõivestrateegia aitab Euroopa Liidu liikmesriikidel luua rohkem ja paremaid töökohti. Eesmärkides ja prioriteetides lepitakse kokku ELi tasandil. Valitsused koordineerivad seejärel oma jõupingutusi tööhõive edendamiseks. Veel

Finantskorraldus

Et muuta ajavahemiku 2007-2013 ELi ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks ning aidata toetada Lissaboni protsessi, on alates aastast 2006 töötatud välja mitmeid uusi tehnilise abi ja finantskorralduse algatusi. Need on ühised vahendid, mida toetavad Euroopa Komisjon ja mitmed partnerorganisatsioonid, nende hulgas Euroopa Investeerimispank, Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Euroopa Nõukogu Arengupank ja Kreditanstalt für Wiederaufbau. Nende vahendite hulka kuuluvad JASPERS - ühine abi projektide toetuseks Euroopa piirkondades, et toetada suurte projektide ettevalmistamist; JEREMIE - Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, et parandada VKEde ja ettevõtete juurdepääsu krediidile; JESSICA - Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele, et võimaldada jätkusuutlikku rahastamist linnaarenduseks; JASMINE - ühisalgatus Euroopa väikerahastamisasutuste toetamiseks, et võimaldada tehnilist abi mikrokrediidile juurdepääsu parandamiseks. Veel

Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsioonid seisnevad rahastamise tühistamises, kui ELi toetavatele projektidele tehtud maksed on olnud ekslikud eeskirjade eiramise (näiteks pettuse) tõttu.

Komisjon on järjekindel nende vahendite tagasinõudmisel, mis on saadud pettuse teel või mida on kasutatud pettuse eesmärgil, ning kasutab kõiki õiguslikke vahendeid selliste maksete tuvastamiseks. Finantskorrektsioonid võivad seisneda rakenduskavale antud ELi panuse täielikus või osalises tühistamises. Veel

Fondide koordineerimiskomitee

Fondide koordineerimiskomitee (COCOF) on Euroopa Komisjoni alaline komitee. Selle ülesanne on arutada struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivate määruste rakendamisega seotud küsimusi. Komitee kohtub tavaliselt kord kuus ning seda juhib Euroopa Komisjon. Osalevad ka liikmesriikide ametnikud. Veel

Hindamine

Programmiperioodiks 2007-2013 on määratletud kolme tüüpi hindamine: eelhindamine (ex ante), hindamine programmiperioodi ajal ja järelhindamine (ex post). Ühtekuuluvuspoliitikat hinnatakse partnerlusepõhiselt. Liikmesriigid vastutavad eelhindamise ja Euroopa Komisjon järelhindamise teostamise eest. Veel

INTERACT

Programm "INTERACT 2007-2013" pakub abi sidusrühmadele, kes rakendavad ELi rahastatavaid programme ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi "Euroopa territoriaalne koostöö" raames.

INTERACT annab nõu seoses haldamise ja rakendamisega, toetab temaatiliste seminaride korraldamist ning levitab heade tavade näiteid. Programmi eelarve on 40 miljonit eurot, millest 34 miljonit pärineb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Veel

INTERREG III

Algatus INTERREG III oli osa Euroopa Liidu regionaalpoliitikast aastatel 2000-2006.

Algatus INTERREG III loodi majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamiseks, toetades piiriülest, riikide- ja piirkondadevahelist koostööd. Eesmärk oli edendada tasakaalustatud arengut kõikjal ELis. Veel

INTERREG IVC

Piirkondadevahelise koostöö programm INTERREG IVC hõlmab kõiki ELi liikmesriike ning Norrat ja Šveitsi. Seda kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eemärgi raames. Ajavahemikul 2007-2013 on kõnealuse programmi põhieesmärk täiustada regionaalarengu poliitikat läbi kogemuste ja heade tavade vahetuse. Samuti on selle eesmärk kasutada ära piirkondlikku oskusteavet ning Euroopa tasandil juba läbiproovitud häid tavasid. Veel

Innovatsioon

Innovatsioon, olgu see siis seotud uute toodete, protsesside või organiseerimisega, võib aidata anda ettevõtjatele konkurentsieelise. Euroopa Liit on sellest hästi teadlik ning on seadnud innovatsiooni edendamise oma majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas strateegias kesksele kohale. Veel

JASMINE

JASMINE (Joint Action to Support Microfinance Institutions in Europe) on ühisalgatus Euroopa väikerahastamisasutuste toetamiseks. See on üks neljast uuest finantskorralduse algatusest, mis võeti kasutusele ajavahemiku 2007-2013 ELi ühtekuuluvuspoliitika raames. 50 miljoni euro suuruse eelarvega JASMINE on katsealgatus, mille on ühiselt välja töötanud Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond. Veel

JASPERS

JASPERS (Joint Assistance to Support Projects in the European Regions) on ühine vahend projektide toetuseks Euroopa piirkondades. Seda toetavad Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning alates juulist 2008 Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW). See on tehnilise abi vahend nende 12 liikmesriigi toetuseks, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal, et aidata neil valmistada ette ELi vahenditest toetatavaid suurprojekte. JASPERS annab uutele liikmesriikidele ekspertnõu olemasolevate rahastamisvahendite parimaks kasutamiseks. Abi võidakse anda projekti struktureerimise ja ettevalmistamise etappideks kuni hetkeni, mil tehakse rahastamisotsus. JASPERS tegutseb alates 2006. aastast ning on nüüdseks peaaegu saavutanud oma täiskoosseisu (60 eksperti). Enamik neist asub abisaajate lähedal kolmes piirkondlikus esinduses Varssavis, Viinis ja Bukarestis. Veel

JEREMIE

JEREMIE (Joint European Resources for Micro to Medium Enterprises) kujutab endast Euroopa ühisressursse mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. JEREMIE on rahastamisvahend, mis on loodud Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi koostöös, et parandada ELi piirkondade mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisvõimalustele. Veel

JESSICA

JESSICA (Joint European Support for Sustainable Investment in City Areas) on Euroopa ühine toetus linnapiirkondade jätkusuutlikele investeeringutele. See on Euroopa Komisjoni algatus, mis on töötatud välja koostöös Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Nõukogu Arengupangaga. Veel

Kaasrahastamise määr

Mõiste "kaasrahastamise määr" viitab ELi panusele programmi rahastamiseks. Kaasrahastamise puhul kohaldatakse tavaliselt ülempiiri, mis on määratletud kui protsendimäär konkreetse programmi või selle osa koguväärtusest. Ajavahemikus 2007-2013 struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi raames kaasfinantseerimise määradele kohaldatavad piirmäärad on sätestatud määruse 1083/2006 III lisas. Veel

Keskkond

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika eesmärk on säilitada, kaitsta ja parandada keskkonda praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning edendada säästva arengu põhimõtteid.

Keskkonnapoliitika peamised prioriteedid on võidelda kliimamuutuse vastu; kaitsta bioloogilist mitmekesisust; vähendada saastet ja selle mõju inimese tervisele; propageerida loodusressursside kaalutletud ja mõistlikku kasutamist. Veel

Kohustustest vabastamine

Automaatse kohustustest vabastamise põhimõtte kohaselt, kui kahe aasta jooksul pärast rakenduskava vastuvõtmist ei ole rakenduskavale määratud kulukohustuste kohta esitatud ühtegi maksunõuet, siis ei ole maksmata raha enam asjaomase rakenduskava jaoks kättesaadav. See mehhanism võeti kasutusele 1999. aastal ajavahemiku 2000-2006 programmide jaoks, eesmärgiga kiirendada projektide arengut ning jälgida rakenduskavade rahastamise voogusid. Veel

Kontroll ja auditeerimine

Kontroll ja auditeerimine on seotud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi usaldusväärse finantsjuhtimisega. Vastutus rakenduskavade juhtimise ja elluviimise eest on suuresti antud riiklikele ja piirkondlikele asutustele. Liikmesriigid peavad komisjonile tagama, et fonde kasutatakse tõhusalt ja kooskõlas asjaomaste määrustega. Nad peavad kehtestama usaldusväärsed raamatupidamis-, seire- ja finantsaruandlussüsteemid ning määrama kindlaks vastutavad organid ja korra piisava kontrolljälje tagamiseks. Veel

Korraldusasutus

Ajavahemiku 2007-2013 ELi ühtekuuluvuspoliitika raames vastutab korraldusasutus rakenduskava tõhusa juhtimise ja rakendamise eest.

Korraldusasutus võib olla riiklik ministeerium, piirkondlik ametiasutus, kohalik omavalitsus või mõni muu avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mille liikmesriik on määranud ja heaks kiitnud. Korraldusasutused peavad täitma oma ülesandeid vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. Veel

Kulude abikõlblikkus

Kulude abikõlblikkuse kriteeriumitega tehakse kindlaks, kas kulu vastab Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist või Ühtekuuluvusfondist rahastamise tingimustele.

Kolme EÜ määrusega (1080/2006, 1083/2006 ja 1828/2006) on kehtestatud kulude abikõlblikkust käsitlevad peamise põhimõtted Euroopa tasandil, et tagada kooskõla liikmesriikides rakendatavate eeskirjade vahel. Üksikasjalikud kriteeriumid on sätestatud riiklikul tasandil. Veel

Kulutuste kategooriad

Kulutuste kategooriad aitavad mõõta ELi struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide ja projektide panust majanduskasvu edendamisse ja töökohtade loomisse.

Nõukogu määruses 1083/2006, millega nähakse ette rahastamise üldsätted, loetletud kategooriad põhinevad ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetel suunistel. Seega peab kõigi nimetatud fondidest kaasrahastatavate rakendusprogrammide puhul kategoriseerima kulutused vastavalt asjaomastele rubriikidele. Kõnealused kategooriad hõlmavad paljusid valdkondi, alates teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise alasest tegevusest uurimiskeskustes kuni füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ning ettevõtte asutamise toetamiseni. Veel

Laienemine

Pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist 1. jaanuaril 2007, koosneb Euroopa Liit 27 liikmesriigist. Laienemine tähendab uute liikmesriikide ühinemist ELiga. Praeguseks on Euroopa ühenduste kuuele asutajaliikmele (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa) lisandunud 21 riiki: Veel

Linnaarendus

Linaarenduse eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid, majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopa linnapiirkondades. Ajavahemikul 2007-2013 ei ole programm URBAN enam eraldiseisev algatus, vaid see integreeritakse piirkondlikesse rakenduskavadesse. Ühtekuuluvuspoliitika uute määrustega on ette nähtud vahendid linnadimensiooni tugevdamiseks uue põlvkonna rakenduskavade raames. Need vahendid rõhutavad vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused kõnealuste rakenduskavade väljatöötamisse ja rakendamisse. Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suunistes on määratletud konkreetselt linnapiirkondadele suunatud põhitegevused, mida rahastatakse ELi fondidest. Veel

Lissaboni strateegia

Riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa tippkohtumisel koostatud Lissaboni strateegia on tegevus- ja arengukava töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamiseks ELis. Lissaboni strateegia raames esitatud poliitikameetmed hõlmavad suurt hulka riiklikke ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on toetada teadmisi ja innovatsiooni, muuta Euroopa investorite ja töötajate jaoks atraktiivsemaks ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Veel

Lähenemiseesmärk

Lähenemiseesmärk on üks kolmest ELi ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärgist ajavahemikul 2007-2013. See peegeldab paljus rahastamist varasema eesmärgi 1 raames. Lähenemiseesmärgi ülesandeks on aidata vähim arenenud liikmesriikidel ning arengus maha jäänud piirkondadel vähendada kiiremini oma mahajäämust võrreldes ELi keskmisega, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Veel

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond toetab Euroopa poliitikat maaelu arengu valdkonnas. Selleks rahastatakse asjaomasest fondist maaelu arengu programme kõigis ELi liikmesriikides ja piirkondades. Need programmid töötatakse välja Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide koostöös, võttes arvesse nõukogu poolt vastu võetud ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniseid ning riiklikes strateegiakavades sätestatud prioriteete. Veel

Maaelu areng

ELi maaelu arengu poliitika aitab maapiirkondadel tegelda nende ees seisvate väljakutsetega ning on osa horisontaalsest poliitikast majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopas. ELi strateegiasuunistes on esitatud üldine poliitiline raamistik ning üldised eeskirjad on sätestatud nõukogu määruses 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta. Määruses tuuakse välja kolm prioriteetset valdkonda: Veel

Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Väljendades solidaarsust ELi liikmesriikide ja nende regioonide vahel, on majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk saavutada tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng kogu ELis.

Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust rakendatakse ELi regionaalpoliitika kaudu, mis lisati EÜ asutamislepingusse 1992. aasta Maastrichti lepinguga. Regionaalpoliitika abil vähendatakse struktuurilisi erinevusi piirkondade ja liikmesriikide vahel mitmete meetmete abil, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist. Veel

Makseasutus

Uue ühtekuuluvuspoliitika (2007-2013) raames on makseasutuse asemel nüüd sertifitseerimisasutus. Nende asutuste ülesanded on aga enam-vähem samad, mis programmiperioodil 2000-2006.

Igal rakenduskaval peab olema sertifitseerimisasutus, mis koostab tõendatud kuluaruanded ja maksetaotlused. Asjaomane teave saadetakse seejärel Euroopa Komisjonile, mis maksab sertifitseerimisasutuse kaudu välja vahendid rakenduskavadele. Veel

Maksed

ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite jaotamisel ajavahemiku 2007-2013 rakenduskavade vahel saab komisjon teha kolme liiki makseid.

Veel

Mägipiirkonnad

2004. aastal teostatud Euroopa Komisjoni uurimuse kohaselt hõlmavad mägipiirkondades asuvad omavalitsused Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis kokku 1 900 000 km2 (umbes 40,6 % maismaa-aladest). Nendes mägipiirkondades elab 94,3 miljonit inimest (19,1 % uurimuses käsitletud riikide kogurahvastikust). Veel

Määrused

Määrus on ELi õigusaktidest tugevaim. Määrus on üldine, tervikuna siduv ja kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav õigusakt. ELi ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevad õigusaktid on tavaliselt määrused. Veel

N+2, n+3

N+2 ja n+3 on seotud Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist igal aastal eraldatavate summade puhul kohaldatavate rahastamiseeskirjadega.

Kui vahendeid ei ole konkreetseks kuupäevaks kasutatud, siis võib komisjon tulevaste eelarveeraldiste puhul rakendada kulukohustustest vabastamist. Automaatset kohustustest vabastamist rakendatakse juhul, kui vahendeid ei ole kasutatud või maksenõudeid ei ole esitatud teise aasta lõpuks (n+2). Uute liikmesriikide ning Kreeka ja Portugali puhul on see tähtaeg kuni aastani 2010 kolm aastat (n+3). Veel

NUTS

Ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) töötas välja Euroopa Ühenduste Statistikaamet (Eurostat), et kohaldada ühiseid statistikastandardeid kõikjal Euroopa Liidus.

NUTSi tasandid on geograafilised alad ühtlustatud andmete kogumiseks ELis. Struktuurifondide raames on neid kasutatud alates 1988. aastast ning nad mängivad olulist rolli struktuurifondide vahendite jaotamisel. Veel

Partnerlus

Tavapäraselt on Euroopa Liit oma regionaalpoliitika meetmete väljatöötamisel ning struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite jaotamisel kasutanud partnerlusprotsessi, milles on oluline osa liikmesriikidel. Veel

Pettus

Pettuse- ja korruptsioonivastane võitlus ei ole üksnes osa üldistest jõupingutustest võitluses organiseeritud kuritegevusega, vaid see hõlmab ka võitlust ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve. Sellel on kaks õiguslikku alust: Veel

Piiriülene koostöö

52 piiriülese koostöö programmi on ajavahemiku 2007-2013 ühekuuluvuspoliitika raames osa Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgist.

Külgnevate piirkondade piiriülese koostöö eesmärk on arendada piiriülest sotsiaal- ja majandustegevust ühiste arengustrateegiate vahendusel. Veel

Piirkondadevaheline koostöö

Piirkondadevahelise koostöö eesmärk on edendada ELi regionaalarengut, kasutades selleks oskusteabe ülekandmist ja kogemuste vahetamist eri piirkondade vahel.

Piirkondadevahelise koostöö programm INTERREG IVC on osa Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgist ajavahemiku 2007-2013 ühekuuluvuspoliitika raames. Programmi eesmärk on parandada regionaalarengu poliitika tõhusust ning anda panus majanduse moderniseerimisse ja konkurentsivõime suurendamisse Euroopas. Veel

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk on ajavahemiku 2007-2013 Euroopa ühtekuuluvuspoliitika üks kolmest esmatähtsast eesmärgist. See on suunatud nende piirkondade konkurentsõime, atraktiivsuse ja tööhõive suurendamisele, mis ei kuulu lähenemiseesmärgi alla. Viimane hõlmab kõige ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi. Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk on ennetada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, edendada innovatsiooni, ettevõtlust ja keskkonnakaitset, suurendada juurdepääsetavust ning kohanemisvõimet ning arendada välja võrdseid võimalusi tagav tööturg. Asjaomast eesmärki rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist. Veel

Piirkonnad majandusmuutustes

"Piirkonnad majandusmuutustes" on algatus, mis täiendab ajavahemiku 2007-2013 ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärki. Seee tähendab heade tavade vahetamist Euroopa piirkondade vahel, et soodustada innovatsiooni. Algatus aitab regionaalpoliitikal toetada ELi strateegilisi eesmärke, milleks on majanduskasvu ja tööhõive edendamine kõikjal Euroopas. Veel

Programmitöö

Programmitöö viitab haldusmehhanismile, mida kasutatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi eesmärkide saavutamiseks. Mitmeaastased programmid (rakenduskavad) tagavad seitsmeaastase programmiperioodi jooksul kooskõla ja järjepidevuse. Asjaomased kavad on seotud konkreetsete geograafiliste aladega riiklikul või piirkondlikul tasandil, sõltuvalt kehtivast juhtimiskorraldusest. Rakenduskavade eesmärk on määratleda strateegilised prioriteedid ning soovituslikud meetmed, anda hinnang rahaeraldiste kohta ning ülevaade juhtimis- ja kontrollsüsteemidest. Praegune programmiperiood hõlmab ajavahemikku 2007-2013. Veel

Proportsionaalsus

Proportsionaalsus reguleerib seda, kuidas Euroopa Liit kasutab talle antud volitusi. See toimib sarnaselt subsidiaarsuspõhimõttele.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võtab EL üksnes meetmeid, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks ja mitte enam. Asjaomane põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, kus on öeldud järgmist: "Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale." Veel

Rakenduskava

Liikmesriigid esitavad oma rakenduskavad ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste raames ning lähtuvalt riiklikest strateegilistest raamistikest. Iga rakenduskava on seotud ühega kolmest uuest regionaalpoliitika eesmärgist ning, selles on esitatud arengustrateegia omavahel seotud prioriteetide kaudu, mis saavutatakse ühe fondi või lähenemiseesmärgi puhul Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi abiga. Veel

RegioStarsi auhinnad uuenduslikele projektidele

RegioStars on osa komisjoni algatusest "Piirkonnad majandusmuutustes", mille eesmärk on edendada kogemuste vahetamist Euroopa piirkondade vahel, et soodustada innovatsiooni.

RegioStarsi auhinnad antakse välja kord aastas ning nende eesmärk on esitleda ja tunnustada regionaalarenguprojekte, mida on toetatud ELi regionaalpoliitika vahenditest. Auhindadega tutvustatakse originaalseid ja uuenduslikke projekte, mis võivad olla inspiratsiooniks teistele piirkondadele. Valdkonnad on väga erinevad, alates kliimamuutusest ja teadusuuringutest ning lõpetades ettevõtjate toetamisega. Veel

Regioonide Komitee

Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel osaleda ELi seadusandlikus töös.

Selle 344 liiget on tavaliselt valimistel mandaadi saanud kohalikud või piirkondlikud poliitikud, piirkondlike omavalitsuste juhid või linnapead. Komitee liikmed nimetab ametisse nõukogu, arvestades iga liikmesriigi ettepanekut. Liikmete ametiaeg on viis aastat ja nende arv peegeldab liikmesriigi rahvaarvu. Komitee presidendi ja juhatuse määravad ametisse komitee liikmed ning nende ametiaeg on kaks ja pool aastat. Veel

Riigiabi

Riigiabi käsitlevad Euroopa Liidu eeskirjad kehtestati selleks, vältida riigi ressursside kasutamist konkurentsi moonutamiseks või ebaõiglase eelise loomiseks Euroopa ühtsel turul.

Riigiabi on valitsuse antav toetus, mis võib anda ettevõttele tema konkurentide ees ebaõiglase konkurentsieelise. Sellist riigiabi saab võimaldada mitmel moel, nagu näiteks toetused, intressitoetused ja maksusoodustused, kaupade ja teenuste ostmine soodustingimustel. Veel

Riikidevaheline koostöö

Riikidevaheline koostöö edendab tihedaid partnerlussuhteid, mille mõju riikidevahelise koostöö piirkonnas ületab riigipiire. Kõnealused partnerlused hõlmavad ja esindavad eri tasanditel valitsusi ja ametiasutusi. Nendesse on kaasatud nii avaliku kui ka erasektori asutused ning need käsitlevad eri poliitikavaldkondi. Veel

Riiklik strateegiline raamistik

Programmiperioodiks 2007-2013 on iga liikmesriik koostanud riikliku strateegilise raamistiku. See on dokument struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist antava abi kavandamiseks nii, et see oleks kooskõlas ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suunistega (2007-2013). Asjaomases dokumendis määratletakse konkreetse liikmesriigi valitud strateegia ning loetletakse riiklikud ja piirkondlikud rakenduskavad, mida liikmesriik soovib rakendada. Samuti esitatakse aastane soovituslik eraldis rakenduskava kaupa. Riiklik strateegiline raamistik peab olema ka kooskõlas majanduskasvu ning tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegiaga seotud riikliku reformikavaga. Veel

Seire

ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid peab kulutama tõhusalt ning vastavalt nende kindlaksmääratud eesmärkidele. Sellest tulenevalt on ELi õigusaktide raames loodud ulatuslikud hindamis- ja seiremenetlused, mille eesmärk on kontrollida, et struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavad rakenduskavad toimivad korrektselt ning annavad tulemusi, mida on võimalik võrrelda kokkulepitud kriteeriumitega. Veel

Seirekomisjon

Liikmesriigid peavad asutama seirekomisjonid, et kontrollida struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate rakenduskavade korrektset rakendamist. Nende komisjonide eesistujaks on asjaomase liikmesriigi (või korraldusasutuse) esindaja ning selle koosseisu kuuluvad piirkondlikud ja majanduspartnerid ning tööturu osapooled. Veel

Sertifitseerimisasutus

Sertifitseerimisasutuse ülesanne on tagada kuluaruannete ja maksetaotluste õigsus ja ausus enne nende saatmist Euroopa Komisjonile. Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi juhitakse ühiselt liikmesriikide, piirkondade ja muude vahendusasutustega. Sertifitseerimisasutuse määrab üks või mitu eelnimetatud rühma iga rakenduskava jaoks, mida kaasrahastatakse asjaomastest fondidest. Veel

Struktuurifondid

Aastatel 2007-2013 rahastatakse regionaalpoliitikat struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist.

Struktuurifondid koosnevad kahest komponendist: Euroopa Regionaalarengu Fond, mis aitab alates 1975. aastast rahastada piirkondade majanduse arengut ja struktuurilist kohandamist, majandusmuutusi, konkurentsivõime suurendamist ning territoriaalset koostööd kogu ELis; ja 1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond, mis keskendub järgmistele teemadele: töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime, tööturule pääsemine ja seal osalemine, tõrjutud inimeste sotsiaalne kaasamine, võitlus diskrimineerimise kõigi vormide vastu, partnerluste loomine tööhõivereformide teostamiseks. Veel

Subsidiaarsus

Subsidiaarsuspõhimõtte eesmärk on tagada, et otsused tehakse nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Välja arvatud juhtudel, kus ELil on ainupädevus, võetakse meetmeid Euroopa tasandil üksnes juhul, kui need on tõhusamad riigi, piirkonna või kohalikul tasandil võetavatest meetmetest. Subsidiaarsus on tihedalt seotud proportsionaalsuse ja vajaduse põhimõtetega, s.t ükski liidu meede ei või minna kaugemale kui aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalik. Veel

Suunatus Lissaboni eesmärkidele

Programmiperioodil 2007-2013 on Euroopa ühtekuuluvuspoliitika programmid keskendunud teatavatele majanduskasvu ning tööhõivet käsitlevas Lissaboni strateegias välja toodud eesmärkidele. See tähendab vahendite eraldamist investeeringuteks, mis otseselt edendavad konkurentsivõimet ning töökohtade loomist - need on investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, oskuste arendamisse, äriteenustesse, suurtesse Euroopa infrastruktuuriprojektidesse ja energiatõhususe suurendamisse. Veel

Säästev areng

Säästva arengu mõiste viitab sellisele arengupoliitikale, mille eesmärk on rahuldada ühiskonna heaoluga seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid vajadusi lühiajalises, keskmises ja eelkõige pikas perspektiivis. See põhineb veendumusel, et areng peab rahuldama hetkevajadused, kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade heaolu. Praktikas tähendab see tingimuste loomist pikaajaliseks majandusarenguks, tagades samas austuse keskkonna vastu. Veel

Teavitamine ja avalikustamine

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on kohustatud avalikkust teavitama ühtekuuluvuspoliitikast ja rahastatavatest projektidest, mis seda poliitikat toetavad. Struktuurifondide kaudu kulutatakse miljardeid eurosid. On äärmiselt oluline, et kohalikud elanikud saaksid selget üksikasjalikku teavet selle kohta, millist kasu nemad rahastamisest saavad ning kuidas maksumaksja raha kasutatakse. Veel

Tehniline abi

Sidusrühmadel on võimalik saada tehnilist abi, et aidata neil rakendada komisjoni rahastatavaid programme ja projekte. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames võib asjaomast rahalist toetust kasutada ettevalmistus-, haldus-, hindamis-, seire-, auditeerimis- ja kontrollitegevusega seotud kulude katteks. Veel

Territoriaalne ühtekuuluvus

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, vähendades piirkondadevahelisi erinevusi ELis, on liidu selge eesmärk. Lissaboni lepinguga lisandub kolmas mõõde: territoriaalne ühtekuuluvus.

Euroopa Liidus on äärmiselt suur territoriaalne mitmekesisus. Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk on tagada, et kodanikel on võimalus kasutada võimalikult suures ulatuses ära nende elukohaks olevate piirkondade iseloomulikke omadusi. Euroopa kodanike juurdepääs avalikele teenustele ning nende majutus- ja töövõimalused ei tohiks sõltuda sellest, millised piirkonnas nad elavad. Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk on tasakaalustatum ja säästvam areng. Veel

Transport

EL on loonud transpordisektoris õigusraamistiku, mille eesmärk on hõlbustada inimeste ja kaupade vaba liikumist kogu ELis. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on selles raamistikus võetavad meetmed järgmised: Veel

Täiendavus

Täiendavus on üks struktuurifondide toimimise aluspõhimõtetest. Selle põhimõtte kohaselt ei asenda struktuurifondide toetus liikmesriigi avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid asjaomastes piirkondades. Teisisõnu, struktuurifondidest eraldatavad vahendid ei või viia riiklike struktuuriliste kulude vähenemiseni kõnealustes piirkondades. Täiendavuse põhimõtte järgimist kontrollitakse lähenemiseesmärgi alla kuuluvate piirkondade puhul. Veel

Tööhõive

EL on võtnud omale kohustuseks aidata Euroopal püsida maailmamajanduses esirinnas ning soovib anda oma osa soodsate tingimuste loomisel tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks. 2000. aastal uuendas EL oma majanduskava, töötades välja Lissaboni strateegia. Strateegia taaskäivitati 2005. aastal, pannes rohkem rõhku majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Veel

URBACT - linnade arenguvõrgu programm

Programmi URBACT II rahastab Euroopa Komisjon territoriaalse koostöö eesmärgi raames ning see hõlmab ajavahemikku 2007-2013. Asjaomase arenguvõrgu eesmärk on edendada innovatsiooni linnade taaselustamiseks, julgustades linnu tegema kindlaks, jagama ja avaldama häid tavasid. Veel

Ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised 2007-2013

Asjaomased suunised on oluline osa uuest ühtekuuluvuspoliitikast, kuna need tugevdavad selle strateegilist dimensiooni. Suunised töötas välja Euroopa Komisjon ja võttis vastu Euroopa Liidu Nõukogu (st kõik liikmesriigid). Suunistega määratakse kindlaks Euroopa tasandi programmitöö prioriteedid seitsmeks aastaks. Iga liikmesriik esitab seejärel kooskõlas asjaomaste suunistega riikliku strateegilise raamistiku. Ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised aitavad saavutada tulemusi ühenduse muudes prioriteetsetes valdkondades, nt seoses Lissaboni strateegiast ning majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssetest suunistest tulenevate prioriteetidega. Hõlmatud on nt sellised valdkonnad nagu investeeringud, töökohad, teadmised ja innovatsioon. Veel

Ühine juhtimine

ELi rahastamise võib jaotada kaheks: vahendid, mida haldab keskselt ja vahetult Euroopa Komisjon, nagu teadusuuringute rahastamise puhul; vahendid, mida haldavad EL ja liikmesriigid ühiselt, nagu struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi puhul. Viimasel juhul on EL usaldanud juhtimise liikmesriikidele. Põhiosa ELi kulutuste puhul on tegemist vahenditega, mida EL ja liikmesriigid haldavad ühiselt. Veel

Ühinemiseelne abi

Euroopa Liit annab ühinemiseelset abi riikidele, kes on esitanud taotluse ELiga ühinemiseks. See toetus aitab kandidaatriikidel täita ELiga ühinemise tingimusi, mis hõlmavad muu hulgas asjaomaste riikide institutsioonide ja standardite vastavusse viimist ühenduse õigustikuga, s.o ühiste õiguste ja kohustuste kogumiga, mis liidab kõiki ELi liikmesriike. Veel

Ühinemiseelne strateegia

Ühinemiseelse strateegiaga luuakse raamistik, mida kandidaatriigid peavad järgima, kui nad soovivad Euroopa Liiduga ühineda. Strateegias sätestatakse menetlused ja prioriteedid struktureeritud dialoogiks kandidaatriikide ja ELi institutsioonide vahel. Veel

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend

Euroopa Liit lõi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide toetuseks.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend hõlmab ajavahemikku 2007-2013 ning asendab mitmeid varasemaid ühinemiseelseid ELi programme, nagu PHARE, ISPA, SAPARD ja CARDS ning Türgi toetamiseks mõeldud rahastamisvahend. Veel

Ühinemisläbirääkimised

Ühinemisläbirääkimised peavad olema lõpetatud enne, kui uus liikmesriik saab Euroopa Liiduga ühineda.

Läbirääkimised toimuvad kahepoolse valitsustevahelise konverentsi (EL/kandidaatriik) vormis ning nende käigus juhindutakse läbirääkimiste raamistikust. Veel

Ühinemispartnerlus

Ühinemispartnerlus on kokkulepe Euroopa Liidu Nõukogu ja kandidaatriigi vahel. Selles tuuakse välja prioriteetsed valdkonnad, milles tuleb teha edusamme ELi õigustiku vastuvõtmiseks kandidaatriigi poolt. Samuti koordineeritakse sellega Euroopa Liidu antavat abi asjaomasele riigile. Finantsabi antakse tingimusel, et kandidaatriik teeb piisavalt edusamme kindlaksmääratud prioriteetsetes valdkondades. Veel

Ühtekuuluvusaruanne

Ühtekuuluvusaruande koostab Euroopa Komisjon iga kolme aasta järel, et teavitada edusammudest, mida on tehtud majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks Euroopa Liidus. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 (2008. aasta konsolideeritud versioon) kohaselt tuleb aruanne esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Veel

Ühtekuuluvusfond

Alates 1994. aastast on Ühtekuuluvusfondi kasutatud Euroopa vaesemate piirkondade toetuseks ning nende majanduse stabiliseerimiseks eesmärgiga edendada majanduskasvu, tööhõivet ja säästvat arengut. Fondist rahastatakse keskkonnameetmeid ja üleeuroopalisi transpordivõrke (eriti olulised üleeuroopalist huvi pakkuvad projektid) alates 2004. aastast ELiga ühinenud 12 liikmesriigis ning Hispaanias, Kreekas ja Portugalis. Ühtekuuluvusfondist võidakse rahastada ka ELi keskkonnakaitsepoliitika prioriteete. Veel

Ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Liidu strateegia edendada ja toetada oma liikmesriikide ja piirkondade igakülgset harmoonilist arengut.

Euroopa Liidu toimimise lepingus (artikkel 174) sätestatud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, ühtlustades eri regioonide arengutaset. Kõnealune poliitika keskendub põhivaldkondadele, mis aitavad ELil tegeleda 21. sajandi probleemidega ning jääda ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks. Veel

Üldised toetused

Üldised toetused aitavad väikestel valitsusvälistel organisatsioonidel, nagu vabatahtlike rühmitused ja ühiskondlikud organisatsioonid, saada toetust Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist. Veel

Üleeuroopalised võrgud

Üleeuroopalised võrgud koosnevad piiriülestest energia, transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuridest ning neid käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 170, 171 ja 172 (2008. aasta konsolideeritud versioon). Kõnealuste võrkude eesmärk on soodustada Euroopa ühtse turu toimimist, hõlbustades kaupade, inimeste ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopaliste võrkude raames võetavad meetmed peavad aitama kaasa riiklike võrkude koostoimimisvõimele ning lihtsustama juurdepääsu asjaomastele võrkudele. Veel

Vahendite tagasinõudmine

Euroopa Komisjon peab paluma liikmesriigil struktuurifondidest eraldatud vahendid tagasi maksta kolmel juhul.

Esiteks nõutakse vahendid tagasi juhul, kui mitte kõik asjaomasele liikmesriigile makstud toetused ei ole olnud vajalikud. ELi finantseeskirjade kohaselt kuuluvad need summad tagasimaksmisele. Veel

Võrdsed võimalused

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi õigusaktides ja poliitika kujundamises kesksel kohal.

EL on võtnud omale kohustuseks töötada välja meetmed, et tagada inimestele võrdsed võimalused ja võrdne kohtlemine olenemata nende soost. See kehtib majandus-, ühiskondliku, kultuuri- ja pereelu kõigi valdkondade puhul. EL edendab ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, et tugevdada võrdõiguslikkust ning võidelda soolise diskrimineerimise vastu. Veel

ELi regionaalpoliitika: Olge kursis