Eilsed jäätmed on tänane energia

Hiiglaslik prügila Tallinna lähistel on suletud ja maa-ala korrastatud. Kunagine häbiplekk ja saasteallikas suleti aastal 2003 ning seal tehti laiaulatuslikke töid keskkonna seisundi parandamiseks ja terviseriskide maandamiseks. Praegu toodab kohalik energiaettevõte seal väärtuslikku biogaasi, soojus- ja elektrienergiat.

Lisatööriistad

 
Pärast hiiglaslikku koristusoperatsiooni on Eestis rohi rohelisem Pärast hiiglaslikku koristusoperatsiooni on Eestis rohi rohelisem

„Pääsküla prügila sulgemine tähendab meie maastiku suurima häbipleki kadumist. Nüüd on siin puhas ja korras ning hiljaaegu on ümbrusesse ehitatud ka uusi elamuid.”
Rainer Vakra, Nõmme linnaosavanem

Kolmeaastase puhastusprogrammi tulemusel saavutati kohalikus keskkonnaseisundis olulisi edusamme, näiteks haisu kadumine, vee kvaliteedi paranemine ja teatud metsloomade naasmine piirkonda. Linnavalitsus loodab muuta ala puhkepiirkonnaks.

Suurpuhastus

Vastavalt Euroopa Liidu 2001. aasta prügilate direktiivi nõuetele on Eestis viimase kümne aasta jooksul rajatud uusi jäätmekäitluskeskusi, soodustatud taaskasutust ja ringlussevõttu, suletud vanu prügilaid ja jäätmevood mujale suunatud. Kui kümne aasta eest oli Eestis umbes 350 suuresti haldamatut prügiladestuskohta, siis nüüd on veel vaid viis suuremat omavalitsuste prügilat, mille keskkonnamõju vähendamise nimel tehakse tõsiseid pingutusi.

Tallinn saatis varem Pääsküla prügilasse umbes 200 000 tonni segajäätmeid aastas. Selle tulemusel tekkis peaaegu 40 meetrit kõrge haisev prügimägi, mis laius üle 30 hektari.

Nelikümmend aastat tegutsenud prügila suleti ladestamiseks aastal 2003. Järgmise kolme aasta jooksul teostati mahukas projekt, mille kuludest rahastas Euroopa Liit 75%. Projekti raames kaeti prügilakeha kinni, selle ümber rajati 1,8 km pikkune teenindustee ja paigaldati prügila seiresüsteem. Muude tööde hulgas paigaldati prügila ümber vinüülplaadist tõkendsein, rajati nõrgvee kogumise süsteem, paigaldati nõrgvee ja pinnavee torustikud ning gaasikogumissüsteem, kuhu kuulub seitse kilomeetrit torustikke, kolm reguleerimisjaama, kompressorjaam ja gaasimootoriga kombijaam.

Häbipleki kadumine

Sellel projektil on olnud tohutu mõju kogu ümbrusele ja seal asuvatele elamutele. Hais on kadunud, lähedal voolav jõgi ja pinnavesi on puhtam ning kadunud on ka tüütud kajakad ja närilised – nende asemel on sinna aina enam hakanud ilmuma hirvi, rebaseid ja jäneseid. Tänu hanke käigus saavutatud kokkuhoiule tekkis lisarahastamise võimalus, et ehitada segaolmejäätmete vastuvõtmiseks ja sortimiseks jäätmejaam ning korrastada prügilat ümbritsev 300 meetri laiune sanitaarkaitseala.

Prügilas tekkivat biogaasi on kogutud aastast 1994. Seda kasutatakse praegu kahe kombineeritud soojus- ja elektrijaama kütusena. Kombijaamad müüvad soojus- ja elektrienergia kohalikule energiaettevõttele. Aastatel 2002 kuni 2008 langes aastane biogaasi tootlus enam kui kümnendiku, samas kasvas soojus- ja elektrienergia tootlus enam kui kolmandiku võrra. Aastas toodetakse ja müüakse umbes 10 GWh soojusenergiat. Prügila hooldus ja seire kestab veel 30 aastat.

Esialgne tähtaeg

07/01/2010