Valga-Valka ühine päästevõimekus – koordineeritud päästeteenistused tähendavad rohkem päästetud elusid

Projekt koordineeris päästeteenistuste tegevust Eesti Valga ja Läti Valka kaksiklinnade vahel, et pakkuda tõhusamat ja tulemuslikumat hädaolukorras reageerimist.

Lisatööriistad

 
Projekti raames rajati Valga linna kesksema asukohaga päästehoone ja Valka linnale osteti kaks päästesõidukit. © Eesti Päästeamet Projekti raames rajati Valga linna kesksema asukohaga päästehoone ja Valka linnale osteti kaks päästesõidukit. © Eesti Päästeamet

" Üks väga oluline probleem oli vähene teave teineteise (Eesti ja Läti tuletõrje ja päästeteenistuste) standardse töökorra kohta. Eeskirjad ja määrused olid kummaski riigis väga erinevad, seetõttu soovitas ja aitas projekt rakendada viise, kuidas parandada piiriülest koostööd ja teadmisi teineteise ressursside kohta. "

Anu Roomere, korraldusasutus

Vaatamata Euroopa avatud piiridele ja ühisele tunnuslausele „kaks riiki, üks linn”, eksisteerivad Eesti Valga ja Läti Valka linnade – mis kuni 1920. aastani olid üks linn – vahel siiski eraldusjooned. See võib osutuda eluohtlikuks, kui need puudutavad hädaabiteenuseid ja avalikku korda.

Just niisugusest olukorrast kaks linna end leidsidki. Kuigi tegemist on kaksiklinnadega igas mõttes, tegutsesid nad administratiivselt kahe erineva üksusena. See tähendas, et kummalgi oli oma päästeteenistus. Siiski ei kulunud mõlema linna päästetöötajatel kaua aega mõistmaks, et kui asjad on omavahel nii tihedalt seotud, nagu nad Valgas ja Valkas seda on, toob töö koordineerimine kahe päästeteenistuse vahel piirkonna elanikele ainult kasu.

Iga sekund loeb

Tõhususe ja avaliku korra parandamiseks oli Valga-Valka ühise päästevõimekuse projekti eesmärgiks Valga ja Valka hädaabiteenuste kvaliteedi suurendamine riigiülese koostöö süvendamise läbi. Praktikas tähendas see selgete teabevahetusviiside paika panemist, et välja selgitada, kes piiriülese päästeoperatsiooni korral mida teeb. 

Lisaks astuti projektiga suuri samme ühiste päästeoperatsioonide läbiviimiseks vajaliku taristu parandamise suunas. Näiteks rajati projekti raames Valga linna kesksema asukohaga päästehoone ja Valka linnale osteti kaks päästesõidukit. Kui taristu oli loodud, said sõlmiti koostöökokkulepped ja pandi paika protseduurid ühiste päästeoperatsioonide läbiviimiseks.

Kuna kaks riiki kuuluvad nüüd Schengeni alasse, on projekti korraldajate seisukohalt esmatähtis, et kahel linnal oleks võimalik kriisiolukordades teineteisele appi tulla. Eriti oluline on see juhul, kui õnnetus juhtub piiri ääres ja naaberriigi päästeteenistus asub tegelikult lähemal kui selle linna oma, kus õnnetus juhtus. Ilma koordineeritud tegevuskorrata kaotatakse palju väärtuslikku aega, aga hädaolukorras loeb iga sekund.

Ühiselt tegutsemine elude päästmiseks

Üheks kõige tähtsamaks Valga-Valka ühise päästevõimekuse projekti tulemuseks olid võib-olla selle käigus korraldatud ühiste päästeoperatsioonide õppused. Üks õppustest oli pühendatud õnnetusstsenaariumile, kus Valkas Pedeli jõe sillal toimus sõiduauto ja väikebussi vahel ohvriterohke kokkupõrge, mille tagajärjel lekkis potentsiaalselt ka jõkke õli. Nii suure õnnetusega poleks Valka päästeteenistused üksi toime tulnud, aga nüüd, kui neil oli võimalik saada koordineeritud abi Eesti kolleegidelt, olid päästjad võimelised reageerima kiiresti ja tõhusalt, päästes sarnaste juhtumite korral potentsiaalselt elusid.

Need õppused polnud olulised mitte ainult kahe linna päästeteenistustele, vaid olid ka avalikuks demonstratsiooniks selle kohta, kuidas Eesti ja Läti tuletõrje, politsei ja kiirabi on võimelised kiirema ja tõhusama abi andmise nimel koos tegutsema.

Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine 

Valga-Valka ühise päästevõimekuse projekti kogumaksumus on 2 343 453 eurot, sellest 1 991 932 eurot eraldati Euroopa Regionaalarengu Fondist 2007.–2013. aasta programmiperioodi rakenduskava „Eesti-Läti” raames. Investeering kuulub prioriteedi „Programmipiirkonna suurem ühtekuuluvus” alla.

Esialgne tähtaeg

14/07/2016