Paranevad ühendusteed: logistikakeskuste võrgustike integreerimine Balti mere regioonis (InLoc)

Territoriaalmõjude hinnang soodustab tugevalt arengut.

Lisatööriistad

 
Tallinna Tehnikaülikool – teadmistepõhise majanduse juhtiv jõud (foto: Maiken Mets). Tallinna Tehnikaülikool – teadmistepõhise majanduse juhtiv jõud (foto: Maiken Mets).

Kontekst


Alates Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemisest EL-iga 2004. aasta mais on Balti meri peaaegu tervenisti Euroopa Liidu liikmesriikidega ümbritsetud. Transport, iseäranis laevatransport, on nende riikide jaoks väga oluline, sest Balti merel tegutseb arvukalt kauba- ja reisilaevaoperaatoreid. Et märkimisväärselt kasvava kauba- ja veotranspordi mahtudega toime tulla, on vaja pingutada integreeritumate ja jätkusuutlikumate transpordiühenduste saavutamise nimel. Logistikakeskuste arengul on selles osas jätkuvalt tähtis roll.


Need on mõned põhjused, miks kutsuti ellu projekt "Logistikakeskuste võrgustike integreerimine Balti mere regioonis" ehk InLoc. InLoc, mis kestis 2004. aasta augustist kuni 2007. aasta märtsini, stimuleeris piirkonna ärisektorit, luues logistikaoperatsioonidele paremaid tingimusi ning pakkudes innovatiivseid koostöövõrgustikke transpordiahelates ning logistikakeskustes tegevatele osapooltele. Projekti üks eesmärk oli ka analüüsida logistikakeskuste ruumilisi ja keskkondlikke mõjusid. Seetõttu koostati InLoci projekti raames 2005. aastal territoriaalmõjude hinnangud valitud logistilistele sõlmpunktidele neljas riigis.


Territoriaalmõjude hinnangud (TIA-d)


Juhtumiuuringute tulemused koondati kokku projekti juhtivpartneri (Mereuuringute keskus, Soome) poolt ning need põhinesid erinevate projektipartnerite panusele (Vantaa linn, Soome; Poznani Logistika- ja Laomajandusinstituut koos Gdanski Mereinstituudiga, Poola; Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli Transpordiuuringute Instituut, Leedu; Tallinna Tehnikaülikool, Eesti).


Territoriaalmõjude hinnangute peamine eesmärk oli uurida logistiliste sõlmpunktide ja sõlmpunkte ümbritsevate piiritletud fokaaltsoonide vahekorda. Hinnangutes võetakse arvesse mõjusid liiklusele, ruumiplaneeringutele ja maakasutusele, piirkondlikule majandusele ja keskkonnale. Hindamine viidi läbi kahes etapis. Esmalt uuriti valitud sõlmpunktide ja fokaaltsoonide olukorda ja omavahelisi suhteid. Teiseks hinnati uurimisobjektide ja tulevaste territoriaalsete mõjude edasisi arenguid.


Muuga sadama juhtumiuuring


Eesti puhul uuriti Muuga sadama territoriaalseid mõjusid. Muuga sadam on modernne ja kiiresti arenev sadam. Sadam on vormiliselt ühendatud Eesti suurima, Tallinna sadamaga. Seetõttu oli Muuga sadama valimine uurimisobjektiks hästi põhjendatud.


Hinnang näitas, et Muuga sadamal on geograafiliselt soodne asukoht ida-läänesuunaliste kaubateede ristumiskohal. Sadam asetseb rahvusvahelise transpordikoridori ja Via Baltica kiirtee läheduses. See paikneb Eesti pealinna Tallinna läheduses, kus asetseb ka suurem osa tööstusettevõtteid. Sadamale on võimalik lisada idapoolne laiendus, sest seal leidub vaba maad. Lisaks on sadamal teede ja raudtee näol hea ühendus maismaatranspordiga. Seega on asukoht ideaalne kaupade ekspordiks ja impordiks Eestisse ja Eestist välja.


Muuga sadama kaubamahte ennustades võttis hinnang arvesse asjaolu, et tulevikus vähenevad Venemaalt tulevad nafta- ja põlevkivitoodete veosed, sest Venemaa kavatseb otseeksporti suurendada. Siiski nähti ette põlevkivi ja üldkaupade veosemahtude kasvu ja konteinerveoste arvu suurenemist.


Selle positiivse hinnangu valguses on juba alustatud sadama laiendustöödega. Valmis on ehitatud põlevkiviterminal, lähemas tulevikus rajatakse terminalid puistekaupadele ja metall- ja üldkaupadele ning laiendatakse konteineriterminali. Sadamasse on kavandatud ka tööstuspark koos logistikakeskusega, mis teeb selle ala atraktiivseks välisinvesteeringutele. Tänu logistikateenustele parandab park märkimisväärselt üldkaupade ja konteinerveoste efektiivset käitlemist.

Esialgne tähtaeg

01/05/2007