Eestlased lähevad Tallinnas üle rongiliiklusele tänu uutele moodsatele reisirongidele

ELi rahastatud projektiga asendati oma aja ära elanud 40 aastat vanad elektrirongid moodsate tõhusate rongidega, et muuta Tallinna rongiliiklus mugavamaks, kiiremaks ja tihedamaks. Tänu sellele eelistab aina rohkem eestlasi auto või bussiga liiklemisele rongisõitu, mis on kasulik nii majandusele kui ka keskkonnale.

Lisatööriistad

 
Tallinnas (Eestis) on tänu ELi rahastatud projektile uued kõrgtehnoloogilised keskkonnasõbralikud elektrirongid © Technical Regulatory Authority Tallinnas (Eestis) on tänu ELi rahastatud projektile uued kõrgtehnoloogilised keskkonnasõbralikud elektrirongid © Technical Regulatory Authority

" Mugav ja käepärane, kiire ja tiheda graafikuga uus raudteevõrk, mis on muuhulgas varustatud paremate juurdepääsuvõimalustega puuetega inimestele, elektrooniliste teabesüsteemidega reisijatele ja traadita internetiühendusega, võimaldab auto ja bussiga liikumise asemel kasutada rongiliiklust, mis aitab omakorda vähendada liiklusummikuid ja parandada Tallinna õhukvaliteeti. "

Jaak Simon, Tehnilise Järelevalve Amet, Tallinn, Eesti

2011. aastal otsustasid Eesti ametiasutused, et kasutusel olevad 40 aastat vanad rongid olid oma aja ära elanud. Need ei olnud üksnes ületanud oma ettenähtud kasutusiga, vaid olid ka energiakasutuselt vähetõhusad ning nende hoolduskulud olid suured.

Seetõttu otsustas Elron, et on aeg hankida uued rongid. Elron on riigiettevõte, mis pakub reisijateveoteenuseid Tallinna ümbruskonna elektriraudteevõrgus üldpikkusega 131,6 km. Osteti 18 kõrgtehnoloogilist keskkonnasõbralikku elektrirongi, mis vastavad Euroopa nõuetele.

Kõrgtehnoloogilised keskkonnasõbralikud rongid

1. juulil 2013 anti käiku esimene uus rong Stadler Flirt EMU ning kogu rongipark vahetati välja sama aasta augusti lõpuks. Kokku hangiti projekti käigus 60 vagunit koos rongide käitamiseks ja hooldamiseks vajalike diagnostikaseadmetega.

Uued rongikoosseisud koosnevad vagunitest ja ühe või mitme vaguni juurde kuuluvatest integreeritud veomootoritest. Rongikoosseisud on mõlemast otsast juhitavad ja ka üksteisega ühendatavad, võimaldades paindlikku kasutamist tipptunnil. Rongide elektrodünaamilised pidurdussüsteemid võimaldavad pidurdusenergia taaskasutamist. See on tohutult palju parem eelmisest valurauast piduriklotsidega süsteemist, sest need paiskasid igal aastal keskkonda 76,8 tonni tolmu.

Lisaks vähendasid uued rongid 30% raudteesektori energiatarbimist. Uued rongid on märkimisväärselt kergemad ning seetõttu kulutavad vähem ka rööpaid ja muud tugitaristut, võimaldades vähendada liinitasusid ja riigipoolsete toetuste vajadust.

Rohkem reisijaid ja rohkem kasumit

Nüüd, kui päev läbi saab kasutada uusi moodsaid ronge, eelistavad eestlased aina enam rongisõitu auto või bussiga liiklemisele. Reisijate arv ongi kasvanud 50%. Elroni andmetel tegi uus rongipark 2014. aastal 5,8 miljonit reisi, mis on 43% rohkem kui 2013. aastal. 2015. aastal tegi rongipark juba 6,57 miljonit reisi, mis tähendab eelnenud aastaga võrreldes 11,3%-list kasvu. Reisijate arvu kasvuga kaasneb ka suurem piletitulu, mida kogunes 2014. aastal 10,1 miljonit – 58% rohkem kui 2013. aastal.

Lisaks ka mugavus

Uutes rongides saavad reisijad nautida ka mitmeid mugavusi. Näiteks on igas rongikoosseisus liikumispuuetega inimestele juurdepääsetavaid vaguneid ja istmeid ning samuti leidub ruumi jalgrataste hoidmiseks. Reisijatele teevad rõõmu elektroonilised teabesüsteemid ja traadita 4G-internetiühendus. Lisaks vagunite suurtest akendest avaneva vaate nautimisele on reisijatel ELi kõige laiemas rongimudelis rohkem ruumi end välja sirutada ja ringi liikuda.


Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine

Eesti reisirongide hankeprojekti investeeringute summa oli 79 500 000 eurot, millest ELi Ühtekuuluvusfondi panus oli 67 575 000 eurot programmiperioodi 2007–2013 Eesti „Majanduskeskkonna arendamise” rakenduskava alusel.


Esialgne tähtaeg

19/01/2017