ELi peamine investeerimispoliitika

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Regionaalpoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika

Regionaalpoliitika on suunatud kõigile Euroopa Liidu piirkondadele ja linnadele ning toetab töökohtade loomist, majanduse konkurentsivõimet, majanduskasvu, jätkusuutlikku arengut ja kodanike elukvaliteedi parandamist.

Nende eesmärkide täitmiseks ning kõigi ELi piirkondade mitmekülgse arengu tagamiseks on ühtekuuluvuspoliitikale 2014. kuni 2020. aastaks määratud 351,8 miljardit eurot – peaaegu kolmandik ELi kogueelarvest. 

Rahastamise teostus

Regionaalpoliitikat teostatakse kolme põhifondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF).

Neid fonde ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) nimetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondideks (ESIF).

Thematic Objective 1: Research and innovation by Country for 2014-2020

Regionaalpoliitika ja komisjoni poliitilised prioriteedid

Regionaalpoliitikal on suur mõju paljudele valdkondadele. Investeeringud aitavad kaasa mitmete ELi poliitikaeesmärkide saavutamisele, näiteks haridus-, tööhõive-, energia-, keskkonna-, ühisturu- ning teadus- ja innovatsioonipoliitika vallas.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatakse otse investeerimiskava ja komisjoni prioriteetide elluviimist.

Regionaalpoliitika üks olulisimaid eesmärke on luua Euroopa 2020. aasta strateegia kasvueesmärkide – arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv – täitmiseks vajalik investeerimisraamistik ja -strateegia.

ELi viis eesmärki aastaks 2020 on järgmised:

  1. Tööhõive: 75% 20–64-aastastest töötavad
  2. Teadus- ja arendustegevus: 3% ELi SKT-st investeeritakse teadus- ja arendustegevusse
  3. Kliimamuutus ja jätkusuutlik energiamajandus:
    • ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% võrra, võrreldes 1990. aasta tasemega
    • 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest
    • energiatõhusus suureneb 20%
  4. Haridus:
    • Koolist enneaegselt lahkujate arvu vähendamine alla 10 protsendile
    • Vähemalt 20 miljonit vähem vaesusriskiga ja sotsiaalselt tõrjutud inimest
  5. Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega: vähemalt 20 miljonit vähem vaesusriskiga ja sotsiaalselt tõrjutud inimest

Iga liikmesriik on nendel aladel püstitanud riiklikud eesmärgid.

Regionaalpoliitika on Euroopa solidaarsuse alustala

Suurem osa ühtekuuluvuspoliitika rahastusest keskendub vähearenenud Euroopa riikidele ja piirkondadele, et aidata neil teistele järele jõuda ning vähendada ELis endiselt püsivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid ebavõrdsusi.

Total allocations of Cohesion Policy 2014-2020: Breakdown by spending categories (million €, current prices)

Total allocations of Cohesion Policy 2014-2020: Breakdown by spending categories (current prices)

Regionaalpoliitika kaitses Euroopa piirkondi ja linnu kriisi kõige võimsamate mõjude eest

Toetades avalikke investeeringuid ja kasutades ELi investeeringuid paindlikult, näiteks fonde ümber jagades või tõstes kaasfinantseerimise taset sellistes riikides, nagu Küpros, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Portugal ja Rumeenia, pehmendas regionaalpoliitika 2008. aastal alanud finantskriisi mõju. Eelarve jätkusuutliku konsolideerimise ajal on ELi regionaalpoliitika muutunud eriti oluliseks. Ühtekuuluvuspoliitikata oleks kriisiaegne hädavajalik avalik investeering vähemarenenud liikmesriikidesse vähenenud veel 45% võrra.

Working Paper: The impact of the economic and financial crisis on the reform of Cohesion Policy 2008-2013 pdf en

Üldine rahanduslik mõju

Ühtekuuluvuspoliitika toob endaga kaasa ka muid era- ja riigisektori investeeringuid, mille põhjuseks on lisaks liikmesriikide kaasrahastamisnõudele investorite usalduse kasv.

Koos liikmesriikide omarahastusega ja erasektori investeeringutega on 2014. kuni 2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika prognoositav koguulatus umbes  450 miljardit eurot.