Regionaalpoliitika ja Euroopa äärepoolseimad piirkonnad

ELi kuulub üheksa äärepoolseimat piirkonda, mis on geograafiliselt Euroopa kontinendist väga kaugel.

  • Guadeloupe ja La Réunion (kaks Prantsusmaa piirkonda)
  • Mayotte (üks Prantsusmaa ülemeredepartemang)
  • Prantsuse Guajaana ja Martinique (kaks Prantsusmaa territoriaalühendust)
  • Saint-Martin (üks Prantsusmaa ülemereühendus)
  • Madeira ja Assoorid (kaks Portugali autonoomset piirkonda)
  • Kanaari saared (üks Hispaania autonoomne ühendus)

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Need on saared ja saarestikud, mis asuvad Kariibi meres, Atlandi ookeani lääneosas, India ookeanis ja Amazonase vihmametsade territooriumil. Hoolimata pikast vahemaast, mis eraldab neid Euroopast, on need piirkonnad ELi lahutamatu osa. Seal elab 4 800 000 inimest, nagu Iirimaalgi.

Äärepoolseimatele piirkondadele kehtivad ELi seadused ja neil on kõik ELi liikmeks olemisega seotud õigused ja kohustused, v.a juhtudel kui rakenduvad spetsiaalsed meetmed või annulleerimised. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349 on need erimeetmed mõeldud äärepoolseimate piirkondade probleemidega tegelemiseks, näiteks nende kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked loodusolud ja majanduslik sõltuvus vaid mõnest tootest.

Äärepoolseimad piirkonnad saavad kasu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist saadavast ühtekuuluvuspoliitika rahastusest.