EU Strategy for the Baltic Sea Region

Lisatööriistad

 

Uudised

    Ettepaneku uueks ühtekuuluvuspoliitikaks tegi Euroopa Komisjon vähem kui nädal aega tagasi. Ettepanek oli väga oodatud ning soovitab ajakohast, lihtsustatud ja paindlikku poliitikat kõigi piirkondade jaoks. Aga mida see Läänemere piirkonna jaoks tähendab? Ligikaudu 700 sidusrühma kõikidelt tasanditelt (ELi, makropiirkondlik, riiklik, piirkondlik ja kohalik tasand) kohtuvad täna ja homme Tallinnas, et arutada teemat „Läänemere piirkond pärast 2020. aastat“.

    ELi Läänemere piirkonna strateegia on üks vanimaid ELi neljast makropiirkondlikust strateegiast ja eelneva üheksa aasta jooksul saadud kogemustele tuginedes vaadatakse, kuidas tõhustada ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamist uue ühtekuuluvuspoliitika raames. Piirkonna jaoks väga olulised küsimused, nagu Läänemere ökosüsteemi praegune seisund ja võimalused piirkonna edendamiseks globaalse digikeskusena, on samuti täna ja homme arutelu päevakavas. Volinik Corina Cretu esitleb komisjoni seisukohta Läänemere piirkonna tuleviku osas.

    Lisateavet ELi Läänemere piirkonna strateegia kohta vt siit.

    Euroopa Komisjon võttis täna vastu esimeses üksikaruande nelja olemasoleva Euroopa Liidu makropiirkondliku strateegia rakendamise kohta: ELi Läänemere piirkonna strateegiaELi Doonau piirkonna strateegiaELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ja ELi Alpide piirkonna strateegia.

    Aruanne annab hinnangu olemasolevate strateegiate rakendamise seisule ja selles tehakse kokkuvõte seni saavutatud tähtsamatest tulemustest. Selles võetakse kokku seni saadud kogemused ja esitatakse soovitused strateegiate ja nende tegevuskavade võimaliku arengu kohta, võttes arvesse ka tulevast ühtekuuluvuspoliitikat.

    Aruandes käsitletakse küsimusi, mis on asjakohased kõigi nelja strateegia puhul, olenemata nende edenemisjärgust (nt poliitikakujundamine ja kavandamine, juhtimine, järelevalve ja hindamine, rahastamine ja kommunikatsioon). Eraldi tuuakse välja iga makropiirkondliku strateegia peamised tulemused ja raskused.

    19 ELi liikmesriiki ja 8 ELi mittekuuluvat riiki hõlmava nelja makropiirkondliku strateegia rakendamine on tekitanud suuremat huvi ja teadlikkust Euroopa territoriaalse koostöö ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja selle lisandväärtuse suhtes. Need on viinud parema koordineerimiseni ja tugevdanud koostööd teatud valdkondades (nt navigeeritavus, energia, kliimamuutus) ja riikide vahel, ning on tugevdanud koostööd kolmandate riikidega, tuues neid Euroopale lähemale. Strateegiad on aidanud kaasa ka poliitika kujundamisel, olemasolevate õigusaktide rakendamisel ja sügavama dialoogi loomisel eri osapoolte vahel.

    Siiski ei ole strateegiad veel saavutanud oma täielikku potentsiaali ja veel on vaja ületada mõningaid probleeme. Strateegiad algatanud liikmesriikidele on vaja tagada suurem omandiõigus ja vastutus; juhtimissüsteemide tõhusust on vaja parandada; paremini on vaja koordineerida valdkonna praeguseid rahastamisallikaid (ELi, piirkondlikud, riiklikud). Aruandes rõhutatakse ka, kui olulised on haldusressursid ja suutlikkus jõuda seatud eesmärkideni.

    Teatud küsimusi on tõstatatud tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames. Need on eelkõige seotud ELi makropiirkondlike strateegiate ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetatud programmide vahelise koostoime ja omavahelise täiendavusega, samuti Interregi riikidevaheliste programmide strateegiate ühtlustamise ja juhtimissüsteemi edasise täiustamisega.

    Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis pakub lisateavet iga makropiirkondliku strateegia rakendamise seisu kohta ja ka konkreetseid soovitusi.

    Aruandes esitatakse põhjalik ülevaade nelja makropiirkondliku strateegia toimimisest ning tuuakse konkreetseid näiteid vastavates valdkondades rakendatud meetmete kohta. Neil kõigil on teatavad järgmised lisaväärtused:

    • Läänemere vee kvaliteet on paranemas ja toitainete juurdevoolu on vähendatud tänu sellistele projektidele nagu PRESTO või interaktiivne veemajandus (IWAMA);
    • võrgustik SUBMARINER, millega edendatakse aktiivselt mereressursside uuenduslikku ja jätkusuutlikku kasutamist, koostööd asjaosaliste vahel ning Läänemere piirkonnas tehtud algatusi;
    • Doonau jõe valgalas kooskõlastatud vee- ja riskijuhtimine selliste projektidega nagu SEERISK vähendab oluliselt üleujutuskahjustuste riski;
    • Doonau navigeeritavuse kitsaskohti kõrvaldatakse ning meresõiduohutust parandatakse selliste projektidega nagu FAIRWAY ja DARIF;
    • koostöö liikmesriikidega konkreetsetes ühist huvi pakkuvates probleemides ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames aitab osalevatel Lääne-Balkani riikidel sillutada teed ELiga ühinemiseks;
    • seades eesmärgiks keskkonda säästva jätkusuutliku majanduskasvu, on Aadria ja Joonia meres maismaad ja merd ühendavad rohelised/sinised koridorid määratletud olulise piirkonnana, kus tuleks edendada strateegilisi projekte;
    • sellise projektiga nagu „mountErasmus” luuakse piiriülest haridusruumi kahepoolseks kutseõppeks Alpide piirkonnas;
    • Alpide piirkonnas parandatakse piiriülest ühendust reisijateveo osas, arendades piiriülest reisiinfosüsteemi AlpInfoNet.

    Lisateave

    ELi Läänemere strateegia 7. foorum algab Stockholmis teisipäeval, 8. novembril.

    ELi regionaalpoliitika volinik Corina Creţu, Rootsi peaminister Stefan Löfven, Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi Soome peaminister Juha Sipilä ning kaheksa Läänemere strateegias osaleva riigi esindajad arutavad kaks päeva, kuidas seda piirkonda parimal viisil arendada.

    Euroopa regionaalpoliitika volinik Corina Creţu ütles: ELi Läänemere strateegia oli esimene makropiirkondlik strateegia ning see on juba seitse aastat võimaldanud teha koostööd seoses selliste probleemidega, mida ei ole võimalik lahendada riiklikul tasandil, näiteks keskkonnasõbralik ja ohutu laevandus, kohanemine kliimamuutusega ja transporditaristute täiustamine. Siiski on veel palju vaja ära teha. Esmajoones on vaja uut ja pidevat poliitilist otsusekindlust, ressursside tõhusat ühendamist ja teavitustööd, et näidata strateegia pakutavat lisandväärtust.”

    Rootsi peaminister Stefan Löfven lisas: „Stockholmis toimuva strateegiafoorumi tähelepanu keskmes on Läänemere piirkonna tulevik ja nägemus sellest 2030. aastal. Usun, et meie piirkond võib olla julgustavaks eeskujuks koostööst ÜRO 2030. aasta säästva arengu kava raames. Koostööd tehes kindlustame oma piirkonna jätkuva konkurentsivõime ja keskkonnasõbralikkuse ning loome uusi töökohti tuleviku tarbeks.”

    Soome peaminister Juha Sipilä lausus: Põhjamaade Ministrite Nõukogu aitab meie ühiskondadel fossiilkütuste sõltuvusest vabaneda ja toetab üleminekut säästvale biopõhisele majandusele Läänemere piirkonnas. Minu nägemuse kohaselt saab Läänemere piirkond 2030. aastaks kogu maailmas liidriks biopõhise ja ringmajanduse valdkonnas, mille tulemusel on Läänemeri saanud palju puhtamaks ja mis on aidanud leevendada ka kliimamuutuse mõjusid.”

    Arutlusteemade keskmes on edaspidi Läänemere piirkonna ees seisvad väljakutsed ja nägemus 2030. aastaks. Foorumil toimub üle 40 istungi ja seminari, mille 1200 osalejat vaagivad võimalusi aidata strateegia raames kaasa arengule vastavalt selle kolmele eesmärgile – kaitsta Läänemerd, ühendada piirkond ja suurendada heaolu.

    Strateegiafoorum on Läänemere strateegia kõige tähtsam iga-aastane üritus, mille korraldab Rootsi koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga ja tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga. Foorumile oodatakse osalejaid erasektorist, riiklikest ja piirkondlikest valitsusasutustest ning kodanikuühiskonna, teadusringkondade ja meedia esindajate hulgast.

    See on juba seitsmes foorum. Eelmised leidsid aset Eestis (2010), Poolas (2011), Taanis (2012), Leedus (2013), Soomes (2014) ja Lätis (2015). Kaheksas strateegiafoorum toimub Saksamaal 13.–14. juunil 2017.

    Lisateave

Rohkem uudiseid

The European Commission coordinates the efforts of the EU Strategy for the Baltic Sea Region. For news and information on the activities and progress of the Strategy as curated by the various stakeholders, please visit the EUSBSR's dedicated website at www.balticsea-region-strategy.eu.

 

The EUSBSR is the first comprehensive EU strategy to target a ‘macro-region’.

The eight EU countries that make up the Baltic Sea Region (Sweden, Denmark, Estonia, Finland, Germany, Latvia, Lithuania and Poland) face several common challenges which are reflected in the jointly-agreed Action Plan for the Strategy. It includes a number of policy areas/horizontal actions to save the sea, connect the region and increase prosperity – each accompanied by concrete flagships as well as by clearly identified targets and indicators. The Strategy helps to mobilise all relevant EU funding and policies and coordinate the actions of the European Union, EU countries, regions, pan-Baltic organisations, financing institutions and non-governmental bodies to promote a more balanced development of the Baltic Sea Region.

The Commission publishes regular reports on the implementation of the EU Strategy for the Baltic Sea Region.

Achievements so far include:

  • Support for new projects, including cooperation between farmers to reduce eutrophication and improved planning for transport infrastructure;
  • Greater involvement of Russian partners in areas like environmental protection, water quality and innovation;
  • Improved cooperation between regions and other partners, including the private sector

Although the Strategy does not come with extra EU financing, a considerable amount of funding is already available to the region through EU regional policy, other EU programmes and financial instruments, and various international financial institutions. More information on funding may be found at the EUSBSR website.

Contacts

To get in contact with the EUSBSR team in DG REGIO, please email REGIO-EU-BALTIC-SEA-STRATEGY@ec.europa.eu.

For more information on how to get in contact with EUSBSR stakeholders, please visit the EUSBSR website.