Inspiring non-EU countries

Lisatööriistad

 

Uudised

    Ronald Hall, DG REGIO vanem välisekspert ja endine peanõunik, esitab oma isiklikke vaateid ELi rahvusvahelise linnadevahelise koostöö programmi kohta.

    Linnades elab tänapäeval enam kui pool maailma rahvastikust. Linnalised keskused on kasvu ja arengu allikad. Sellistena on nad magnetid maaelanikele, kes otsivad võimalusi teenida suuremat sissetulekut, pääseda ligi kvaliteetsetele teenustele, nagu haridus ja tervishoid, ning tagada oma lastele paremat tulevikku.

    See nihe madalama tootlikkusega tegevustelt maapiirkondades, peamiselt traditsiooniliselt põllumajanduselt, suurema lisaväärtusega tegevustele linnapiirkondades tootmis- ja paljudes teenindussektorites, on majanduse kasvu võti. See on rada, mida mööda on ajalooliselt käinud kõik maailma kõige arenenumad riigid, ja sellisena on tegu mudeliga, mida võtavad tegelikult üle kogu maailma arenevad riigid.

    Linnastumise eelistel, mis tulenevad eeskätt 20. sajandi tööstusriikide kasvu iseloomustanud linnalise arengu ressursiintensiivsest mudelist, on oma hind. See on põhjustanud loodusvarade – sealhulgas looduse enda – ammendumise, õhu, jõgede ja ookeanide reostamise, mis nüüd ähvardavad elukvaliteeti arenenud maailma suurlinnades.

    Arengumaade jaoks, kus linnastumine ja majanduskasv käivad käsikäes, on tähtis, et tööstusriikide õppetundidest lõpuni aru saadaks. Sel viisil saab arengumaade linnapoliitikas ära kasutada parimaid tavasid, mis on viimasetel kümnenditel riigi- ja linnavõimude poolt välja töötatud, ning arvesse võtta ajaloos tehtud vigu.

    Kõigi kasu jälgedes

    Selline koostöö loob olukordi, kus võidavad kõik. Sellal, kui tööstusriikidel on enam kui sajandi kestnud linnastumise järel palju õpetada, on samavõrd tõsi, et arenevatel majandustel, mida traditsioonid ehk nii palju ei takista, on palju uudseid lahendusi, mida tööstusriikidega jagada. Tegelikult asuvad mõned maailma kõige suuremad linnalised keskused areneva majandusega riikides, nagu Hiina ja India, samuti Ladina-Ameerikas.

    Vahest kõige tugevam vajadus koostöö ja teadmiste jagamise järele tuleneb kõiki riike ja mandreid ühendavast huvist säilitada planeeti ennast. Meil on terav vajadus töötada üheskoos välja linnastumise mudel, mis oleks kestlik, säilitaks loodust ja vähendaks heitmeid, mis reostavad meie linnu, kahjustavad meie laste tervist ja annavad oma panuse kliimasoojenemisse. See on põhjus, miks kestlik linnastumine on Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis vastu võetud säästva arengu eesmärkide seas kesksel kohal, mis omakorda on viinud teiste asjadeni, nagu uus linnade tegevuskava (NUA), mille 170 riiki 2016. aastal Quitos (Ecuador) vastu võtsid.

    Euroopa Komisjoni Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on formaliseerinud 14 regionaal- ja linnapoliitika dialoogi, sh ELi kuue strateegilise partneriga (Hiina, Venemaa, Brasiilia, Mehhiko, Jaapan ja India), samuti idapartnerluse riikidega (Ukraina, Moldova, Gruusia) ja Ladina-Ameerika riikidega (Argentina, Tšiili, Peruu, Colombia) ning Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemiga (SICA). Isegi selliste lepingute puudumisel on arenenud koostöö teiste strateegiliste partneritega, nagu Kanada ja Lõuna-Aafrika, ning piirkondlike rühmitustega, nagu CARICOM (Kariibi Ühendus), ASEAN (Aasia), SACU (Lõuna-Aafrika) ja UEMOA (Lääne-Aafrika).

    EL võtab kestliku linnastumise probleemi väga tõsiselt. Regionaalpoliitika volinik Corina Creţu, kes esindas ELi 2016. aastal Quitos, võttis ELile kohustuse panustada NUA edasiviimisse oma teadmisi ja ressursse. Sellel on sisemine mõõde ELis, kus on 28 liikmesriigi linnaarenguprogrammide suunamiseks välja töötatud ELi linnade tegevuskava, ja, nagu allpool märgitud, ka välismõõde diplomaatiliste suhete kaudu kolmandate riikidega.

    Säästva linnaarengu jõud

    Välismõõtme edasiviimise põhiliseks vahendiks on praegu Rahvusvaheline linnade koostöö (IUC) programm (2017–2019), mis on ELi ja kolmandate riikide linnavõimude säästva linnaarenduse alast koostööd toetav tähtis komponent. IUC toetub viis aastat kestnud katsemeetmetele, eeskätt ELi maailma linnade projekti ja URBELAC-projekti raames.   

    Maailma linnade projekti (2015–2018) raames on ELi linnad teinud koostööd paarisuhetes partnerlinnadega Kanadas, Hiinas, Indias, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Indoneesias, Vietnamis, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Paarid on vahetanud kogemusi sellistel teemadel nagu nutikas linnaarendus, energiatõhusus, jäätmekäitlus, säästev liikuvus jne. URBELACi projekti (2011–2019) raames, mis nüüd jõuab oma neljanda versioonini, on Euroopa Komisjon ja Ameerika Riikide Arengupank toetanud EList, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnast (LAC) valitud linnu. See on loonud EL-LAC võrgustiku, mis soodustab kogemuste vahetamist, võrdlusanalüüsi ja tegevuskavade koostamist. Nii Maailma linnad kui ka URBELAC on sündinud Euroopa Parlamendi poolt linnade tasandil toimuvale rahvusvahelisele diplomaatiale osutatud toetuse tulemusel.

    IUC loob linakoostöö platvormid Hiina, India, Jaapani, Ladina-Ameerika ja Põhja-Ameerikaga. Selle programm tähistab ELi rahvusvahelise linnade koostöö edendamise poliitika küpsuse saavutamist. IUC linnadevahelise koostöö raames sõlmivad umbes 70 mõlemal poolel osalevat linna linnadevahelisi säästva linnaarenduse koostöölepinguid. See hõlmab kohalike integreeritud linnaarenduse tegevuskavade ettevalmistamist. Põhimõtteliselt annavad need kavad prioriteedi koostööle ELi linnade tegevuskava ja NUA sektorite vahel.

    Maailma linnade projekti kogemustele tuginedes kasutavad linnad sidusrühmade paljususe meetodit, rakendades riigiasutuste, ettevõtete, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna teadmisi ja kogemusi. ELi oma linnade võrgustamise URBACT-programmi kasutatakse teadmiste ja kogemuste peamise allikana kohalike meetmete kavandamise toetamisel.

    IUC linnadevaheline projekt on viinud ühiste katseprojektide arendamiseni ning mõlemat poolt esindavate riigiasutuste, teadusasutuste ja äriesindajate vahel on sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid, mis tagavad nende pikaajalise tuleviku.

    Hea eeskuju andmine

    Näiteks sattus IUC raames Parma linn Itaalias paari Frederictoniga Kanadas. Kanada linna muinsuskaitse ja linnaplaneerimise, kasvu ja kogukonnateenuste osakond teeb koostööd Parma võrdsete võimaluste büroo ja Euroopa projekti bürooga. Püüdes tugevdada kohalikku demokraatiat, töötavad mõlemad pooled selle nimel, et tuvastada marginaliseeritud rühmade poliitilist osalust takistavaid tõkkeid ja nende juurpõhjuseid, samuti võimalikke poliitikaid ja mehhanisme tõkete eemaldamiseks ja kaasavama linnakeskkonna loomiseks.

    Itaalia linn Bologna teeb koostööd Austiniga Ameerika Ühendriikides mitmesugustes küsimustes, alates tervislikuma kohaliku toidu süsteemi arendamisest ja ressursitõhususe parandamisest ning lõpetades kliimamuutusele vastupanu võime tugevdamisega. Linna valitsemise küsimused on päevakorras olnud tähtsal kohal ja näiteks Austin on jõudnud järeldusele, et selle kestlikkuse büroo ja majandusarengu büroo peavad oma tegevust tihedamalt koordineerima.

    Rotterdam Madalmaades teeb koostööd Suratiga Indias. Linnad keskenduvad küsimustele, mis on seotud veevarude majandamisega, näiteks joogivee kvaliteedi tagamine, tööstuse heitveest tingitud veereostuse leevendamine, üleujutuste vastane kaitse ja reovee tõhus käitlemine. Rotterdami näol on Surat leidnud targa partneri, kellel on tohutult veemajandusega seotud kogemusi. Surati näol on Rotterdam leidnud linna, mis tegeleb palju suurema mastaabiga probleemidega, mis omakorda on juba inspireerinud Hollandi linna tema enda ees seisvaid probleeme ümber mõtestama.

    LISATEAVE

Rohkem uudiseid

International Affairs

In the international relations arena, the Directorate General for Regional and Urban Policy acts in support of, and in cooperation with the External Relations family of Directorates General (European External action Service EEAS and DEVCO) and with DG TRADE. There is a growing interest in different parts of world in the process of European integration, not just from an institutional point of view but also in terms of the policies that promote European cohesiveness. First and foremost among the latter is European regional policy which seeks to ensure that the benefits of the single market in Europe based on the free movement of goods and services, labour and capital, are as widely spread as possible.

Principal among the features of EU regional policy that are of interest to third countries such as China, Russia and Brazil, as well as to international organisations such as MERCOSUR and ASEAN, are the financial dimension and the geographical targeting of resources between Member States and regions; the geographical and strategic objectives; and the different dimensions of the implementation system. So far as countries in the European Neighbourhood are concerned the EU wishes to promote key concepts of EU regional policy such as open markets, respect for the environment, participative democracy and partnership in the conception and implementation of development policy.

This interest comes at a time when the policy has undergone substantial changes. In effect, EU regional policy today is a means of delivering the Union's policy priorities across its territory. It does so by co-financing integrated, national or regional investment programmes, where the Union's contribution to the programmes is greatest in the least prosperous areas.

Today therefore, EU regional policy is an integral part of economic policy, but with the unique feature that it is delivered with the consent and involvement of the grassroots through a multi-level governance system where each level - European, national, regional and local - has a role to play. The involvement of the grassroots, for example, in devising regional and local strategies and selecting projects creates a sense of ownership of European policy and in that way contributes to territorial integration. It is these features that have inspired interest in large countries with major territorial imbalances that are seeking to combine the pursuit of a more even pattern of growth with governance systems that contribute to transparent public policies and that help to further integration through decentralisation.

As well as projecting notions of inter-regional solidarity and good governance, cooperation in the field of regional policy also provides the opportunity to project other values such as respect for the free market through competition, state aid and public procurement rules, for environmental rules and policies and for equal opportunities and minority rights. These create the framework conditions under which EU financial support is granted and provide positive incentives to achieving high standards in public policy.

Regional Policy Dialogues

The Commission, DG REGIO, has concluded formal agreements on regional policy cooperation with China PDF EN zh, Russia PDF EN EN, Brazil PDF EN EN, and Ukraine PDF EN Ukrainian, Georgia PDF EN, Moldova PDF EN, Chile PDF EN es, Peru PDF EN es, Argentina PDF en es, Japan PDF EN, Mexico PDF EN es, Sistema de Integracion de Centro-America (SICA) PDF EN es, Colombia PDF EN es. These countries are confronted with wide regional disparities as well as major challenges in terms of coordinating the different levels of government, and ensuring that decentralization can be achieved without compromising efficiency.

Brochure : European Regional Policy, an inspiration for Countries outside the EU?

November 2009 - PDF en es fr hy ka mo pt Russian Ukrainian Chinese

Posters: PDF en