Interreg : European Territorial Co-operation

European Territorial Cooperation (ETC), better known as Interreg,  is one of the two goals of cohesion policy and provides a framework for the implementation of joint actions and policy exchanges between national, regional and local actors from different Member States. The overarching objective of European Territorial Cooperation (ETC) is to promote a harmonious economic, social and territorial development of the Union as a whole. Interreg is built around three strands of cooperation: cross-border (Interreg A), transnational (Interreg B) and interregional (Interreg C).
Five programming periods of Interreg have succeeded each other:
 INTERREG I (1990-1993) -  INTERREG II (1994-1999) - INTERREG III (2000-2006) - INTERREG IV (2007-2013) - INTERREG V (2014-2020)

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Uudised

    Ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki piirkondi kõige tugevamatest kuni kõige nõrgemateni, on eluliselt tähtis Euroopa Liidu eduks.

    Euroopa piirkonnad on Euroopa Liidu selgroog nii poliitiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. Piirkondade jätkuv tugev toetamine pärast 2020. aastat on seetõttu Euroopa edu jaoks eluliselt tähtis. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võimaldavad meil tõeliselt hoogu koguda ja investeeringuid suurendada. Need tagavad, et Euroopa oleks kodanikele mõttekas ja juurdepääsetav ning julgustaks koostööle.

    Baierimaa on juba varasest etapist peale töötanud välja oma seisukoha pärast 2020. aastat toimuva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide reformi suhtes. Meie peamine eesmärk, mida me jagame teiste Euroopa piirkondadega, on säilitada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde piisaval tasemel kõigi Euroopa piirkondade jaoks. See peab eriti paika arenenumate piirkondade, nagu Baierimaa kohta, et nende tugevam piirkondlik arengutase aitaks jätkuvalt nende vähem arenenud piirkondi suurema nõudluse ja täiendava lisandväärtuse kaudu. Ühine Euroopa toetuspoliitika tõmbab Euroopa kokku, mitte ei jaga seda andjateks ja saajateks.

    Baierimaa-taolises tugevas piirkonnas on ka muud, kui õitsvad asulad ja suurlinnad. Eriti Tšehhi Vabariigi piiri ääres asuvad paikkonnad kuuluvad struktuuriliselt nõrgemate hulka ning seega on needki prioriteetsed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust saavad piirkonnad.

    ELi regionaalpoliitika on meile nii tähtis seepärast, et see mõjutab otseselt nii Baierimaa kui ka teiste Euroopa piirkondade inimesi. Paljusid Baierimaa projekte saab rakendada üksnes tänu ELi vahenditele. Erinevalt lühiaegsetest kriisiohje mehhanismidest pakuvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pikaajalist rahastamist kogu rahastamisperioodi vältel, kusjuures vahendid ja ressursid on juba eelnevalt kindlaks määratud. See pakub suurt turvalisust nii kavandamisel kui ka rahaliselt. Samuti loob see võimaluse täita tähtsaid üleeuroopalisi eesmärke, mis ei pruugi anda kiireid tulemusi, vaid nõuavad pigem pikaajalist poliitilist otsustavust. Pikaajalisi kestlikke ja toetusepõhiseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ei tohiks asendada valikuliste ja lühiajaliste rahastamisvahenditega, vaid selle strateegilist ühist ja tulemustele suunatud projektide rahastamisstruktuuri tuleks säilitada.

    „Ehitagem sildu, mitte müüre” peaks saama Euroopa juhtlauseks pärast 2020. aastat. Kõik osapooled peaksid tegema koostööd, tarbetuid eraldusjooni loomata. Selleks on vaja isegi veel tugevamat piiriülest koostööd. Interregi programmid on andnud vaieldamatu panuse Euroopa lõimituse heaks. Koostöö naabritega väljendab kohalikele inimestele selgelt stabiilse Euroopa pakutavat lisandväärtust, kui varasemate aegade piirialad on saanud tuleviku kohtumispaikadeks.

    Uusi poliitilisi lähenemisviise (nagu makropiirkondlikud strateegiad) tuleks tugevdada ja saavutada täiendavat koostoimet ELi riikidevaheliste programmidega. ELi Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) eesistujariigina on Baieri liidumaa võtnud endale kohustuse tugevdada ELi makropiirkondlikke strateegiaid pärast 2020. aastat. Samuti püüab see otsustavalt piirata rahastamispoliitikaga seotud bürokraatlikku koormust, tugevdades sellega iseseisvust ja samal ajal tagades piirkondliku toetuse lisandväärtuse säilimise.

    Euroopa ühtekuuluvuspoliitika väljendab tõeliselt Euroopa solidaarsust, kui tugevamad toetavad nõrgemaid. Baierimaa mõistab ja hindab seda kõrgelt. See on ka ise tundnud teiste solidaarsust oma teekonnal põllumajandusmaast uuenduslikuks riigiks. Tänapäeval teevad Baierimaa ettevõtjad koostööd kogu Euroopas asuvate partneritega. Seetõttu hõlmab Euroopa strateegiline regionaalpoliitika kõiki Euroopa piirkondi, sealhulgas enam arenenud piirkondi. Ainult nii saame tugevdada sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust liikmesriikide sees ja nende vahel, toetades kõigi piirkondade majanduslikku edu. Kui meil õnnestub seda teha ja kohalikud inimesed näevad Euroopa koostöö konkreetseid edukaid tulemusi, saavad kodanikud juurde värsket usaldust ELi vastu.

    BEATE MERK

    Baieri liidumaa Euroopa asjade ja regionaalsuhete minister

    Panorama 62: Boosting innovation across the regions

    Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz selgitab, kuidas kavatseb äsja tehtud algatus #CohesionAlliance suurendada Euroopa kodanike hulgas teadlikkust ELi põhilisest investeerimispoliitikast.

     

    Sellel aastal on Euroopa Liit selgelt vältinud kahte populistlikku ja eriti kardetavat ohtu oma ühtsusele, millest üks leidis aset Madalmaades ja teine Prantsusmaal. Reformimissoovi tõendeid võib leida kõrgeimal tasemel toimuvates mõttevahetustes Euroopa tuleviku üle, kuid praegu ollakse endiselt teelahkmel.

    Reformikatseid on tehtud, vahel on ka olukord paranenud, kuid jätkuvalt on ohuks „vanad” poliitikavaldkonnad, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika. Samal ajal kerkib esile uusi probleeme, nagu Brexit või vajadus kodanike turvalisuse heaks rohkem ära teha, kaitseküsimused, rände ohjamine, pagulased ja välispoliitika.

    Selles olukorras oleks viga valida valesid eesmärke ning seetõttu kaitsebki Euroopa Regioonide Komitee tugevat ja tõhusat ühtekuuluvuspoliitikat, mis oleks kodanikele nähtav.

    Selle paremaks kaitseks loodi liit ühtekuuluvuse heaks ehk #CohesionAlliance. Üldsus teab liiga vähe ühtekuuluvuspoliitikast, ehkki see on ELi peamine investeerimispoliitika. Tegelikult kiputakse unustama, kuidas näeks Euroopa välja, kui seda poliitikat ei oleks.

    Arvud räägivad selget keelt

    Nagu on esile toodud aruteludokumendis ELi rahalise tuleviku kohta, ei tohiks kunagi unustada, et ajavahemikul 2007–2013 said ühtekuuluvuspoliitika raames rahalist toetust 121 400 idufirmat ja ligikaudu 400 000 VKEd, 94 955 teadusprojekti ja 33 556 koostööprojekti VKEde ja teaduskeskuste vahel, loodi 41 600 uut teadustööga seotud pikaajalist töökohta, üleeuroopalises transpordivõrgus uuendati 1500 km raudteid ja lõpetuseks osaleti 49,7 miljonit korda inimkapitali parandamisele suunatud meetmetes, millest poolte eesmärk oli omandada uusi oskusi.

    Kodanike jaoks kehastab ühtekuuluvuspoliitika Euroopat, mis pakub kaitset, eriti üleilmastumise negatiivsete mõjude eest. Ei ole juhus, et kodanike toetus sellele poliitikale kasvab pidevalt. Seda näitas hiljuti avaldatud Eurobaromeetri uuring 2017. aasta juunist, kus 78% kodanikest kinnitasid, et ELi piirkondlikud investeeringud on mõjunud positiivselt nende linnale või piirkonnale.

    See kaitse on käegakatsutav, arvud näitavad seda selgelt, kuid ühtekuuluvuspoliitika on endiselt üks enim kritiseeritud Euroopa poliitikameetmeid. Seda ajal, kui me eeldame, et edaspidi peaks mitmeaastase finantsraamistiku maht järsult vähenema, eriti Ühendkuningriigi EList lahkumise tagajärjel.

    Minu järeldus on see, et Regioonide Komitee üksi ei saa seda poliitikat kaitsta ja oodatud tulemusi saada. #CohesionAlliance’i kaudu peab see olema katalüsaator kõigi ühtekuuluvust pooldavate algatuste jaoks, mis liidu territooriumil aset leiavad. Neid algatusi on palju ja korralikke – linnad, piirkonnad, kodanikuühiskond, majandusringkonnad, liidud ja võrgustikud mobiliseeruvad, et esitada uue ühtekuuluvuspoliitika ettepanek tuleviku jaoks.

    Sisuliselt on eesmärk mitte leppida muutumatult paikapandud ühtekuuluvuspoliitika põhimõttega. Vastupidi, lahenduseks tuleks näidata, et ühtekuuluvuspoliitika jätkamiseks tuleb seda muuta, tuginedes selle algsetele põhimõtetele ja kolmele positiivsele ideele: territoriaalne ühtekuuluvus, sobivate rahastamisvahendite abil erasektori mobiliseerimine ning paindlikuma stabiilsuse ja majanduskasvu pakti hulka kuulumine.

    Regioonide Komitee seisukoht „toetada 2020. aasta järgset tugevat ja tõhusat Euroopa ühtekuuluvuspoliitikat” on aluseks sellele suunale: meie ambitsioonidele vastav eelarve; territoriaalsel lähenemisviisil põhineva partnerluspoliitika põhimõtte veel kord kinnitamine; menetluste radikaalne lihtsustamine, eelkõige juhtimise ja kontrolli osas, kooskõlas diferentseerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega; tugevam seotus struktuurireformidega eeltingimuste kaudu; uued näitajad rahaliste vahendite eraldamiseks ja piirkonnasiseste erinevuste paremini arvesse võtmiseks; ning tulemuste parem nähtavus.

    Ühendagem jõud

    Regioonide Komitee ja kohalike ametiasutuste suured liidud (Euroopa Mereliste Äärealade Konverents, Euroopa Piirkondade Assamblee, Eurocities, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu, Euroopa Piirialade Assotsiatsioon) on löönud käed, et luua nende põhimõtete alusel platvorm #CohesionAlliance, kuhu koonduksid kõik nende üldiste põhimõtetega seonduvad algatused. Seega võib Regioonide Komitee saada territooriumeid ja kodanike nõudmisi esindavaks asutuseks tulevase mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel ning edaspidiste õigusaktide väljatöötamisel, mille alusel hakatakse suunama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist.

    Pärast Regioonide Komitee arvamuse vastuvõtmist 12. mail 2017 ja suure algatuse #CohesionAlliance käikulaskmist 18. mail avame me poliitiliselt selle platvormi 9. oktoobril Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames.

    Minu soov on muuta see algatus nii käegakatsutavaks ja nähtavaks, kui võimalik, et jõuda maksimaalse arvu kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa valitud esindajateni ning peale nende ka kõigini, kes tunnevad igapäevaselt ühtekuuluvuspoliitika pakutavat lisandväärtust.

    Seetõttu on see liit ka Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni ja Regioonide Komitee Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni 10. oktoobril toimuva koosoleku tähelepanu keskmes. Koos volinik Creţuga on tähtis edastada need sõnumid 15. novembril üldasjade nõukogule, et jätkuvalt suurendada nende liikmesriikide teadlikkust, kes võtavad vastu Euroopa tuleviku jaoks määrava tähtsusega otsuseid eelarve kohta.

    Koos selle liiduga võtame me kokku kogu jõu, et kaitsta ühtekuuluvuspoliitikat kõigi eurooplaste heaks.

    Selleks et kasutada täiel määral ära 150 miljoni elanikuga ELi piirialade majanduslikku potentsiaali, asutas EL täna piirikeskuse. Piirikeskus annab piirkondadele nende vajadustele vastavat toetust, et aidata neil kõrvaldada töökohtade loomise ja investeerimisega seotud takistused.

    Eri haldus- ja õigussüsteemidega toimetulemine on ettevõtjate, töötajate ja õpilaste jaoks sageli keeruline ja kulukas. Oma kõnes Euroopa Liidu 2017. aasta olukorra kohta esitas president Juncker üleskutse tagada ühtsel turul õiglus. Kooskõlas selle üleskutsega aitab piirikeskus konkreetsete meetmete abil piirialadel paremini koostööd teha.

    Ta aitab 1) parandada juurdepääsu töökohtadele ja 2) sellistele teenustele nagu tervishoiu- ja ühistransporditeenused 3) ning hõlbustada piiriülest ettevõtlust.

    See ettepanek on osa laiemast teatisest „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, milles on esitatud uued meetmed ja käimasolevate algatuste loetelu, et aidata ELi piirialadel kasvada kiiremini ja rohkem kokku.

    Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu märkis: „Rohkem kui neljandik Euroopa rikkusest luuakse piirialadel, kuid nende majanduslikku potentsiaali ei ole veel täiel määral ära kasutatud. Meil on hulgaliselt suurepäraseid võimalusi, mida avastada. Komisjon annab nendele piirkondadele vajadustele vastavat toetust, millest saavad vahetult kasu seal elavad inimesed.“

    Piirikeskuses hakkavad tööle piiriküsimustega tegelevad komisjoni eksperdid, kes annavad liikmesriigi ja kohaliku tasandi ametiasutustele nõu. Selleks luuakse uus üleeuroopaline veebipõhine võrgustik, mille eesmärk on koguda ja jagada häid tavasid.

    Parem juurdepääs töökohtadele

    Iga päev või iga nädal ületavad kaks miljonit inimest piiri, et minna tööle ja õppima. Selleks et inimestel oleks lihtsam leida tööd teisel pool piiri, toetab piirikeskus piirkondi, kes soovivad koostööd tugevdada. Piirkondadel on võimalik saada nõu kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise, ühiste õppeprogrammide ja ettevõtjatele suunatud juhendamisteenuste kohta.

    Piirikeskus koondab selliseid piiriülese tööhõive valdkonna häid tavasid nagu ühine võrgustik, mille lõid Hispaania Galiitsia ja Põhja-Portugali piirkond ELi tööalase liikuvuse portaali EURES toetusel.

    Nii saaks piirikeskus tulevikus kaasa aidata Euroopa Tööjõuameti loomisele, millest president Juncker andis teada oma kõnes Euroopa Liidu 2017. aasta olukorra kohta, et tugevdada kõigil tasanditel tööturuametite omavahelist koostööd ja paremini hallata piiriüleseid olukordi.

    Parem juurdepääs avalikele teenustele

    Selleks et muuta avalike teenuste osutamine piirialadel atraktiivsemaks ja kaasavamaks, teeb piirikeskus järgmist:

    • kaardistab sellised olemasolevad piiriülesed tervishoiuvõimalused nagu piiriülesed tervishoiutsoonid Prantsuse-Belgia piiril;
    • analüüsib sisepiiride ääres puuduvaid raudteeühendusi, et tõhustada piiriüleseid ühistransporditeenuseid.

    Piiriülene ettevõtlus

    Piirikeskus soodustab veebipõhise võrgustiku kaudu dialoogi pidamist piiriküsimustes.

    Taotluse korral annavad piirikeskuse eksperdid nõu, et viia ettevõtete loomist käsitlevad eeskirjad paremini kooskõlla, jagavad teiste piirialade häid tavasid ja edendavad veebipõhiste menetluste laialdasemat kasutamist.

    Lisaks piirikeskuse loomisele valib komisjon välja kuni 20 projekti, milles on esitatud innovatiivsed lahendused piiriüleste takistuste ületamiseks. Projektikonkurss korraldatakse enne 2017. aasta lõppu.

    Edasised sammud

    Piirikeskus alustab tööd 1. jaanuaril 2018.

    Piirikeskuse kaudu kogutud häid tavasid võetakse ELi rahanduse tulevikku käsitleva käimasoleva arutelu raames arvesse seoses uue põlvkonna piiriüleste koostööprogrammidega (Interreg), et paremini kõrvaldada õiguslikke ja halduslikke takistusi ning aidata kaasa tõhusate piiriüleste avalike teenuste arendamisele.

    Lisateave

Rohkem uudiseid

Introduction

In 1990, Interreg was developed as a Community Initiative in with a budget of just EUR 1 billion covering exclusively cross-border cooperation. Later, Interreg has been extended to transnational and interregional cooperation. For 2014-2020 European territorial cooperation is one of the two goals of Cohesion Policy besides investment for Growth and Job.

Interreg evolution

The 25th anniversary of Interreg has been celebrated in 2015 with a variety of events around Europe. Over the years, Interreg has become the key instrument of the European Union to support cooperation between partners across borders. The aim: to tackle common challenges together and find shared solutions - whether in the field of health, research and education, transport or sustainable energy.

2014-2020 period – Interreg V

In accordance with the new design of the European Cohesion Policy 2014-2020 and the targets set out in Europe 2020, Interreg has significantly been reshaped to achieve greater impact and an even more effective use of the investments. Key elements of the 2014-2020 reform are:
-Concentration
-Simplification
-Results orientation
The fifth period of Interreg is based on 11 investment priorities laid down in the ERDF Regulation contributing to the delivery of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth. At least, 80% of the budget for each cooperation programme has to concentrate on a maximum of 4 thematic objectives among the eleven EU priorities:

11 priorities

The fifth programming period of Interreg has a budget of EUR 10.1 billion invested in over 100 cooperation programmes between regions and territorial, social and economic partners. This budget also includes the ERDF allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

Interreg Budget

Interreg and inter-regional cooperation 2014-2020: state of play - video recording of the briefing (07/05/2015)

2007-2013 period – Interreg IV

The forth programming period of Interreg had a total budget of EUR 8.7 billion (2, 5 % of the total 2007-13 allocation for cohesion policy). This budget includes the allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument). The budget was distributed as follows:

  • 60 Cross-border – Interreg IV-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 5.6 billion.
  • 13 Transnational – Interreg IV-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions. ERDF contribution: EUR 1.8 billion.
  • The interregional co-operation programme (INTERREG IVC) and 3 networking programmes (Urbact II, Interact II and ESPON) cover all 28 Member States of the EU. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 445 million.

The European Grouping of Territorial Cooperation

Meetings & Events

Interreg Annual Meeting April 26-28 2017

Interreg Annual Meeting June 6-7 2016

Interreg Annual Meeting September 15 2015

Interreg Annual Meeting May 19-20 2014

European Territorial Cooperation Annual Meeting 2013

Annual meeting of cross-border programmes 2011

Publications

European Territorial Cooperation: building bridges between people