Interreg : European Territorial Co-operation

European Territorial Cooperation (ETC), better known as Interreg,  is one of the two goals of cohesion policy and provides a framework for the implementation of joint actions and policy exchanges between national, regional and local actors from different Member States. The overarching objective of European Territorial Cooperation (ETC) is to promote a harmonious economic, social and territorial development of the Union as a whole. Interreg is built around three strands of cooperation: cross-border (Interreg A), transnational (Interreg B) and interregional (Interreg C).
Five programming periods of Interreg have succeeded each other:
 INTERREG I (1990-1993) -  INTERREG II (1994-1999) - INTERREG III (2000-2006) - INTERREG IV (2007-2013) - INTERREG V (2014-2020)

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Uudised

    Panorama käesolevas talvenumbris külastame ELi äärepoolseimaid piirkondi, kirjutades esimeeste konverentsist, millel osalesid ka president Juncker ja volinik Creţu. Analüüsime neid piirkondi käsitlevat uuendatud strateegiat, mille eesmärk on aidata neil võimalikult hästi ära kasutada oma ainulaadset asendit ELis ja kogu maailmas. Samuti tutvustame projekte ja arvamuslugusid. Sukeldume ka hiljuti avaldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise strateegilisse aruandesse ning leiame kindlaid tõendeid nende investeeringute mastaabi ja mõju kohta kogu kontinendi elanike elule.

    Piirkondade profiilis heidame seekord pilgu Valencia autonoomse piirkonna valitsusele (Generalitat Valenciana), seal on ka projektide profiile ja intervjuu president Ximo Puigiga. Räägime ka noortest ning nende püüdlustest öelda sõna sekka ELi ja piirkondliku poliitika teemadel, kasutades selleks blogivõistlust „Euroopa minu piirkonnas”, noorte ajakirjanike koolituskava ja programmi „Interreg Volunteer Youth”.

    Lisaks toome teieni uudised ELi linnade tegevuskava kohta hiljuti Rotterdamis toimunud linnade foorumilt ja artiklis Bulgaaria eelseisva eesistumise kohta anname ülevaate nende kavatsustest ja prioriteetidest. Rubriigist „Oma sõnadega” leiate kaastööd Prantsusmaalt, Itaaliast ja Hispaaniast, projektide osas külastame Belgiat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad ja Lätit ning fotoküljel on objektiiv suunatud ühele Malta projektile.

    Soovin teile mõnusat lugemist!

    Panorama 63 - The Outermost Regions: joining forces across the EU

    Täna tegi komisjon teatavaks, millistele piirkondadevahelistele partnerlusprojektidele otsustati anda just neile sobivat toetust innovatsiooniprojektide toetamiseks ette nähtud ELi rahastatava uue katsemeetme raames.

    Selle katsemeetme eesmärk on aidata nende partnerlusprojektide raames laiendada sellistes valdkondades nagu suurandmed, biomajandus, ressursitõhusus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja küberturvalisus rakendatavaid projekte.

    Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Corina Crețu märkis: „Sarnaste konkurentsieelistega piirkonnad saavad esitada oma projektid ühise suure projekti raames. Tänu ELi antavale sobivale toetusele muudetakse head ideed headeks toodeteks, mille hulgas on ka Euroopa tulevased innovaatilised lahendused.“

    Komisjon avaldas 2017. aasta septembri lõpus projektikonkursi kutse, mille alusel valiti välja kaheksa piirkondadevahelist partnerlusprojekti, mille tööd kooskõlastab vähemalt üks piirkond:

    • kaheksat piirkonda hõlmav partnerlusprojekt, mida juhivad Noord-Brabanti (Madalmaad), Flandria (Belgia) ja Norte (Portugal) piirkonnad, arendab ühiselt projekte 3D-printimise valdkonnas;
    • üheksast piirkonnast koosnev rühm teeb Flandria (Belgia) piirkonna juhtimisel koostööd biomajanduse valdkonnas;
    • Bretagne'i piirkond koos kolme piirkonna ja Eestiga keskendub küberturvalisusele;
    • Lombardia (Itaalia) piirkond koos seitsme piirkonnaga keskendub ringmajandusele, konkreetsemalt toodete kasutusest kõrvaldamisele ja uuesti tootmisele;
    • Toscana (Itaalia) piirkond koos 21 piirkonna ja Eestiga arendab uusi lahendusi kõrgtehnoloogilise põllumajanduse valdkonnas;
    • Šotimaa (Ühendkuningriik) ja País Vasco (Hispaania) piirkond juhivad 16 piirkonnast koosneva rühma ühiseid projekte mere taastuvenergia valdkonnas.Liitunud on ka Sogn og Fjordane (Norra) piirkond.
    • Andaluusia (Hispaania) piirkond koos viie piirkonnaga on valinud oma temaatiliseks prioriteediks säästlikud hooned;
    • Andaluusia (Hispaania) ja Emilia Romagna (Itaalia) juhivad ka üheksast piirkonnast koosnevat rühma, kes koostab innovaatilisi projekte, milles keskendutakse jälgitavusele ja suurandmetele põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas.

    Need partnerlusprojektid saavad abi komisjoni loodud erimeeskondadelt, kuhu kuuluvad mitmesuguste valdkondade eksperdid. Eksperdid annavad näiteks nõu selle kohta, kuidas ELi rahalisi vahendeid projektide rahastamiseks kõige paremini kombineerida.

    Lisaks sellisele komisjonipoolsele praktilisele abile saab iga partnerlusprojekt kasutada välist nõustamisteenust kuni 200 000 euro ulatuses, mis on ette nähtud tegevuse laiendamiseks ja turustamiseks. Raha saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

    Edasine tegevus

    Partnerlusprojektidega hakatakse tööle 2018. aasta jaanuaris ja need kestavad 2019. aastani.

    Selle katsemeetmega katsetatakse piirkondadevahelise koostöö uut lähenemisviisi ja see annab Euroopa Komisjonile tõendusmaterjali, mida saab kasutada 2020. aasta järgset arukat spetsialiseerumist käsitlevate arutelude käigus.

     

    Lisateave:

    Ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki piirkondi kõige tugevamatest kuni kõige nõrgemateni, on eluliselt tähtis Euroopa Liidu eduks.

    Euroopa piirkonnad on Euroopa Liidu selgroog nii poliitiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. Piirkondade jätkuv tugev toetamine pärast 2020. aastat on seetõttu Euroopa edu jaoks eluliselt tähtis. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid võimaldavad meil tõeliselt hoogu koguda ja investeeringuid suurendada. Need tagavad, et Euroopa oleks kodanikele mõttekas ja juurdepääsetav ning julgustaks koostööle.

    Baierimaa on juba varasest etapist peale töötanud välja oma seisukoha pärast 2020. aastat toimuva Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide reformi suhtes. Meie peamine eesmärk, mida me jagame teiste Euroopa piirkondadega, on säilitada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde piisaval tasemel kõigi Euroopa piirkondade jaoks. See peab eriti paika arenenumate piirkondade, nagu Baierimaa kohta, et nende tugevam piirkondlik arengutase aitaks jätkuvalt nende vähem arenenud piirkondi suurema nõudluse ja täiendava lisandväärtuse kaudu. Ühine Euroopa toetuspoliitika tõmbab Euroopa kokku, mitte ei jaga seda andjateks ja saajateks.

    Baierimaa-taolises tugevas piirkonnas on ka muud, kui õitsvad asulad ja suurlinnad. Eriti Tšehhi Vabariigi piiri ääres asuvad paikkonnad kuuluvad struktuuriliselt nõrgemate hulka ning seega on needki prioriteetsed Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust saavad piirkonnad.

    ELi regionaalpoliitika on meile nii tähtis seepärast, et see mõjutab otseselt nii Baierimaa kui ka teiste Euroopa piirkondade inimesi. Paljusid Baierimaa projekte saab rakendada üksnes tänu ELi vahenditele. Erinevalt lühiaegsetest kriisiohje mehhanismidest pakuvad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pikaajalist rahastamist kogu rahastamisperioodi vältel, kusjuures vahendid ja ressursid on juba eelnevalt kindlaks määratud. See pakub suurt turvalisust nii kavandamisel kui ka rahaliselt. Samuti loob see võimaluse täita tähtsaid üleeuroopalisi eesmärke, mis ei pruugi anda kiireid tulemusi, vaid nõuavad pigem pikaajalist poliitilist otsustavust. Pikaajalisi kestlikke ja toetusepõhiseid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde ei tohiks asendada valikuliste ja lühiajaliste rahastamisvahenditega, vaid selle strateegilist ühist ja tulemustele suunatud projektide rahastamisstruktuuri tuleks säilitada.

    „Ehitagem sildu, mitte müüre” peaks saama Euroopa juhtlauseks pärast 2020. aastat. Kõik osapooled peaksid tegema koostööd, tarbetuid eraldusjooni loomata. Selleks on vaja isegi veel tugevamat piiriülest koostööd. Interregi programmid on andnud vaieldamatu panuse Euroopa lõimituse heaks. Koostöö naabritega väljendab kohalikele inimestele selgelt stabiilse Euroopa pakutavat lisandväärtust, kui varasemate aegade piirialad on saanud tuleviku kohtumispaikadeks.

    Uusi poliitilisi lähenemisviise (nagu makropiirkondlikud strateegiad) tuleks tugevdada ja saavutada täiendavat koostoimet ELi riikidevaheliste programmidega. ELi Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) eesistujariigina on Baieri liidumaa võtnud endale kohustuse tugevdada ELi makropiirkondlikke strateegiaid pärast 2020. aastat. Samuti püüab see otsustavalt piirata rahastamispoliitikaga seotud bürokraatlikku koormust, tugevdades sellega iseseisvust ja samal ajal tagades piirkondliku toetuse lisandväärtuse säilimise.

    Euroopa ühtekuuluvuspoliitika väljendab tõeliselt Euroopa solidaarsust, kui tugevamad toetavad nõrgemaid. Baierimaa mõistab ja hindab seda kõrgelt. See on ka ise tundnud teiste solidaarsust oma teekonnal põllumajandusmaast uuenduslikuks riigiks. Tänapäeval teevad Baierimaa ettevõtjad koostööd kogu Euroopas asuvate partneritega. Seetõttu hõlmab Euroopa strateegiline regionaalpoliitika kõiki Euroopa piirkondi, sealhulgas enam arenenud piirkondi. Ainult nii saame tugevdada sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust liikmesriikide sees ja nende vahel, toetades kõigi piirkondade majanduslikku edu. Kui meil õnnestub seda teha ja kohalikud inimesed näevad Euroopa koostöö konkreetseid edukaid tulemusi, saavad kodanikud juurde värsket usaldust ELi vastu.

    BEATE MERK

    Baieri liidumaa Euroopa asjade ja regionaalsuhete minister

    Panorama 62: Boosting innovation across the regions

Rohkem uudiseid

Introduction

In 1990, Interreg was developed as a Community Initiative in with a budget of just EUR 1 billion covering exclusively cross-border cooperation. Later, Interreg has been extended to transnational and interregional cooperation. For 2014-2020 European territorial cooperation is one of the two goals of Cohesion Policy besides investment for Growth and Job.

Interreg evolution

The 25th anniversary of Interreg has been celebrated in 2015 with a variety of events around Europe. Over the years, Interreg has become the key instrument of the European Union to support cooperation between partners across borders. The aim: to tackle common challenges together and find shared solutions - whether in the field of health, research and education, transport or sustainable energy.

2014-2020 period – Interreg V

In accordance with the new design of the European Cohesion Policy 2014-2020 and the targets set out in Europe 2020, Interreg has significantly been reshaped to achieve greater impact and an even more effective use of the investments. Key elements of the 2014-2020 reform are:
-Concentration
-Simplification
-Results orientation
The fifth period of Interreg is based on 11 investment priorities laid down in the ERDF Regulation contributing to the delivery of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth. At least, 80% of the budget for each cooperation programme has to concentrate on a maximum of 4 thematic objectives among the eleven EU priorities:

11 priorities

The fifth programming period of Interreg has a budget of EUR 10.1 billion invested in over 100 cooperation programmes between regions and territorial, social and economic partners. This budget also includes the ERDF allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

  • 60 Cross-border – Interreg V-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 6.6 billion.
  • 15 Transnational – Interreg V-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions, as well as some non-EU countries. ERDF contribution: EUR 2.1 billion.
  • The interregional co-operation programme, INTERREG Europe, and 3 networking programmes (Urbact III, Interact III and ESPON) covering all 28 Member States of the EU, as well as Norway and Switzerland and in case of URBACT also Iceland and Lichtenstein. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 500 million.

Interreg Budget

Interreg and inter-regional cooperation 2014-2020: state of play - video recording of the briefing (07/05/2015)

2007-2013 period – Interreg IV

The forth programming period of Interreg had a total budget of EUR 8.7 billion (2, 5 % of the total 2007-13 allocation for cohesion policy). This budget includes the allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument). The budget was distributed as follows:

  • 60 Cross-border – Interreg IV-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 5.6 billion.
  • 13 Transnational – Interreg IV-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions. ERDF contribution: EUR 1.8 billion.
  • The interregional co-operation programme (INTERREG IVC) and 3 networking programmes (Urbact II, Interact II and ESPON) cover all 28 Member States of the EU. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 445 million.

The European Grouping of Territorial Cooperation

Meetings & Events

Interreg Annual Meeting April 26-28 2017

Interreg Annual Meeting June 6-7 2016

Interreg Annual Meeting September 15 2015

Interreg Annual Meeting May 19-20 2014

European Territorial Cooperation Annual Meeting 2013

Annual meeting of cross-border programmes 2011

Publications

European Territorial Cooperation: building bridges between people