Interreg : European Territorial Co-operation

European Territorial Cooperation (ETC), better known as Interreg,  is one of the two goals of cohesion policy and provides a framework for the implementation of joint actions and policy exchanges between national, regional and local actors from different Member States. The overarching objective of European Territorial Cooperation (ETC) is to promote a harmonious economic, social and territorial development of the Union as a whole. Interreg is built around three strands of cooperation: cross-border (Interreg A), transnational (Interreg B) and interregional (Interreg C).
Five programming periods of Interreg have succeeded each other:
 INTERREG I (1990-1993) -  INTERREG II (1994-1999) - INTERREG III (2000-2006) - INTERREG IV (2007-2013) - INTERREG V (2014-2020)

Lisatööriistad

 

Uudised

    EMP ja Norra toetused on Islandi, Liechtensteini ja Norra rahaline panus Euroopa solidaarsuse ja ühtekuuluvuse heaks. Programmiperioodil 20142021 on projektidele eraldatud 2,8 miljardit eurot, millega tugevdatakse ELi investeeringuid Kesk- ja Lõuna-Euroopas.

    Island, Liechtenstein ja Norra teevad tihedat koostööd ELiga ja on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu raames ühtse turu liikmed. See hõlmab ühist eesmärki vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust EMPs.

    Riigid toetavad seda EMP ja Norra toetuste kaudu. Nagu ELi Ühtekuuluvusfond, on need toetused suunatud ELi liikmesriikidele, kelle kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Nende prioriteedid kajastavad ELi eesmärke: keskkonnasõbralik, konkurentsivõimeline ja kaasav Euroopa. 

    Kooskõlas ELi praeguse rahastamisperioodi prioriteetidega on EMP/Norra toetuste raames hiljuti loodud piirkondlikud fondid noorte tööpuudusega võitlemiseks ja piiriülese koostöö edendamiseks.

    Võimalikult suure mõju tagamine

    Programmiperioodi alguses esitab iga abisaajariik investeeringute prioriteedid kahepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis doonorriikidega. Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse Euroopa Komisjoniga, et vältida dubleerimist ja tagada, et rahastamine on suunatud sinna, kui see avaldab suurimat mõju. Toetuste raames rakendatavad programmid peavad vastama ELi eeskirjadele, samuti inimõiguste, hea valitsemistava, säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkusega seotud standarditele. 

    ELi ja EMP fondid on vastastikku täiendavad ning tavaliselt haldab neid siseriiklikul tasandil üks ja sama korraldusasutus. Fondid saavad üksteist toetada, näiteks aidates laiendada katseprojekti või rahastades sama projekti teist tahku. Toetustest rahastatakse ka projekte, mille puhul on ELi või riiklikku rahastamist raske leida, et vältida dubleerimist. Nii ELi kui ka EMP fondid on edukalt kasutanud ka teisi avaliku ja erasektori rahastamisallikaid. 

    Toetuste peamine eesmärk on tugevdada Islandi, Liechtensteini ja Norra ning abisaajariikide vahelisi kahepoolseid suhteid. Nende prioriteedid vastavad Euroopa ühistele väljakutsetele, mille puhul doonorriikidel ja abisaajariikidel on olemas nii ekspertteadmised kui ka huvi koostöö vastu. Rahalised vahendid on ette nähtud riigiasutuste, eraettevõtete, vabaühenduste ja teadusasutuste vahelise kahepoolse partnerluse hõlbustamiseks ja toetamiseks kõikidel tasanditel. Igal programmiperioodil toetatakse tuhandeid projekte, sealhulgas teaduskoostööd, VKEde ühisprojekte või vastastikuseid kogemustevahetusi ja töötajate koolitamist.

    Demokraatia toetamine

    EMP toetuste eripära on see, et vähemalt 10% rahastamisest läheb igas abisaajariigis otse kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Eesmärk on arendada kodanikuühiskonna sektori pikaajalist kestlikkust ja suutlikkust demokraatliku osaluse, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamisel. 

    Euroopa Nõukogu, OECD ja ELi Põhiõiguste Amet on partnerid mitmetes programmides ja projektides, jagades oma teadmisi diskrimineerimise vastu võitlemise, sotsiaalse kaasatuse, majandusarengu ja hea valitsemistavaga seotud küsimustes. Paljudes abisaajariikides peetakse toetuste puhul eriti oluliseks ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade ja vähemuste, näiteks romade kogukonna mõjuvõimu suurendamist.

    EMP ja Norra toetuste prioriteetsed valdkonnad aastatel 2014–2021

    • Innovatsioon, teadustegevus, haridus ja konkurentsivõime
    • Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine
    • Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus
    • Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava ja põhiõigused
    • Justiits- ja siseküsimused

    Lisateave

    www.eeagrants.com

    Panorama 64: Cohesion Policy: 30 years investing in the future of European Regions

    Viimastel aastatel on NÖGUS (Alam-Austria tervishoiu- ja sotsiaalfond) tänu ERFi kaudu saadud vahenditele viinud ellu mitmeid tervishoiualaseid koostööalgatusi ja projekte Alam-Austria ja naaberriikide vahel. Nende eesmärk on tagada kohapealsed tervishoiuteenused mõlemal pool piiri elavatele inimestele. Selle väga eduka projekti tulemusel koondati 2017. aasta septembris kõik piiriülesed meetmed ühise raamistiku Healthacross alla.

    Healthacrossi eesmärk on tagada tervishoiuteenuste piirideta osutamine. Raamistiku põhimõtteid viiakse ellu rahvusvahelise koostöö ja uuenduslike tervishoiuprojektide kaudu Alam-Austria ja Tšehhi Vabariigi ning samuti Alam-Austria ja Slovakkia vahelistel piirialadel.

    Järgides tunnuslauset „Euroopa mõtted juurduvad piirialadel” vähendab pühendunud töörühm oma direktori Elke Ledli, MA, juhtimisel veelgi tervishoiuteenuste osutamise ees seisvaid piire: „Tahame, et meie töö aitaks rajada sildu Alam-Austria ja teiste Euroopa riikide vahele, et inimesed mõlemal pool piiri saaksid arstiabi oma kodu lähedal.”

    Piiriülestel projektidel on palju eeliseid. Patsiendid saavad ise otsustada, kummal pool piiri nad soovivad raviteenuseid saada, ja neil on võimalik saada arstiabi ka kohapeal. See on eriti tähtis hädaolukorras, sest kui lähim haigla või kiirabibrigaad juhtub olema teisel pool piiri, võib see aidata elusid päästa. Samuti võimaldavad rahvusvahelised võrgustikud ja koostöö Alam-Austriasse teistest riikidest ekspertteadmisi tuua.

    Arstiabi kogukonnaüleselt

    Tšehhi patsiendid külastavad Gmündi regionaalhaiglat

    Gmündi ja České Velenice piirkondades on piiriülene koostöö muutnud inimeste igapäevase elu kergemaks. Waldviertel-Gmündi regionaalhaigla asub päris piiri ääres, aga Tšehhi pool piiri on lähim kiirabikeskus üle 30 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla on veel kaugemal – sinna on 60 kilomeetrit.

    Selle projekti tulemusel katavad Tšehhi kindlustusfirmad oma patsientide ravikulud. Tõlgid ja tšehhi keelt kõnelevad töötajad aitavad patsientidel ja haigla töötajatel suhelda. Praegu arutatakse Lõuna-Böömimaal osalevate organisatsioonidega võimalust laiendada Gmündis Tšehhi patsientide ravivõimalusi lisaks ambulatoorsele ravile ka haiglaravile. Lisaks luuakse Gmündis ja České Velenices „Piiriüleste tervisekuubikute” (piiriüleste tervisekeskuste) algatuse raames pikaajalise koostöö võimalusi. 

    Kiiritusravi Alam-Austria elanikele Znojmo haiglas

    Projekti rakendamise esialgse katsena saavad 2018. aastal Mistelbachis, Hollabrunnis ja Kremsis asuvate Weinvierteli kliinikute 15 patsienti kiiritusravi Znojmo haiglas. 

    Piiriülene päästealane koostöö Lõuna-Morava ja Lõuna-Böömimaaga
    Alam-Austria on juba allkirjastanud päästeteenistusi käsitlevad lepingud Lõuna-Morava ja Lõuna-Böömimaaga. Järgmise sammuna on kavas kohandada tarkvara, et seada sisse professionaalne teabevahetus Alam-Austria hädaabinumbri 144 kõnekeskuse ning Lõuna-Morava ja Lõuna Böömimaa päästeteenistuste kõnekeskuste vahel, et piiriüleseid päästeoperatsioone hõlbustada. See tagab hädaolukorras kiire vastastikuse abi ilma bürokraatlike takistusteta. 

    Endometrioosikeskus Melki regionaalhaiglas

    Esimene ELi sertifitseeritud endometrioosikeskus Alam-Austrias põhineb teadmistevahetusel Melki regionaalhaigla ja Znojmo haigla vahel. Viimane on spetsialiseerunud sellele erialale ning omab juba keskust, kus patsiendid saavad nüüd kiiremini diagnoosi ja ravi. Endometrioosi esineb ühel kümnest fertiilses eas naisest. See on krooniline haigus, mille tunnusteks on tugev valu ja võimetus lapsi saada.

    Panorama 63 - The Outermost Regions: joining forces across the EU 

    Panorama käesolevas talvenumbris külastame ELi äärepoolseimaid piirkondi, kirjutades esimeeste konverentsist, millel osalesid ka president Juncker ja volinik Creţu. Analüüsime neid piirkondi käsitlevat uuendatud strateegiat, mille eesmärk on aidata neil võimalikult hästi ära kasutada oma ainulaadset asendit ELis ja kogu maailmas. Samuti tutvustame projekte ja arvamuslugusid. Sukeldume ka hiljuti avaldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise strateegilisse aruandesse ning leiame kindlaid tõendeid nende investeeringute mastaabi ja mõju kohta kogu kontinendi elanike elule.

    Piirkondade profiilis heidame seekord pilgu Valencia autonoomse piirkonna valitsusele (Generalitat Valenciana), seal on ka projektide profiile ja intervjuu president Ximo Puigiga. Räägime ka noortest ning nende püüdlustest öelda sõna sekka ELi ja piirkondliku poliitika teemadel, kasutades selleks blogivõistlust „Euroopa minu piirkonnas”, noorte ajakirjanike koolituskava ja programmi „Interreg Volunteer Youth”.

    Lisaks toome teieni uudised ELi linnade tegevuskava kohta hiljuti Rotterdamis toimunud linnade foorumilt ja artiklis Bulgaaria eelseisva eesistumise kohta anname ülevaate nende kavatsustest ja prioriteetidest. Rubriigist „Oma sõnadega” leiate kaastööd Prantsusmaalt, Itaaliast ja Hispaaniast, projektide osas külastame Belgiat, Tšehhi Vabariiki, Saksamaad ja Lätit ning fotoküljel on objektiiv suunatud ühele Malta projektile.

    Soovin teile mõnusat lugemist!

    Panorama 63 - The Outermost Regions: joining forces across the EU

Rohkem uudiseid

Introduction

In 1990, Interreg was developed as a Community Initiative in with a budget of just EUR 1 billion covering exclusively cross-border cooperation. Later, Interreg has been extended to transnational and interregional cooperation. For 2014-2020 European territorial cooperation is one of the two goals of Cohesion Policy besides investment for Growth and Job.

Interreg evolution

The 25th anniversary of Interreg has been celebrated in 2015 with a variety of events around Europe. Over the years, Interreg has become the key instrument of the European Union to support cooperation between partners across borders. The aim: to tackle common challenges together and find shared solutions - whether in the field of health, research and education, transport or sustainable energy.

2014-2020 period – Interreg V

In accordance with the new design of the European Cohesion Policy 2014-2020 and the targets set out in Europe 2020, Interreg has significantly been reshaped to achieve greater impact and an even more effective use of the investments. Key elements of the 2014-2020 reform are:
-Concentration
-Simplification
-Results orientation
The fifth period of Interreg is based on 11 investment priorities laid down in the ERDF Regulation contributing to the delivery of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth. At least, 80% of the budget for each cooperation programme has to concentrate on a maximum of 4 thematic objectives among the eleven EU priorities:

11 priorities

The fifth programming period of Interreg has a budget of EUR 10.1 billion invested in over 100 cooperation programmes between regions and territorial, social and economic partners. This budget also includes the ERDF allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

  • 60 Cross-border – Interreg V-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 6.6 billion.
  • 15 Transnational – Interreg V-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions, as well as some non-EU countries. ERDF contribution: EUR 2.1 billion.
  • The interregional co-operation programme, INTERREG Europe, and 3 networking programmes (Urbact III, Interact III and ESPON) covering all 28 Member States of the EU, as well as Norway and Switzerland and in case of URBACT also Iceland and Lichtenstein. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 500 million.

Interreg Budget

Interreg and inter-regional cooperation 2014-2020: state of play - video recording of the briefing (07/05/2015)

2007-2013 period – Interreg IV

The forth programming period of Interreg had a total budget of EUR 8.7 billion (2, 5 % of the total 2007-13 allocation for cohesion policy). This budget includes the allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument). The budget was distributed as follows:

  • 60 Cross-border – Interreg IV-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 5.6 billion.
  • 13 Transnational – Interreg IV-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions. ERDF contribution: EUR 1.8 billion.
  • The interregional co-operation programme (INTERREG IVC) and 3 networking programmes (Urbact II, Interact II and ESPON) cover all 28 Member States of the EU. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 445 million.

The European Grouping of Territorial Cooperation

Meetings & Events

Interreg Annual Meeting April 26-28 2017

Interreg Annual Meeting June 6-7 2016

Interreg Annual Meeting September 15 2015

Interreg Annual Meeting May 19-20 2014

European Territorial Cooperation Annual Meeting 2013

Annual meeting of cross-border programmes 2011

Publications

European Territorial Cooperation: building bridges between people