Interreg : European Territorial Co-operation

European Territorial Cooperation (ETC), better known as Interreg,  is one of the two goals of cohesion policy and provides a framework for the implementation of joint actions and policy exchanges between national, regional and local actors from different Member States. The overarching objective of European Territorial Cooperation (ETC) is to promote a harmonious economic, social and territorial development of the Union as a whole. Interreg is built around three strands of cooperation: cross-border (Interreg A), transnational (Interreg B) and interregional (Interreg C).
Five programming periods of Interreg have succeeded each other:
 INTERREG I (1990-1993) -  INTERREG II (1994-1999) - INTERREG III (2000-2006) - INTERREG IV (2007-2013) - INTERREG V (2014-2020)

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Uudised

    2017. aasta esimeses numbris räägime topeltpõhjusest tähistada – Bulgaaria ja Rumeenia ELiga ühinemisest on möödas kümme aastat ja selle ajaga on väga palju muutunud. Panorama uurib lähemalt, mida head on liitu kuulumine nendele riikidele ja nende kodanikele toonud. Põhjalikum artikkel on pühendatud tohutu potentsiaaliga Lääne-Kreekale, mida toetatakse ühtekuuluvuspoliitika kaudu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia alusel.

    Hiljuti koostatud aruandest ilmnes, et riigid peavad tegema koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme, mis ei tunnista mingeid piire. Neli makropiirkondlikku strateegiat annavad kohapeal käegakatsutavaid tulemusi, aidates nii ELi liikmesriikidel kui ka ELi mittekuuluvatel riikidel ühendada jõud neid kõiki puudutavatel teemadel.

    Intervjuus ELi eesistumisperioodi ja ELi vahendite eest vastutava Malta parlamendisekretäri dr Ian Borgiga uurime, kuidas tuleb Malta toime 2017. aastal ELi eesistujariigiks olemisega ja ühtekuuluvuspoliitika alusel saadava toetuse kasutamisega.

    Lisaks on ka artikkel suurprojektide uue tõhustatud hindamise kohta ja üksikasjalikku teavet sellest, kuidas Poola kasutab maksimaalselt ära ELi rahastamise kaudu avanevaid investeerimisvõimalusi.

    Rubriigis „Oma sõnadega” anname sõna Taani, Eesti, Läti ja Lõuna-Egeuse piirkonna kirjasaatjatele ning pildigaleriis on Belgia kolme piirkonna projektid läbi kaamerasilma.

    Panorama 60: Bulgaria and Romania celebrate 10 years in the EU

    Euroopa Komisjon võttis täna vastu esimeses üksikaruande nelja olemasoleva Euroopa Liidu makropiirkondliku strateegia rakendamise kohta: ELi Läänemere piirkonna strateegiaELi Doonau piirkonna strateegiaELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ja ELi Alpide piirkonna strateegia.

    Aruanne annab hinnangu olemasolevate strateegiate rakendamise seisule ja selles tehakse kokkuvõte seni saavutatud tähtsamatest tulemustest. Selles võetakse kokku seni saadud kogemused ja esitatakse soovitused strateegiate ja nende tegevuskavade võimaliku arengu kohta, võttes arvesse ka tulevast ühtekuuluvuspoliitikat.

    Aruandes käsitletakse küsimusi, mis on asjakohased kõigi nelja strateegia puhul, olenemata nende edenemisjärgust (nt poliitikakujundamine ja kavandamine, juhtimine, järelevalve ja hindamine, rahastamine ja kommunikatsioon). Eraldi tuuakse välja iga makropiirkondliku strateegia peamised tulemused ja raskused.

    19 ELi liikmesriiki ja 8 ELi mittekuuluvat riiki hõlmava nelja makropiirkondliku strateegia rakendamine on tekitanud suuremat huvi ja teadlikkust Euroopa territoriaalse koostöö ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja selle lisandväärtuse suhtes. Need on viinud parema koordineerimiseni ja tugevdanud koostööd teatud valdkondades (nt navigeeritavus, energia, kliimamuutus) ja riikide vahel, ning on tugevdanud koostööd kolmandate riikidega, tuues neid Euroopale lähemale. Strateegiad on aidanud kaasa ka poliitika kujundamisel, olemasolevate õigusaktide rakendamisel ja sügavama dialoogi loomisel eri osapoolte vahel.

    Siiski ei ole strateegiad veel saavutanud oma täielikku potentsiaali ja veel on vaja ületada mõningaid probleeme. Strateegiad algatanud liikmesriikidele on vaja tagada suurem omandiõigus ja vastutus; juhtimissüsteemide tõhusust on vaja parandada; paremini on vaja koordineerida valdkonna praeguseid rahastamisallikaid (ELi, piirkondlikud, riiklikud). Aruandes rõhutatakse ka, kui olulised on haldusressursid ja suutlikkus jõuda seatud eesmärkideni.

    Teatud küsimusi on tõstatatud tulevase ühtekuuluvuspoliitika raames. Need on eelkõige seotud ELi makropiirkondlike strateegiate ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetatud programmide vahelise koostoime ja omavahelise täiendavusega, samuti Interregi riikidevaheliste programmide strateegiate ühtlustamise ja juhtimissüsteemi edasise täiustamisega.

    Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis pakub lisateavet iga makropiirkondliku strateegia rakendamise seisu kohta ja ka konkreetseid soovitusi.

    Aruandes esitatakse põhjalik ülevaade nelja makropiirkondliku strateegia toimimisest ning tuuakse konkreetseid näiteid vastavates valdkondades rakendatud meetmete kohta. Neil kõigil on teatavad järgmised lisaväärtused:

    • Läänemere vee kvaliteet on paranemas ja toitainete juurdevoolu on vähendatud tänu sellistele projektidele nagu PRESTO või interaktiivne veemajandus (IWAMA);
    • võrgustik SUBMARINER, millega edendatakse aktiivselt mereressursside uuenduslikku ja jätkusuutlikku kasutamist, koostööd asjaosaliste vahel ning Läänemere piirkonnas tehtud algatusi;
    • Doonau jõe valgalas kooskõlastatud vee- ja riskijuhtimine selliste projektidega nagu SEERISK vähendab oluliselt üleujutuskahjustuste riski;
    • Doonau navigeeritavuse kitsaskohti kõrvaldatakse ning meresõiduohutust parandatakse selliste projektidega nagu FAIRWAY ja DARIF;
    • koostöö liikmesriikidega konkreetsetes ühist huvi pakkuvates probleemides ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames aitab osalevatel Lääne-Balkani riikidel sillutada teed ELiga ühinemiseks;
    • seades eesmärgiks keskkonda säästva jätkusuutliku majanduskasvu, on Aadria ja Joonia meres maismaad ja merd ühendavad rohelised/sinised koridorid määratletud olulise piirkonnana, kus tuleks edendada strateegilisi projekte;
    • sellise projektiga nagu „mountErasmus” luuakse piiriülest haridusruumi kahepoolseks kutseõppeks Alpide piirkonnas;
    • Alpide piirkonnas parandatakse piiriülest ühendust reisijateveo osas, arendades piiriülest reisiinfosüsteemi AlpInfoNet.

    Lisateave

    1. aasta septembris algatas komisjonpiirialade läbivaatamise, uurimaks, milliste takistustega piirialade elanikud jätkuvalt silmitsi seisavad. Osa sellest moodustas kogu ELi hõlmav avalik konsultatsioon, mille tulemused täna avalikustati.

    Lisaks siiani püsivate piiriüleste takistuste mainimisele paluti vastajatel pakkuda välja ka mõtteid, kuidas neid takistusi ületada; nende soovitused on koondatud sellesse aruandesse.

    Välja toodi viis peamist takistust.

    1. Õiguslikud ja halduslikud takistused (kvalifikatsiooni mittetunnustamine, sotsiaalkindlustus‑, pensioni- ja maksusüsteemi erinevused)
    2. Keelebarjäär
    3. Raskendatud füüsiline juurdepääs (puudulik taristu ja integreeritud ühistranspordisüsteemi puudumine)
    4. Avaliku sektori asutuste puudulik koostöö piiriülestes küsimustes
    5. Majanduslik ebavõrdsus (tööturu- ja palgaerinevused, ebasümmeetrilise liikumise teke).

    2014.–2020. aastal investeeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest piiriülese koostöö edendamisse enam kui kümme miljardit eurot.

    Lisateave

Rohkem uudiseid

Introduction

In 1990, Interreg was developed as a Community Initiative in with a budget of just EUR 1 billion covering exclusively cross-border cooperation. Later, Interreg has been extended to transnational and interregional cooperation. For 2014-2020 European territorial cooperation is one of the two goals of Cohesion Policy besides investment for Growth and Job.

Interreg evolution

The 25th anniversary of Interreg has been celebrated in 2015 with a variety of events around Europe. Over the years, Interreg has become the key instrument of the European Union to support cooperation between partners across borders. The aim: to tackle common challenges together and find shared solutions - whether in the field of health, research and education, transport or sustainable energy.

2014-2020 period – Interreg V

In accordance with the new design of the European Cohesion Policy 2014-2020 and the targets set out in Europe 2020, Interreg has significantly been reshaped to achieve greater impact and an even more effective use of the investments. Key elements of the 2014-2020 reform are:
-Concentration
-Simplification
-Results orientation
The fifth period of Interreg is based on 11 investment priorities laid down in the ERDF Regulation contributing to the delivery of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth. At least, 80% of the budget for each cooperation programme has to concentrate on a maximum of 4 thematic objectives among the eleven EU priorities:

11 priorities

The fifth programming period of Interreg has a budget of EUR 10.1 billion invested in over 100 cooperation programmes between regions and territorial, social and economic partners. This budget also includes the ERDF allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

Interreg Budget

Interreg and inter-regional cooperation 2014-2020: state of play - video recording of the briefing (07/05/2015)

2007-2013 period – Interreg IV

The forth programming period of Interreg had a total budget of EUR 8.7 billion (2, 5 % of the total 2007-13 allocation for cohesion policy). This budget includes the allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument). The budget was distributed as follows:

  • 60 Cross-border – Interreg IV-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 5.6 billion.
  • 13 Transnational – Interreg IV-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions. ERDF contribution: EUR 1.8 billion.
  • The interregional co-operation programme (INTERREG IVC) and 3 networking programmes (Urbact II, Interact II and ESPON) cover all 28 Member States of the EU. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 445 million.

The European Grouping of Territorial Cooperation

Meetings & Events

Interreg Annual Meeting April 26-28 2017

Interreg Annual Meeting June 6-7 2016

Interreg Annual Meeting September 15 2015

Interreg Annual Meeting May 19-20 2014

European Territorial Cooperation Annual Meeting 2013

Annual meeting of cross-border programmes 2011

Publications

European Territorial Cooperation: building bridges between people