Rikkalikud loodusvarad on aidanud muuta Euroopa Liidu põhjapoolses servas asuva Kesk-Rootsi põhjaosa tugevaks tööstuspiirkonnaks. Geograafiline asukoht on samuti üks selle probleemidest, mistõttu on Euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames saadav toetus eluliselt tähtis nii praegu kui ka edaspidi. Kesk-Rootsi põhjaosa pindala on peaaegu 64 000 km2 ehk 16% riigi maismaa territooriumist, kuid seal elab kõigest 11% riigi rahvastikus
- 20 November 2017
Rikkalikud loodusvarad on aidanud muuta Euroopa Liidu põhjapoolses servas asuva Kesk-Rootsi põhjaosa tugevaks tööstuspiirkonnaks. Geograafiline asukoht on samuti üks selle probleemidest, mistõttu on Euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames saadav toetus eluliselt tähtis nii praegu kui ka edaspidi.
Kesk-Rootsi põhjaosa pindala on peaaegu 64 000 km2 ehk 16% riigi maismaa territooriumist, kuid seal elab kõigest 11% riigi rahvastikust. Rootsi keskel asuvasse piirkonda kuulub kolm halduspiirkonda: Gävleborgi, Dalarna ja Värmlandi läänid. Suurim linn on Gävle, kus on ligikaudu 100 000 elanikku.
Sealsed rikkalikud loodusvarad, metsad ja maagileiukohad hoogustasid traditsiooniliste tööstussektorite, nagu terase- ja paberitööstuse arengut, moodustades oma miljardite eurode suuruse käibega suure osa Rootsi ekspordist. Need tööstusharud hakkavad siiski oma tähtsust kaotama aina olulisemaks muutuvate uute sektorite kõrval, nagu IKT ja turism. Uuendustegevus on Rootsi selle osa edaspidise jõukuse võti.
Rootsi on üks ELi rikkamaid riike ning tervikuna on see uuendustegevuses juhtival kohal. Samal ajal jääb Kesk-Rootsi põhjaosa alla oma naabritele, sest seal on vähem teadus- ja arendustegevuse tippkeskusi ning ka väiksem majanduskasv. Erandiks on Karlstadi Ülikool, mis teeb tihedat koostööd kohalike ettevõtjatega ning osaleb aktiivselt Euroopa Komisjoni „Horisont 2000” alla kuuluvates teadus- ja uuendusprojektides.
Arukas spetsialiseerumine, piirkondlikele tugevatele külgedele tuginemine ning sidusrühmade, sh ettevõtjate, teadlaste ja avalike asutuste kokkuviimine on osutunud otsustavaks investeeringute hoogustamisel, uute strateegiate arendamisel ja uute partnerite otsimisel väljastpoolt. Näiteks Dalarna osaleb edukas algatuses Vanguard, mis loodi 2014. aastal tööstuse moderniseerimise ja koostöö edendamiseks. Arukas spetsialiseerumine on kasulik mitte üksnes kõrgtehnoloogilistele sektoritele, vaid ka teenuste valdkonnas, nagu turismi ja hoolekande alal.
„Kesk-Rootsi põhjaosa on asunud väga otsustavalt aruka spetsialiseerumise strateegiat täitma ja peab seda protsessi äärmiselt tähtsaks piirkonna prioriteetide võimalikult hästi kindlaksmääramisel,” kinnitab Struktuurifondi Kesk-Rootsi Põhjaosa Partnerluse esimees Sune Ekbåge (vt intervjuud temaga).
Teel teadmiste ühiskonna suunas
Üks probleem seisneb selles, et täieliku kolmanda taseme haridusega töötajate osakaal tööealises elanikkonnas on riigi keskmisest madalam, samas kui töötus on kõrgem, eriti noorte hulgas. Seetõttu on kiiresti vaja arendada uusi oskuseid ning haridussüsteemi, mis edendab teadmiste ühiskonda ja ringmajandust. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetus on olnud tähtis oskuste täiendamisel ja võitluses noorte töötusega.
Noortele töökohtade loomine aitab peatada niigi hõreda ja vananeva elanikkonna aeglast hääbumist. Suured vahemaad linnakeskuste vahel teevad transpordi kalliks ja takistavad koostööd. Samas oli varem ka juurdepääs lairiba-internetiühendusele piiratud, mis takistas tähtsate sidetehnoloogial põhinevate teenuste arendamist nii tööstusele kui ka eraldatud majapidamistele.
Seetõttu on kogu piirkonnas lairibaühendusele juurdepääsu laiendamine üks peamisi ELi struktuurifondide investeerimisprioriteete praegusest ajast kuni 2020. aastani. Paremad sidevõimalused suurendavad kohalikku konkurentsivõimet ja samuti näitavad Kesk-Rootsi põhjaosa elanikele, et ELi toetus võib nende ellu tõelisi muutusi tuua.
Kesk-Rootsi põhjaosa rakenduskava (2014–2020) konkreetseteks eesmärkideks on muuhulgas tugevam teadus- ja uuendustegevus, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) hulgas; kiirete lairibavõrkude rajamine; digitaliseerimine ja e-kaubandus; idufirmade ja ettevõtluse edendamine ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele.
Astudes vastu diskrimineerimisele
Kesk-Rootsi põhjaosa traditsiooniline tööstusbaas kippus tekitama soo alusel jaotunud tööjõuturgu. Selle probleemi lahendamiseks tõstsid need kolm piirkonda võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted esile ELi teadus- ja uuenduspoliitikas. Värmland oli esimene Euroopa piirkond, mis alustas aruka spetsialiseerumise strateegia ülevaatamist sooliselt seisukohalt, ning Dalarna ja Gävleborg on samuti astunud samme soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse tolerantsuse põhimõtete uuendusalgatustega lõimimiseks.
Välismaal sündinud elanike osakaal on selles piirkonnas Rootsi keskmisest väiksem ja sotsiaalne tõrjutus on tekitanud probleeme väljastpoolt Põhjamaid pärinevatele sisserändajatele. Seoses hiljuti kogu Rootsi piirkondadesse saabunud pagulashulkadega on ESFi rahalised vahendid aidanud toetada lõimitust Kesk-Rootsi põhjaosas, näiteks pakkudes haridust ja keeleõpet, et äsjasaabunud mehed ja naised saaksid tööd leida. Gävleborgis töötati ESFi rahastatud projektiga KIVO välja mudel uute töötajate kiiremaks lõimimiseks tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste valdkonnas.
Kesk-Rootsi põhjaosa lööb aktiivselt kaasa ka piiriüleses tegevuses nii ELi piires kui ka mujal, muuhulgas osaledes Interregi Rootsi-Norra ja Läänemere piirkonna programmides. Näiteks toetatakse viimase raames projekti, mis edendab Läänemere ümber asuvate teadusparkide vahelist suhtlemist.
ELi ühtekuuluvuspoliitika ja investeeringud on aastani 2020 ja ka edaspidi väga tähtsad Kesk-Rootsi põhjaosa arengus arukaks, teadmuspõhiseks ühiskonnaks ning sealsete inimeste majandusliku heaolu suurendamiseks.
LISATEAVE:
Kesk-Rootsi põhjaosa rakenduskava 2014–2020