Rakkerühm, mille eesmärk on aidata mitmel liikmesriigil ELi rahalisi vahendeid paremini kasutada, on jõudnud lõpule intensiivse töökavaga, mis hõlmas üle 100 tehnilise koosoleku ja seminari. Koostöös kaheksa riigiga on parema rakendamise rakkerühm suutnud leevendada kitsaskohti ja mahajäämust ELi struktuurifondide vahendite eraldamisel ja kasutamisel. Parema rakendamise rakkerühm alustas tegevust novembris 2014, et teha
- 31 March 2016
Rakkerühm, mille eesmärk on aidata mitmel liikmesriigil ELi rahalisi vahendeid paremini kasutada, on jõudnud lõpule intensiivse töökavaga, mis hõlmas üle 100 tehnilise koosoleku ja seminari. Koostöös kaheksa riigiga on parema rakendamise rakkerühm suutnud leevendada kitsaskohti ja mahajäämust ELi struktuurifondide vahendite eraldamisel ja kasutamisel.
Parema rakendamise rakkerühm alustas tegevust novembris 2014, et teha kindlaks, miks on Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari jäänud maha programmide kaudu rahaliste vahendite kasutamisel ja projektidele suunamisel. Lisaks kitsaskohtade kindlakstegemisele koostas parema rakendamise rakkerühm koostöös riiklike ametiasutustega tegevuskavasid, mille abil töö käima lükata.
Sellele protsessile aitas tublisti kaasa nii komisjoni kui liikmesriikide tugev poliitiline toetus. Eesmärk oli pakkuda igale asjaomasele riigile kohandatud ja koordineeritud meetodeid, kuidas parandada rakendamist nii, et programmiperiood 2007–2013 edukalt lõpule viia.
Muudatuste esirinnas
Parema rakendamise rakkerühm alustas tööd ELi toega programmide, prioriteetide ja vajadusel isegi üksikprojektide süstemaatilise analüüsiga. Seejärel tehti kindlaks tegevused, mis võiksid rakendamist kiirendada ja mida võiks liikmesriikide tegevuskavadesse üle võtta. Kõiges selles jõuti kokkuleppele 2015. aasta kevadel. Tegevuskavade koostamisel lisati neisse kvantifitseeritavaid järke ja eesmärke ning edusammudest tehti kokkuvõtteid paari kuu tagant või kord kvartalis.
Parema rakendamise rakkerühma töö on aidanud kohandada mitme programmi ja projekti ajakava. Mõne projekti kestust on pikendatud kahele programmiperioodile ehk neid saab nüüd tervikuna rakendada aastatel 2014–2020. Lisaks on leitud ja esitatud uusi suurprojekte. Rahaliste vahendite eraldised on suurenenud ja asjaomased liikmesriigid saavad nüüd paindlikumalt täiendavaid kulusid deklareerida.
Selle protsessi tulemusena sündis ka mitmesuguseid suutlikkuse suurendamise meetmeid, nagu seminare, töötubasid ja tehnilisi koosolekuid riiklike ametiasutustega, mille käigus vahetati häid tavasid. Ehkki parema rakendamise rakkerühm lõpetas 2015. aasta lõpus tegevuse, pakub komisjon liikmesriikidele jätkuvalt abi 2014–2020 rahastamisperioodi programmide rakendamisel ja korraldab veel sarnaseid üritusi.
Õpikõver
Ehkki paljud probleemid, millega parema rakendamise rakkerühm tegeles, olid omased konkreetsetele liikmesriikidele, oli viivitustel ka mitmeid ühiseid põhjuseid, sealhulgas:
- mõningate programmide aeglane algus;
- keerukate taristuprojektide ebapiisav ettevalmistus;
- pikad projektitsüklid;
- liiga pikaldased riiklikud haldusmenetlused;
- haldussuutlikkuse puudused riiklikul ja abisaaja tasandil;
- riigihankemenetluste vead.
Lisaks oli ilmne, et programmide rakendamine on asi, mida tuli kõigis liikmesriikides õppida, ning see ei sujunud sugugi raskusteta, eriti esimese tervikliku programmiperioodi puhul. Ajavahemikul 2014–2020 soovitatakse kõigil riiklikel ametiasutustel alustada programmide rakendamist nii varakult kui võimalik.
Edu tagamiseks on parema rakendamise rakkerühma arvates riiklikel ametiasutustel vaja leida rahaliste vahendite kasutamisel tõhusaid viise abisaavate projektide toetamiseks. Ühe võimalusena soovitatakse korrapäraseid suutlikkust suurendavaid meetmeid nii vahendeid eraldavatele asutustele kui ka neid kasutavatele sihtorganisatsioonidele.
Lisaks soovitab parema rakendamise rakkerühm sagedamini kasutada ka komisjoni enda suutlikkust suurendavaid meetmeid, näiteks TAIEX-REGIO PEER 2 PEER protsessi, mille eesmärk on vahetada asjatundlikke teadmisi asutuste vahel, kes haldavad Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Samuti võiks kohaldada usaldusväärsuse pakte, mille abil on võimalik jõuda korruptsioonivabade ja läbipaistvate hankemenetlusteni.
Parema rakendamise rakkerühma saavutused arvudes
- Tänu parema rakendamise rakkerühma sekkumisele ei ole Slovakkial, Rumeenial ja Horvaatial enam ohtu jääda ilma 1,3 miljardi euro suurusest ELi toetussummast.
- Kaheksas abi saavas liikmesriigis on kokku kohandatud üle 40 ELi rahastusega programmi ning 120 suurprojekti.
- Parema rakendamise rakkerühm pidas oma aastase tegevuse jooksul üle saja tehnilise koosoleku.
Hea tava
Rohkem aruandlust ja jõulisem järelkontroll: enamikus liikmesriikides, kes said abi parema rakendamise rakkerühmalt, paranesid järelkontrolli menetlused ning nad esitasid sagedamini aruandeid oma tegevuskavade kohta. Eelkõige Rumeenia, Slovakkia ja Ungari korraldasid rea tehnilisi koosolekuid, et käsitleda põhjalikult mitmete programmide hetkeolukorda, sealjuures tihti üksikprioriteetide ja -projektide alusel.
Paremad projektide ajakavad ja maksed: juhindudes komisjoni suunistest programmide lõpuleviimise kohta, on Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Slovakkias oma projektide ajakavad rangelt ja süstemaatiliselt üle vaadatud. Nad on palunud komisjonilt ka täiendavat abi mitmesuguste tehniliste ja haldusküsimuste lahendamisel. Ungaris ja Slovakkias on üle vaadatud tulutoovate projektide kulupoole deklareerimismeetodid ning seal kaalutakse ka alternatiivsete arvestusmeetodite rakendamist rahaliste vahendite paremaks eraldamiseks.
Lisateave: