Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020

Eesti

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Programme description

Peamised eesmärgid

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava on mitme fondi, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi abil rahastatav programm, millega aidatakse kaasa Euroopa Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele.

Rahastamise prioriteedid

Rakenduskava eelarve on 4 891 748 878 eurot, mis investeeritakse 11 temaatilisse eesmärki.

ELi kogutoetus on 3 534 560 285 eurot. Need ELi fondid eraldatakse järgmiselt:

  • 18,2% teaduse, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni toetuseks, et suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 2020. aastaks 3 protsendini SKP-st, tõhustada erasektori teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning tugevdada rahvusvaheliselt Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet ja kõrgharidussüsteemi.
  • 13,5% on ette nähtud säästvale transpordile, et piirata kasvuhoonegaaside heite suurenemist sektoritest, mida heitkogustega kauplemise skeem (ETS) ei kata, tõhustada teede- ja raudteedevõrku, edendada meretransporti, vähendada keskkonnariske ning suurendada lennujaamade turvalisust, võtta kasutusele erinevaid transpordiliike ja arendada linnaliiklust.
  • 11,7% investeeritakse üldise haridusvõrgustiku uuendamisse ja kvaliteetsele haridusele juurdepääsu parandamisse. Oluline eesmärk on ka vähendada enneaegsete koolist lahkujate arvu, tõhustades karjäärinõustamist ja luues uuenduslikke õppematerjale.
  • 11,2% on määratud tööhõive suhtarvu suurendamisele 76 protsendini, uuendades töövõimekuse hindamise süsteemi, abistades inimesi töö leidmisel ning pakkudes haridust, koolitusi ja rehabilitatsiooniteenuseid. Piirkondade konkurentsivõimet suurendatakse riigi konkurentsivõime kavast lähtuvalt.
  • 11% on ette nähtud sotsiaalse kaasatuse arendamiseks, et vähendada 2020. aastaks vaesusriskiga inimeste suhtarvu 15 protsendini, parandada kogu elanikkonna ligipääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning parandada hoolekande- ja sotsiaalteenuseid. Tallinnas, Tartus ja Pärnus parandatakse ka lastehoiuteenuse võimalusi. Arendatakse ka Ida-Virumaa suuremate linnade alakasutatud linnajagusid.
  • 8,5% kasutatakse VKE-de konkurentsivõime suurendamiseks, suurendades 2020. aastaks iga töötaja tööjõudlust 80 protsendini ELi keskmisest, suurendades ettevõtete ekspordimahtu ja kasvupotentsiaali ning parandades Eesti ettevõtlusaktiivsust.
  • 8,4% kasutatakse selleks, et aidata liikuda nn madala süsinikusisaldusega majanduse suunas, tuues 2020. aastaks energiatarbimise ulatuse 2010. aasta tasemele, suurendada energiasäästlike lahenduste kasutamist elamusektoris ja kohalikus taristus. Panustatakse ka biokütuste ja puhtama linnatranspordi kasutamisse.
  • 7,2% suunatakse keskkonnakaitsesse, et täita veesektori peamised nõuded keskkonnaõigustikus, tagades parema juurdepääsu kvaliteetsele joogiveele ning reovee kogumise ja käitlemise parema nõuetele vastavuse, ning et säilitada bioloogilist mitmekesisust.
  • 3,4% investeeritakse institutsioonilise suutlikkuse parandamisele, et tagada arukas avalike teenuste osutamine e-valitsuse teenuse kaudu, suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste pädevust ning tõhustada poliitikate väljatöötamise protsesse.
  • 2,4% suunatakse digimajanduse tõhustamisse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, näiteks muutes kiire internetiühenduse kättesaadavaks, arendades taristu põhiteenust ja edendades e-lahendusi.
  • 1,6% on ette nähtud kliimamuutustega kohanemiseks, tõhustades riskiennetust ja -haldust, et tulla paremini toime kliimamuutustest ja ulatuslikest reostusõnnetustest tulenevate hädaolukordadega.

Lisaks investeeritakse 3,1% tehnilise toe loomisse, et tagada tõhus teostus.

Mõned oodatavad tulemused (aastaks 2023)

  • Erasektori investeeringute kasv teadus- ja arendustegevusse 2 protsendini SKP-st (2012. aastal 1,26%)
  • 8,4 miljonit rongiga reisijat aastas (2013. aastal 4,2 miljonit)
  • 75% praktika edukalt lõpuleviijaid (2013. aastal 50%)
  • 40% inimesi leiavad töö kuus kuud pärast tööjõuturu teenuste kasutamist (2014. aastal 36%)
  • 1000 inimese kohta 3700 vastuvõttu esmatasandi arstiabikeskustes (2012. aastal 3296)
  • 15 700 eksportivat ettevõtet (2012. aastal 11 281)
  • Renoveeritud korterelamutes energia kokkuhoid kuni 45% (2013. aastal 40%)
  • 95% üle 2000 elanikuga kogukondadest järgivad reovee kogumise ja käitlemise nõudeid (2012. aastal 66%)
  • 90% elanikkonnast on kursis avalike e-teenustega (2012. aastal 29%)
  • 60% internetiühendustest toimivad kiirusel 100 mbp/s või rohkem (2012. aastal 3,6%)
  • Mere reostustõrjelaevade reageerimisaja vähendamine kuuele tunnile (2014. aastal ikka veel 12 tundi)

Regions

  • Estonia

Funds

  • Cohesion Fund (CF): 1,073,321,882.00 €
  • Regional Development Fund (ERDF): 1,874,261,393.00 €
  • European Social Fund (ESF): 586,977,010.00 €

Thematic priorities

  • TA - Technical Assistance
  • TO1 - Research and innovation
  • TO10 - Education and training
  • TO11 - Better public administration
  • TO2 - Information and communication technologies
  • TO3 - SMEs competitiveness
  • TO4 - Low-carbon economy
  • TO5 - Climate change and risk prevention
  • TO6 - Environment and resource efficiency
  • TO7 - Transport and energy networks
  • TO8 - Employment and labour market
  • TO9 - Social inclusion

Financial information

Total OP budget: 4,891,748,878.00 €

Total EU contribution: 3,534,560,285.00 €

CCI number: 2014EE16M3OP001