Rakenduskava 'Elukeskkonna arendamine'

Lähenemise eesmärgi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatav programm

Eesti

Lisatööriistad

  •  
  • Tekst väiksem  
  • Tekst suurem  

Euroopa Komisjon kiitis 10. oktoobril 2007  (+ 08/06/2011) heaks Eesti ulatusliku arenguprogrammi aastateks 2007–2013 pealkirjaga „Elukeskkonna arendamine”. See hõlmab lähenemiseesmärgi raames Euroopa Liidu poolt Eestile antavat toetust. Programmi kogueelarve on umbes 1,8 miljardit eurot ning ühenduse investeering Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu on 1,5 miljardit eurot (umbes 47% kogu ühtekuuluvuspoliitika raames aastatel 2007–2013 Eestisse investeeritavast ELi rahast).

1. ELi investeeringu eesmärk

Programmi eesmärk on parandada elukvaliteeti Eestis keskkonna- ja sotsiaalsfääris. Seega paneb rakenduskava aluse Eesti pikaajalisele jätkusuutlikule arengule.

Suured investeeringud on suunatud vett, heitvett ja tahkete jäätmete käitlemist käsitlevate ELi direktiivide täitmiseks. Lisaks parandatakse keskkonnakaitset, eraldades vahendeid keskkonnaharidusele ja pidevale järelevalvele. Suureneb Eesti valmisolek keskkonnakatastroofidega, nt metsatulekahjude ja merel naftatankeritega toimuvate õnnetustega võitlemiseks.

Rakenduskava parandab ka teenuste infrastruktuure paljudes kohalikes omavalitsustes, lahendades sel moel suuri majandusarengut takistavaid sotsiaalseid probleeme. Lisaks parandatakse oluliselt kutseõppe, internaatkoolide, erivajadustega laste koolide jms infrastruktuuri.

Toetatakse haiglavõrgu moderniseerimist ja optimeerimist, et pakkuda paremat ja kättesaadavamat teenust. Paremaid elamis-, õppimis- ja töötingimusi pakutakse ka hoolekandeasutustes elavatele psühhiaatriliste erivajadustega lastele ja täiskasvanutele.

2. Investeeringu oodatav mõju

55 000 inimest saavad uue joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Keskkonnatingimuste paranemise tulemusena muutuvad puhtamaks üheksa jõe ökosüsteemid, mis aitab edendada kudevate kalade rännet.

Suletakse kõik tööstus- ja olmejäätmete hoidlad, mis ei vasta keskkonnanormidele.

Energia tootmine taastuvatest allikatest peaks peaaegu viiekordistuma. Biokütuse osa transpordis peaks tõusma 8%ni.

Vähemalt 120 000 inimest saavad otsest kasu uutest infrastruktuuridest, mis luuakse kohalikes omavalitsusüksustes nende vajadusi arvestades. 1500 erivajadustega õpilast saavad õppida täielikult moderniseeritud keskkonnas ning kutseõppekeskustes moderniseeritakse 90% õppevahenditest.

3. Prioriteetsed suunad

Programmi rakendamisel toetutakse kuuele peamisele prioriteedile ja tehnilisele abile.

1. prioriteet: veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine

Parandatakse joogiveega varustamist ning luuakse veekaitse infrastruktuurid. Jäätmekäitluses keskendutakse põlevkiviõli sisaldavate jäätmehoidlate saastest puhastamisele ja uute keskkonnaohutute tööstus- ja olmejäätmete hoidlate ehitamisele ning vanade keskkonnaohtlike hoidlate sulgemisele ja korrastamisele.

2. prioriteet: säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine

Selle prioriteedi raames kavandatakse järgmisi tegevusi: keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine, keskkonnaseire ja -kontrolli parandamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja keskkonnakatastroofideks valmisoleku suurendamine.

3. prioriteet: energiamajanduse arendamine

Energiatõhusust ja energiakasutuse keskkonnategevuse tulemuslikkust parandatakse taastuvenergia laiema kasutuse ja energiakokkuhoiu toetamise kaudu nii jaotusvõrgus kui ka lõpptarbijate poolt, sealhulgas elamumajandussektoris.

4. prioriteet: piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng

Kohalike avalike teenuste arendamine, et parandada elutingimusi maapiirkondades, linnade probleemide leevendamine ja piirkondliku konkurentsivõime tugevdamine. Maapiirkondade ja linnade koostöö toetamine.

5. prioriteet: hariduse infrastruktuuri arendamine

Kavandatud tegevused on: kutseõppeasutuste moderniseerimine, koolide rajamine hariduslike erivajadustega õpilastele, noortekeskuste, teabe- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide avamine.

6. prioriteet: tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine

Akuutse ravi ja hooldusravi haiglaid ning lastele ja psühhiaatriliste erivajadustega inimestele mõeldud riiklikke hoolekandeasutusi tuleb moderniseerida.

7. prioriteet: horisontaalne tehniline abi

Kõigi programmide ühised meetmed, et tagada fondide nõuetekohane haldamine, näiteks abi järelevalve, hindamine, ametnike koolitamine, toetus projektide ettevalmistamiseks ja juhtimiseks, teavitamismeetmed jne.

8. prioriteet: tehniline abi:

Toetus programmi rakendamisega seotud erimeetmetele.

Finants- ja tehniline informatsioon

Rakenduskava 'Elukeskkonna arendamine'

Sekkumise tüüp

Rakenduskava

CCI nr

2007EE161PO002

Number of decision

C(2007)4692 + C(2011)4137

Lõpliku kinnitamise kuupäev

09/10/2007

Vahendite jaotus prioriteeditelgede vahel

Prioriteeditelg ELi investeeringud Siseriiklik osalus Riiklik osalus kokku
Vee- ja jäätmekäitluse infrastruktuuride arendamine 626 334 156 93 617 551 719 951 707
Infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine keskkonna säästlikuks kasutamiseks 92 032 774 9 749 659 101 782 433
Energiasektori arendamine 28 760 241 0 28 760 241
Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 388 582 823 68 573 439 457 156 262
Hariduse infrastruktuuri arendamine 212 765 713 1 188 193 213 953 906
Tervishoiu- ja hoolekandeinfrastruktuuride arendamine 169 110 222 51 457 649 220 567 871
Horisontaalne tehniline abi 28 553 498 5 038 853 33 592 351
Tehniline abi 2 759 832 0 2 759 832
Kokku 1 548 899 259 229 625 344 1 778 524 603