Uus ühtekuuluvuspoliitika

Seoses ELi järgmise pikaajalise eelarvega aastateks 2021–2027 teeb komisjon ettepaneku ajakohastada ühtekuuluvuspoliitikat, mis on ELi peamine investeerimispoliitika ja üks konkreetsemaid solidaarsuse väljendusvorme.

Lisatööriistad

 

Uudised

    Ajakirja Panorama suvenumbris, mida saab nüüd ka alla laadida, vaadatakse tulevikku ja käsitletakse Euroopa Komisjoni kavandatud eelarvet rahastamisperioodiks 2021–2027. Lisaks sissejuhatavale artiklile, mis kirjeldab ettepanekuid ja lootusi ühtekuuluvuspoliitika reformimiseks, tegime eksklusiivintervjuu volinik Creţuga, milles tutvustatakse ja põhjendatakse peamisi muudatusi, samuti avaldame esialgsed vastukajad erinevatelt sidusrühmadelt üle Euroopa.

    Seekord on tähelepanu keskmes Iirimaa, kes tähistab 45 aasta möödumist ELiga liitumisest. Intervjuus riiklike kulutuste ministri Paschal Donohoega ja valitud projektide kaudu näitame, kuidas Iirimaal on õnnestunud ERFi toetuse abil suurendada uuenduslikkust ja konkurentsivõimet.

    Avalikustame tänavuse Regiostarsi auhinnakonkursi 21 finalisti ning anname ülevaate oktoobri alguses Brüsselis toimuva järgmise Euroopa piirkondade ja linnade nädala teemadest ja üksikasjadest. Samuti uurime seoses Euroopa kultuuripärandi aastaga mitmesuguseid ERFi toetatavaid kultuuripärandi projekte ning rubriigis „Pildile tabatud“ on luubi all innovatsioon Poolas. Teeme reportaaži hiljutiselt Hea valitsemistava konverentsilt ja uurime mitmesuguseid algatusi, mis aitavad suurendada haldussuutlikkust kogu ELis, samuti jälgime noorte Euroopa sotsiaalmeediatähtede seikluslikku teekonda läbi Euroopa ELi Road Tripi projekti raames. Projektide rubriigis külastame Itaaliat, Prantsusmaad ja Bulgaariat.

    Panorama 65: ühtekuuluvuspoliitika – arukama tuleviku suunas

    Komisjon uuendab täna algatust „Teaduse tipptaseme saavutamine“, et jätkata sihipärase toetuse ja eksperdinõuannete pakkumist innovatsiooni osas mahajäänud piirkondadele.

    Algatus aitab piirkondadel enne 2021.–2027. aasta eelarveperioodi algust välja töötada, ajakohastada ja täiustada aruka spetsialiseerumise strateegiaid, st piirkondlikke innovatsioonistrateegiaid, mis põhinevad konkurentsieelist pakkuvatel nišivaldkondadel. Algatus aitab piirkondadel leida asjakohaseid ELi vahendeid, millega rahastada innovaatilisi projekte, ning teha koostööd teiste piirkondadega, kes kasutavad sarnaseid vahendeid, ja luua innovatsiooniklastreid.

    Lähtudes komisjoni ettepanekutest tulevase ühtekuuluvuspoliitika kohta ja uuest programmist „Euroopa horisont“ ning kooskõlas komisjoni uue teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga on algatus „Teaduse tipptaseme saavutamine“ veel üks viis, kuidas komisjon aitab Euroopa piirkondadel valmistuda tulevikuks tugevate innovatsioonistrateegiate abil, mida toetatakse ELi vahenditest ELi järgmise pikaajalise eelarve raames aastateks 2021–2027.

    Regionaalpoliitika volinik Corina Crețu sõnas: „Arukas spetsialiseerumine on pärast 2020. aastat olulisem kui kunagi varem. Kõnealuste strateegiate täiteliku potentsiaali avaldumiseks on vaja kahte asja: rohkem partnerlussuhteid ja suurema vastutuse võtmist, eriti neis piirkondades, mis on mahajäänumad. See algatus aitab valmistada ette tugevaid innovatsioonistrateegiaid 2020. aasta järgseks perioodiks.“

    Teadusuuringute Ühiskeskuse koordineeritava algatusega antakse piirkondadele peamiselt nelja liiki toetust:

    1. Komisjon ja väliseksperdid aitavad piirkondadel teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad nende aruka spetsialiseerumise strateegiates, piirkondlikes innovatsioonisüsteemides (avaliku sektori teadusuuringute kvaliteet, äri- ja teadusringkondade tõhusad sidemed ja ettevõtjasõbralik keskkond) ning selles, kuidas nad teevad teiste piirkondadega teadusuuringute ja innovatsiooni alal koostööd.
    2. Eksperdid aitavad piirkondadel kasutada ära kõik võimalikud rahastamisallikad, nagu programmi „Euroopa horisont“, digitaalse Euroopa programmi ja ühtekuuluvuspoliitika vahendid, ning ühendada need uute sünergiavõimalustega, mida pakuvad komisjoni ettepanekud ELi vahendite kohta aastateks 2021–2027.
    3. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab kindlaks teha ja kõrvaldada konkreetsed piirkondlikud innovatsioonitakistused, nagu koostöö puudumine kohalike ettevõtlus- ja akadeemiliste ringkondade vahel või vähene osalemine praeguses programmis „Horisont 2020“.
    4. Teadusuuringute Ühiskeskus loob piirkondadele ka võrgustikutegevuse võimalusi ja korraldab seminare, kus kohtuda ja vahetada häid tavasid piirkondlike innovatsioonistrateegiate koostamise alal. See lihtsustab ka piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute alaste partnerlussuhete arendamist.

    Edasised sammud

    Uuendatud algatusega alustatakse käesoleval suvel ja selle kestus on kaks aastat. Piirkonnad võivad oma huvist märku anda ja osaleda aruka spetsialiseerumise platvormi kaudu.

    Lisateave:

Rohkem uudiseid

Regionaalareng ja ühtekuuluvus pärast 2020. Aastat: uue raamistiku lühiülevaade

Keskendumine viiele investeerimisprioriteedile, kus Euroopa liidul on parimad võimalused tulemusi saavutada

ELi investeeringutel on ajavahemikul 2021–2027 viis põhieesmärki:

Regionaalarengu investeeringud keskenduvad eelkõige 1. ja 2. eesmärgile. 65 % kuni 85 % Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest eraldatakse neile eesmärkidele olenevalt liikmesriigi suhtelisest jõukusest.

arukam Euroopa – innovatsiooni, digimise, majanduse muutumise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teotamise kaudu;

rohelisem CO2-vaba Euroopa – Pariisi kliimakokkuleppe rakendamine ning investeerimine energiasüsteemi ümberkujundamisse, taastuvenergiasse ja kliimamuutustega võitlemisse

paremini ühendatud Euroopa – strateegilised transpordi- ja digivõrgustikud

sotsiaalsem Euroopa – viia ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid ja toetada kvaliteetset tööhõivet, hariduse ja oskuste omandamist, sotsiaalset kaasatust ja võrdset juurdepääsu tervishoiuteenustele;

kodanikele lähemal olev Euroopa – toetada kohalikul tasandil juhitavaid arengustrateegiaid ja säästvat linnaarengut kõikjal Euroopas.

Kohandatum lähenemisviis regionaalarengule

Ühtekuuluvuspoliitika kohaselt jätkatakse investeerimist kõigis piirkondades endiselt kolme kategooria järgi (vähem arenenud piirkonnad; üleminekupiirkonnad; enim arenenud piirkonnad.

Fondide vahendite eraldamisel võetakse peamiselt aluseks SKP-d elaniku kohta. Lisatakse uued kriteeriumid (noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutused ning rändajate vastuvõtmine ja lõimimine), et kajastada paremini tegelikku olukorda. EL jätkab eritoetuste maksmist äärepoolseimatele piirkondadele. Ühtekuuluvuspoliitika alusel toetatakse jätkuvalt kohalikul tasandil juhitavaid arengustrateegiad ja volitatakse kohalikke ametiasutusi rahastamisvahendeid haldama. Ühtekuuluvuspoliitika linnamõõdet tõhustatakse kestlikule linnaarengule ette nähtud 6%-ga ERDFist ning Euroopa linnaarengu algatusega – see on programm linnaasutuste uue võrgustiku loomiseks ja suutlikkuse suurendamiseks.

Lihtsustamine: lühemad, vähesemad ja selgemad eeskirjad

Ühtekuuluvuspoliitika 80 lihtsustamismeedet aastatel 2021–2027 PDF

Uue raamistiku alusel on ELi toetusi saavatel äriühingutel ja ettevõtjatel lihtsustatud viisil maksete nõudmiseks vähem liigset bürokraatiat – kui nad kasutavad lihtsustatud kuluvõimalusi. Koosmõju suurendamiseks koondavad ühtsed eeskirjad nüüd seitset ELi fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega (edaspidi „eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega“). Lisaks on komisjonil kavas vähendada kontrolle heade tulemustega programmide puhul, usaldades rohkem riiklikke süsteeme ja laiendatakse kontrollide dubleerimise vältimiseks ühekordse auditi põhimõtet.

Paindlikum raamistik

Uues raamistikus on ühendatud investeeringute kavandamiseks vajalik stabiilsus ja eelarve asjakohane paindlikkus, et suuta ettenägematutele sündmustele reageerida. Esilekerkivate prioriteetide, programmide tulemuslikkuse ja kõige värskemate riigipõhiste soovituste alusel tehakse vahehindamisega kindlaks, kas kahe viimase aasta jaoks on vaja programmi muuta.

Ilma et selleks oleks vaja Euroopa Komisjoni ametlikku heakskiitu, on programmide siseselt võimalik teatud piirides teha vahendite ümberpaigutusi. Konkreetse sätte alusel on lihtsustatud ELi rahastamisvahendite kaasamist alates loodusõnnetuse toimumise esimesest päevast.

Euroopa poolaasta ja liidu majanduse juhtimise tõhustatud seos

Ühtekuuluvuspoliitika alusel toetatakse sellise investeerimissõbraliku keskkonna loomise reforme, milles äriühingud saavad jõudsalt areneda. Tagatakse täielik vastavus reformi täiustatud tugiprogrammile ja kooskõlastatus sellega.

Eelarveperioodi jooksul võetakse Euroopa poolaasta raames sõnastatud riigipõhiseid soovitusi arvesse kaks korda: alguses ühtekuuluvusprogrammide kavandamisel ja vahehindamise käigus. Uute soodustavate tingimustega saab investeerimistõkked kõrvaldada selleks, et kehtestada majanduskasvu ning töökohtade loomiseks õiged tingimused. Kõnealuste tingimuste kohaldamist kontrollitakse kogu rahastamisperioodi jooksul.

Eli eelarvemeetmete raames rohkem võimalusi koostoimeks

Ühtekuuluvuspoliitika fondi ning Varjupaiga ja Rändefondi reguleerivate ühtsete eeskirjade alusel hõlbustatakse kohalikke rändajate integreerimise strateegiaid, mida toetatakse koostoimes ELi rahaliste vahenditega; Varjupaiga- ja Rändefond keskendub rändajate saabumisel nende lühiajalistele vajadustele, samas kui ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse nende sotsiaalset ja kutsealast lõimumist. Ühtse reeglistiku väliselt lihtsustatakse koostoimet muude ELi rahaliste vahenditega, mida saadakse ühise põllumajanduspoliitika alusel ning programmidest Euroopa horisont, LIFE või Erasmus+.

Interreg: Piiriüleste takistuste kaotamine ja piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide toetamine

Piirkondadevahelise ja piiriülese koostööga hõlbustatakse piirkonna jaoks uut võimalust kasutada oma osa rahaeraldisest, et ühiselt teiste piirkondadega rahastada projekte kõikjal Euroopas.

Piirkondadevahelise ning piiriülese koostöö („Interreg“) uue põlvkonna programmidega aidatakse liikmesriikidel toime tulla piiriüleste takistuste lahendamisega ja välja töötada piiriüleseid ühisteenuseid. Komisjon teeb ettepaneku luua piiriäärsete piirkondade ja riikide jaoks uus vahend Euroopa piiriülene mehhanism nende õigusraamistike ühtlustamiseks.

Tuginedes ajavahemikul 2014–2020 tehtud edukale katseprojektile, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele piirkondadevahelised uuenduslikud investeeringud. Kattuvate aruka spetsialiseerumise eelistega piirkondi toetatakse rohkem üleeuroopaliste klastrite loomisel sellistes eelisvaldkondades nagu suurandmed, ringmajandus, kõrgtehnoloogiline tootmine ja küberturvalisus.

Rangemad eeskirjad Eli paremateks investeeringuteks

Endiselt on igal programmil olemas mõõdetavate sihttasemetega (loodud töökohtade arv või täiendav juurdepääs lairibaühendusele) tulemusraamistik. Uue raamistiku alusel võetakse kasutusele iga-aastane tulemuslikkuse analüüs – programmi autorite ja Euroopa Komisjoni vahelise poliitilise dialoogina. Programmide tulemuslikkusele antakse hinnang ka vahehindamise käigus. Läbipaistvuse huvides ja selleks et kodanikud saaksid tehtud edusamme jälgida, peavad liikmesriigid esitama iga kahe kuu järel andmed raamistiku rakendamise kohta, misjärel automaatselt ajakohastatakse Ühtekuuluvusfondi andmeplatvormi.

Rahastamisvahendite laialdasem kasutamise

Suuri investeeringupuudujääke ei ole võimalik täita üksnes toetustega. Neid puudusi saab tõhusalt täiendada finantsvõimendusega ja turulähedastest rahastamisvahenditest. Liikmesriigid saavad vabatahtlikkuse alusel kanda ühe osa oma ühtekuuluvuspoliitika vahenditest üle keskselt hallatavasse InvestEU fondi, et saada juurdepääs ELi eelarves ettenähtud tagatisele. Toetuste ja rahaliste vahendite ühendamine on tehtud hõlpsamaks ning uues raamistikus on erisätted, et kaasata rohkem erakapitali.

Rohkem teavitustegevust ühtekuuluvuspoliitika nähtavuse parandamiseks

Sellise Euroopa nimel, mis on kodanikele lähemal kui kunagi varem, pööratakse palju rohkem tähelepanu paremale teavitamisele ühtekuuluvuspoliitika positiivsetest tulemustest. Liikmesriigid ja piirkonnad on tõhustanud nõudmisi selliste teabevahetuste suhtes nagu ürituste korraldamine suurte ELi rahastatavate projektide puhul ja sotsiaalmeedia teavituskavad.

Samal ajal lihtsustatakse ELi rahastatavatest projektidest teavitamist sellega, et kasutada saab ELi kõiki eri fonde hõlmavat ühtset brändi, äriühingutele kättesaadavaid rahastamisvahendeid kajastavat ühtset portaali ning komisjoni hallatavat ühtset projektide andmebaasi.

Pealinnade turnee

Komisjoni ettepanekuid esitletakse: