Teadus- ja arendustegevus

Jätkusuutlikku majanduskasvu seostatakse üha enam piirkonna majanduse suutlikkusega minna kaasa muutuste ja innovatsiooniga. See tähendab aga vajadust suuremate jõupingutuste järele, et luua keskkond, mis soodustaks innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust. Innovatsiooni edendamine on seega siseriiklike Lissaboni reformikavade keskne element ning ajavahemikku 2007–2013 hõlmava uue ühtekuuluvuspoliitika programmide peamine prioriteet.

Statistikast nähtub, et ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel on innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse valdkondades suured erinevused. Samuti eksisteerib jätkuvalt suur lõhe võrreldes ELi peamiste konkurentidega mujal maailmas. Euroopa peab muutuma leidlikumaks, reageerima kiiremini muutuvatele turutingimustele ja tarbijate eelistustele ning saama innovatsioonisõbraliku majandusega ühiskonnaks. Kuid seda on võimalik saavutada üksnes strateegilise lähenemisviisi abil, mis kujutab endast partnerlust ettevõtluse, teadustöö, hariduse ja avaliku sektori vahel. Teadustöö ja innovatsiooni mitme peamise mõjuri puhul saab kõige tõhusamalt meetmeid võtta piirkondlikul tasandil. Seepärast on ühtekuuluvuspoliitika peamine ülesanne innovatsioonialaste erinevuste vähendamine erinevate Euroopa piirkondade vahel. Kõnealuses kontekstis investeeritakse nelja võtmeelementi: teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon; ettevõtlus; info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmine; ning inimkapitali arendamine. Lisaks sellele soodustab ühtekuuluvuspoliitika algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” kaudu võrgustike loomist ja vastastikust õppimist teiste piirkondade kogemustest, et täiustada innovatsioonialast suutlikkust, info- ja sidetehnoloogia ühendusi ning inimkapitali või anda kohalikele tööstusklastritele innovatiivne impulss.

Ajavahemikus 2007–2013 eraldatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ligikaudu 86,4 miljardit eurot (peaaegu 25% kogueelarvest) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks, sealhulgas innovatiivsete meetmete laialdasemaks levitamiseks ja katsetamiseks. Sellest kogusummast

  • eraldatakse 50,5 miljardit eurot teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kitsamas mõistes, sealhulgas 10,2 miljardit teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele ning kompetentsikeskustele, 9 miljardit investeeringuteks teadusuuringutega otseselt seotud ettevõtetesse, 5,8 miljardit teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele teaduskeskustes, 5,7 miljardit teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toetamiseks (eelkõige VKEdes), 5,6 miljardit tehnoloogasiirdeks ning võrgustike koostöö parandamiseks, 4,9 miljardit inimpotentsiaali arendamiseks teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas ning 2,6 miljardit eurot VKEde abistamiseks keskkonnasõbralike toodete ja tootmisprotsesside edendamisel;
  • 8,3 miljardit eurot eraldatakse ettevõtlusele, sealhulgas 5,2 miljardit ettevõtetele suunatud kõrgetasemeliste tugiteenuste jaoks ning 3,2 miljardit eurot füüsilisest isikust ettevõtjatele ning ettevõtlusega alustamise jaoks;
  • 13,2 miljardit eurot eraldatakse innovatiivsele info- ja sidetehnoloogiale, et aidata vastu tulla asjaomase valdkonna nõudlusele, täpsemalt 5,2 miljardit kodanikele suunatud teenuste ja rakenduste jaoks (e-tervishoid, e-valitsus, e-õpe, e-kaasatus jne) ning 2,1 miljardit eurot VKEdele suunatud teenuste ja rakenduste jaoks (e-kaubandus, haridus ja koolitus, võrgustike loomine jne), ning;
  • 14,5 miljardit eurot eraldatakse inimkapitali jaoks, sealhulgas 9,7 miljardit eurot elukestva õppe süsteemide ja strateegiate arendamiseks ettevõtetes; töötajate koolituseks ja neile vajalikeks teenusteks, et nad saaksid parandada oma võimet kohaneda muutustega, edendades ettevõtlust ja muutusi, 2,8 miljardit eurot tööhõive, koolituse ja tugiteenustega seotud eriteenuste väljaarendamiseks, mis hõlmavad tulevasi kutseoskusi ennetavate süsteemide ümberkujundamist ja väljaarendamist, ning 1,9 miljardit eurot innovatiivsete ja produktiivsemate töökorraldusviiside väljakujundamiseks ja nende levitamiseks.

Eespool esitatud investeeringud märgivad eelmise perioodiga (2000–2006) võrreldes innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele eraldatavate rahaliste vahendite enam kui kolmekordset kasvu. Kõnealune kogusumma ületab suurelt teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi eelarvet (50,5 miljardit eurot) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eelarvet (3,6 miljardit eurot). Komisjon julgustab liikmesriike ja piirkondi, samuti ettevõtteid, ülikoole ja teaduskeskusi optimeerima ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate investeeringute sünergiat nimetatud keskselt juhitavate ELi programmidega, pakkudes eelkõige juhiseid ELi rahastamisvõimaluste kohta teadusuuringute ja innovatsiooni puhul .

Väljaanded

The regional impact of technological change in 2020

The regional impact of technological change in 2020

This study highlights the great diversity in development pathways and trajectories of innovation across European regions. A regional knowledge-based economy has multidimensional aspects. It includes a variety of knowledge activities and multiple interactions among a range of actors including universities, research institutes, enterprises, knowledge workers and institutions. The spatial patterns and trends for the different aspects of the knowledge-based economy vary significantly across Europe. Most aspects show convergence and generate catching-up processes, while some show divergence between European regions.

Synthesis Report pdf en


All Publications more

Kasulikud lingid:

Viimati muudetud: