Rahastamisvahendite haldamine

Kuigi struktuurifonde rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest, vastutavad komisjon ja liikmesriikide valitsused nende kasutamise eest ühiselt:

Liikmesriik määrab iga rakenduskava, jaoks:

Uus reegel fondide finantsjuhtimise lihtsustamiseks

Üks programm = üks fond

See põhimõte tähendab, et Euroopa Regionaalarengu Fond saab täiendavalt rahastada Euroopa Sotsiaalfondi alla kuuluvaid meetmeid ja vastupidi, kuid seda ainult piiratud määral (kuni 10% assigneeringutest, mis ühendus on eraldanud rakenduskava igale prioriteetsele suunale).

Sellest reeglist tehakse üks erand – infrastruktuuride ja keskkonnaalaseid kavasid rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond siiski ühiselt.

Kulukohustused

Eelarves rakenduskavadega seotud kulukohustused makstakse iga fondi ja eesmärgi puhul välja aastaste osamaksetena. Komisjon võtab esimese aastase osamaksega seotud kulukohustused enne rakenduskava heakskiitmist. Järgnevate osamaksetega seotud kulukohustused võtab komisjon hiljemalt iga aasta 30. aprilliks.

Automaatne kohustustest vabastamine:

Komisjon vabastab automaatselt osa eelarve kulukohustustest, kui neid ei ole ära kasutatud või kui nende kohta ei ole laekunud ühtegi maksenõuet kulukohustuse võtmise aastale järgneva teise aasta lõpuks (n+2).

Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari rakenduskavade puhul on 2007.–2013. aastal kehtestatud tähtajaks kolmanda aasta lõpp (n+3).

Rahastamistingimused

Lissaboni strateegiaga loodi suunatuse põhimõte:

Nüüdsest peavad fondid olema suunatud Euroopa Liidu prioriteetidele konkurentsivõime ja töökohtade loomise valdkonnas (Lissaboni strateegia). Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et 60% kõikide liikmesriikide kuludest, mis on seotud lähenemise eesmärgiga, ja 75% kuludest, mis on seotud konkurentsivõime ja töökohtade loomise eesmärgiga, oleks suunatud nimetatud prioriteetidele. Nende kululiikidega (PDF, 83KB) tutvumiseks klõpsake siin.

Kaasrahastamismäärade suhtes kehtib ülempiir:

Erinevate eesmärkide kaasrahastamismäärad on järgmised:

Kulude abikõlblikkus

Selleks et kulud oleksid abikõlblikud, peavad nendega seotud maksed olema tehtud ajavahemikul 1. jaanuar 2007–31. detsember 2015. Kaasrahastada ei tohi meetmeid, mis viiakse lõpule enne abikõlblikkusperioodi algust. Kui 2000.–2006. aastal kehtestas eeskirjad ühendus, siis nüüd kehtestatakse need riiklikul tasandil, välja arvatud erandjuhtudel, mis on sätestatud eri fonde käsitlevates määrustes.

"Rules and conditions applicable to actions co-financed from Structural Funds and Cohesion Fund- An overview of the eligibility rules in the programming period 2007-2013" - February 2009 pdf en

Education and training events

MIS MUUTUB 2000.–2006. AASTAGA VÕRRELDES?

  • Kõik varasemad finantsjuhtimiseeskirjad kehtivad ka Ühtekuuluvusfondi puhul.
  • Kulude abikõlblikkuse eeskirju ei kehtesta enam ühendus, vaid liikmesriik.
  • 2000. aastal moodustasid vahepealsed eelmaksed 7% fondi toetusest asjaomasele meetmele (15 vana liikmesriiki) ja 2004. aastal 16% (10 uut liikmesriiki). Praegu jagunevad eelmaksed kahe-kolme aasta vahel ja nende osakaal kogutoetusest on väiksem.
  • Esimese vahemakse saab teha alles pärast seda, kui liikmesriik on kirjeldanud komisjonile oma korraldus-, kinnitus- ja auditiasutuste toimimist.
  • Esimese vahemakse taotlus tuleb esitada 24 kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on teinud esimese eelmakse (muidu peab liikmesriik eelmakse tagasi maksma).
  • Tagasimakse arvutamisel lähtutakse prioriteetsest suunast (mitte meetmest nagu 2000.–2006. aastal).
  • Kuni 2010. aastani kehtib 12 uue liikmesriigi ning Kreeka ja Portugali suhtes reegel n+3.
  • Finantsjuhtimine on paindlikum, sest lõpuleviidud tehingud saab osaliselt sulgeda enne kogu programmi sulgemist.

Vt rahastamisvahendite haldamine 2000.–2006. aastal