Ühtekuuluvuspoliitika mõju ja tulemused

Ühtekuuluvuspoliitika on üks Euroopa Liidu väljapaistvamaid poliitikaid. Kõik 27 ELi liikmesriiki saavad kasutada ühtekuuluvuspoliitika kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Sotsiaalfond – vahendeid, et:

Ühtekuuluvuspoliitika aitab Euroopa 271 piirkonnal tegeleda ka globaliseerumise, kliimamuutuse ja demograafiliste trendide esitatud väljakutsetega.
Ühtekuuluvuspoliitika toetused on toonud kasu miljonitele ELi kodanikele, luues mitte ainult töökohti ja edendades kasvu jaoks vajalikke tingimusi, vaid tehes investeeringuid infrastruktuuride kaasajastamisse, keskkonna parandamisse, ettevõtete toetamisse, inimeste oskustesse ning haridusse ja koolitustesse.

Ülevaade saavutustest

Ühtekuuluvuspoliitika mõju ja tulemuste kajastamine on selle poliitika jätkuva edu tagamise jaoks elulise tähtsusega. Ühtekuuluvuspoliitika läbipaistvuse ja aruandluse tagamiseks tuleb teavitada avalikkust poliitika raames tehtud investeeringutega saavutatud tulemustest. Samuti annab see võimaluse õppida häid tavasid mujalt ning pidevalt projekte ja programme täiustada.
(Kõik andmed pärinevad perioodist 2000-2006)


majandusele

Mõju majandusele

Kiire sissetulekute kasv kõige vaesemates piirkondades: sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta ELi kõige vähem arenenud piirkondades (nn eesmärgi 1 piirkonnad) kasvas 66 protsendist EL-25 riikide keskmisest 2000. aastal 71 protsendini 2006. aastal

Täiendavate töökohtade loomine: loodi hinnanguliselt 1,4 miljonit töökohta, neist umbes 1 miljon ettevõtluses.

Ebavõrdsuse vähendamine piirkondlikus arengusPDFen: ebavõrdsuse indeks kõige enam ja kõige vähem arenenud piirkondade arengutasemete vahel langes ligikaudu kuuendiku võrra tänu jätkuvale kiirele kasvule vähem arenenud piirkondades



keskkonnale

Mõju keskkonnale

Keskkonna parandamine: ühtekuuluvuspoliitika vahenditega tehti oluline panus piirkondadele, et tagada seal vastavus ELi keskkonnastandarditele. Näiteks on veel 20 miljonit inimest saanud ühenduse kaasaegsete veevarustussüsteemidega ning lisaks saavad 23 miljonit inimest kasu heitveepuhastusest. deenfr

Jätkusuutlikumad programmid: pooled liikmesriikidest kaasasid ühtekuuluvuspoliitika programmidesse aastateks 2007–2013 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise indikaatorid ja sihtarvud.



transpordiinfrastruktuurile

Mõju transpordiinfrastruktuurile

Transpordiühenduste kaasajastamine: ühtekuuluvuspoliitika vahenditega on rahastatud 4700 km kiirteid ja 1200 km kiirraudteid. deenfr

See tähendab, et ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditega kaasrahastati 77% kiirteedest ühtekuuluvusriikides ja umbes 56% kiirrongide raudteeühendustest.

Selle tulemusena kasvas kiirteede võrgustike tihedus Hispaanias, Kreekas, Iirimaal ja Portugalis 2006. aastal 111%ni EL-15 keskmisest, samas kui 2000. aastal oli see 90% EL-15 keskmisest. Probleemiks on see jätkuvalt EL-10 riikides, kus kiirteede võrgustike tihedus moodustab 35% EL-15 keskmisest.deenfr



ettevõtlusele

Mõju ettevõtlusele

Ettevõtete arendamise toetamine: rahalist toetust jagati 230 000 VKEle (peamiselt toetuste, aga ka laenude ja riskikapitali kujul), veel 1,1 miljonit VKEd said nõuandeid ja toetust võrgustikutegevuseks, Tulemuseks oli hinnanguliselt 1 000 000 ELi tasandil loodud töökohta. deenfr


teadusuuringutele

Mõju teadusuuringutele

Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni: toetust anti ligikaudu 38 000 teadus- ja arendustegevuse projektile, millega loodi üle 13 000 uue pikaajalise töökoha teadusuuringute valdkonnas pdf en


 

Veel mõjusid ja tulemusi...

Need riiklikud andmelehed annavad ülevaate mõnedest ühtekuuluvuspoliitika olulisematest saavutustest, peamistest investeeringute prioriteetidest perioodi 2007-2013 jaoks ning kokkuvõtte territoriaalsete koostööprogrammide andmetest:

Hinnangud ja aruanded

Viimati muudetud: